Jetinshi aqpan kýni jazushy Túrysbek Sәuketaevtyng «Qúdyq týbindegi kókbaqanyng zary nemese asfalitti taptaghan «traktorlar» men aspandy ulaghan «AN-2» degen taqyryppen maqalasy jaryq kórgen bolatyn. (http://old.abai.kz/content/tyrysbek-seuketaev-kydyk-t-bindegi-kokbakanyn-zary ) Túraqty oqyrmandarymyz angharghanday, maqalada avtor jazushy Dulat Isabekovting «Obshestvennaya pozisiya» aptalyghynyng 2010 jylghy 1-jeltoqsandaghy sanynda jaryq kórgen «Qazaq әli últ bop qalyptasqan joq» («Kazahy kak nasiya eshe ne sformirovalisi») atty súhbatyna baylanysty óz oi-pikirin jetkizgen edi. Endi, mine, redaksiyamyzgha Ádil Jetes myrzanyng atynan «Jazushylar Qúryltayy aldyndaghy jantalas nemese T. Sәuketaev nege súnqylday bastady» degen taqyryptaghy qarsy maqala kelip týsip otyr. Abai.kz aqparattyq portaly eshkimdi alalamaytyn әdildik ústanymyna say búl maqalany da jariyalap otyr.

«Abay-aqparat»

Jetinshi aqpan kýni jazushy Túrysbek Sәuketaevtyng «Qúdyq týbindegi kókbaqanyng zary nemese asfalitti taptaghan «traktorlar» men aspandy ulaghan «AN-2» degen taqyryppen maqalasy jaryq kórgen bolatyn. (http://old.abai.kz/content/tyrysbek-seuketaev-kydyk-t-bindegi-kokbakanyn-zary ) Túraqty oqyrmandarymyz angharghanday, maqalada avtor jazushy Dulat Isabekovting «Obshestvennaya pozisiya» aptalyghynyng 2010 jylghy 1-jeltoqsandaghy sanynda jaryq kórgen «Qazaq әli últ bop qalyptasqan joq» («Kazahy kak nasiya eshe ne sformirovalisi») atty súhbatyna baylanysty óz oi-pikirin jetkizgen edi. Endi, mine, redaksiyamyzgha Ádil Jetes myrzanyng atynan «Jazushylar Qúryltayy aldyndaghy jantalas nemese T. Sәuketaev nege súnqylday bastady» degen taqyryptaghy qarsy maqala kelip týsip otyr. Abai.kz aqparattyq portaly eshkimdi alalamaytyn әdildik ústanymyna say búl maqalany da jariyalap otyr.

«Abay-aqparat»

Biz Túrysbekting qarymdy da, alymdy, adam janynyng nebir qyr-syryn kórkemdikpen surettey alatyn sheber qalamgerlikting auylynan alys, әiteuir jurnalist jazushy degen aty bar bireu ekenin bilemiz. Biraq basty mindet jazushy, jurnalist bolu emes qoy. Adam balasy әsirese qolyna qalam ústaghan músylman adamy izgilik pen imandylyqqa, ar tazalyghy men abyroylylyqqa, jalghan dýniyede bolyp jatqan әrbir qúbylysqa, adal da kirshiksiz aq jýrekpen den qoiyy paryz. Oghan jamandyq pen jaqsylyqty ajyratyp aitu paryz. Ol qolynnan kelmese eng abzaly auzyndy baghyp tynysh qalu deymiz-au. Biraq adam balasy jaryq dýniyege kelgende qanynyng qúramynda birge keletin bir-eki ghadet bolady. Sonyng biri - osy zaman tilimen aitqanda shabarmandyq. Túrysbek Sәuketaevtyng «Qúdyq týbindegi kókbaqanyng zary nemese asfalitti taptaghan «traktorlar» men aspandy ulaghan «AN-2» dep qúlash jarym taqyryp qoyyp, «Abay-kz»-ke úryp jibergen jiyrenishti bylapytyn oqyghan adam mynau qazaq dese jýregin suyryp beretin, qazaq ýshin janpida deytin esil erimning biri eken dep qalary sózsiz. Sabyr etiniz! Jiyrenishti deytin sebebimiz bar. Sebebi, Jazushylar Odaghy men «Habardyn» ortasyn jol qylyp shapqylap jýrip «Alash» syilyghyn alsa da, jazushy atansa da jazghandaryna qalyng oqyrmannan mynau bir tәuir jazushy eken degen siyaqty qontorghay bagha alyp kórmegen Túrysbek sol jazushylyqqa barar joldaghy jurnalistikany da dúrys mengere almaghanyn kórip jýrmiz. Túrysbekting jurnalistikasy bastan-ayaq qatyn ósek, ótirik, oidan shygharyp bәle jabu, alyp otyrghan taqyrybyna qatysy joq qiyr-shiyrdy sharlap, sony jamandaghaly otyrghan adamyna әkep japsyru siyaqty óte jiyrenishti «sheberlikterden» túrady. Osynyng aldynda onyng Múhtar Maghauindi ghasyrymyzdyn, әlde býkil qazaq tarihyndaghy ghúlama, úly adam etip kórsetpek bolghan úzynnan-shúbaq  әlde qyryq ótirik, әlde júrtty  dúrys oidan adastyru siyaqty birnәrsesin oqyghanbyz. Ony oqyghan adam myna Múhtar Maghauin degen óz elinde kórmegen qorlyghy joq, jәbir-japadan jýregi jaralanyp, aqyry shetelge - Chehoslovakiyagha amalsyz qonys audarghan bir beyshara eken dep oilap qalarlyqtay edi. Amal ne, el ishinde kimning kim ekenin, kimning baqytqa bólenip, kimning әdiletsizdik qasiretining batpaghyna batqanyn kórip, bayqap otyratyn adamdar bar. Solar Túrysbekting mynausy baryp túrghan qyp-qyzyl ótirik ekenin aityp, «Ýsh qonyr» degen gazetke bastyrdy. Rasynda da Múhtar Maghauin Qazaqstanda halyqqa da tanymal bolyp, biylikten de alar marapat-madaqtardy, pәterden pәterdi alyp, úzaq jyl «Júldyz» jurnalyna bas redaktor bolyp, onda otyrghanda ózi únatpaytyn aqsaqal-qarasaqal qalamgerlerdi әlemge әigili Á. Núrpeyisovten bastap ózining jaqtastaryna úrghyzyp, auzyn ashsa da, kitap jazsa da «Men», «Men» dep kenirdegin kerip, ishkeni aldynda, ishpegeni artynda balsheker ghúmyr keship, aqyry Chehoslovakiyadaghy dayyn ýiine, sonda «Azattyq» radiosynyng qazaq bólimin basqaryp otyrghan balasyna tayyp túrghan adam. Onyng bәri eshnәrse emes-au M. Maghauin «Shanyraq» dep atalatyn ne suy, ne gazy joq, shandaghy shyghyp jatqan, beyshara qazaqtan basqa bir últ ókili barmaytyn aidalada sol qazaqtar qalqityp alghan baspanalardy biylik basyndaghylar qiratqany dúrys boldy dep úrandaghan birden-bir jazushy bolatyn. Sol kezde ol qanshama qazaq qanshama qarakóz sәbiyler qaqaghan ayazda, shyjghyrghan shildede dalada qalghanyna jýregi shym etpey, qala әkimi Almatynyng qaq ortasynan bergen «elitnaya kvartiranyn» kiltin qaltasyna sýngitip jibergen edi. Al Túrysbekting jurnalistiginde sol Maghauin óz elinde qughyn kórip, amalsyz qanghyp ketken bireu boldy da shyqty. Sol shyndyqty jәne ózining eng biyik basshysy N. Orazalinning shala shayyrlyghy, memlekettik syilyqty qanday jolmen ólip-talyp alghany, onyng Jazushylar Odaghynyng býkil qarjy-qarajatyn óle-ólgenshe ústap otyrmaq bolyp «Qúrmetti tóragha» degendi oilap tapqany turaly maqalalar basqany ýshin Túrysbek «Ýsh qonyr» dep atalatyn túp-tútas gazetti de qayta-qayta  núqyp ótedi.

Túrysbek Sәuketaevtyng Dulat Isabekov turaly internetke salghan myna bylapytnamasyn oqyghan adam shynynda da búl maqala qazaqqa degen óte bir janargha jas ýiiretin janashyrlyqpen jazylghan dep qalady. Óitkeni, jazushy D.Isabekov baspasózge bergen bir súhbatynda «Qazaq әli últ bolyp qalyptasqan joq» degen pikir aitypty. Au, Túrysbek shynymen qazaqqa qabyrghasy qayysyp qapalanyp jýrgen adam bolsa, talaylar «qazaqta memleket bolghan emes», «qazaqta әsker bolghan emes», «qazaqta shekara bolghan emes», «qazaqta astana bolghan emes» dep dýiim júrtqa jar salyp jatqanda nege ýnsiz keldi? Túrysbek tipti birese qazaqta dúrys әdebiyet bolmaghan dep, birese búl qazaq ózining bas kótergen adamdaryn óltirip otyrghan dep, qazaqtyng shekpen, shapanyna deyin kemitip «u menya k halatam halatnoe otnosheniye» dep kýrkildep jýrgen Oljas Sýleymenovti de ayaghyn jerge tiygize almay maqtap kitap jazyp jýr ghoy.  Anau jyly azat memleketimizding atyn Qazaq eli, Qazaq Respublikasy dep qoyayyq degende búl tek qazaqtyng eli emes, múnda basqa da últtar túrady sondyqtan múny Respublika Kazahstan dep atayyq degen de D.Isabekov emes sol Oljas Sýleymenov ekenin Túrysbek bile túra ol sózdi búl maqalada D. Isabekovke qarsy qoldanady. Tipti, Qazaqstanda orys tili  memlekettik til boluy kerek degen de, әli de dep kele jatqan da sol  Oljas ekenin Túrysbek jaqsy biledi. Biraq Túrysbek D. Isabekovting qazaq últ bolyp qalyptasqan joq degen sózine «jyny kelip» otyrghan joq, onyng esin alyp otyrghan nәrse-Jazushylar Odaghynyng qúryltayy jaqyndap keledi. Júrt myna Núrlan Orazalinning otyrghanyna 15 jyl boldy ghoy, úyat qayda, onyng «Qúrmetti tóragha» degendi oilap tapqandaghy týpki pighyly belgili ghoy degen әngimelerdi songhy kezde jeldi kýngi órttey gulete bastady. Tipti, N. Orazalin әnebir jyldary Odaqtyng ghimaratyna jambaspúl tólemey otyr dep «Qazaq әdebiyeti», «Júldyz» jurnaldarynan bas tartqanyn, endi ony әldebir jeke adamdardan qaytaryp alyp erlik jasadyq dep jýrgeni nesi degen de sózder aityluda. Osynyng bәri kelesi Qúryltayda Núrlan Orazalinning ornynan tangyna ýlken sebep boluy әbden mýmkin. Al Núrlan ketse onyng ornyna basqa bireu, yaky Dulat Isabekovke niyettes bireu kelse kýnim ne bolady dep Túrysbek zar iylep, zapyran qúsyp maqala jazbaghanda kim jazady?

Jalpy, Túrysbekti ósek-ayannyn, japtym-jala, jaqtyng kýiening jurnaliysi degennen góri jurnalistikagha ayarlyq pen qulyq-súmdyqty engizuding sheberi degen dúrys siyaqty. Endi qaranyz: Jazushylar Odaghyna mýshe dep qabyldanghan 700 adamnyng ishinde shyn aqyn-jazushy sausaqpen ghana sanarlyq ekeni, oghan jurnalister de, filologtar da, aqshamen kitap shygharghandar da, tipti, bazar bastyghy men zang salasynyn, kólik salasynyng qyzmetkerleri bar ekeni Dulat Isabekovke deyin talay jazushylar aitqan shyndyq. Odaq tóraghalary bir kezderi saylau kezinde ózine kóp dauys alu ýshin kim bolsa sony mýshelikke qabyldap, jazushylar sanyn kóbeytkeni talay aityldy da. Túrysbek jek kóretin «Ýsh qonyr» gazetinde jazyldy da. Ony aqyn Múhtar Shahanov ta birneshe mәrte aitqan. Túrsekenning qulyghy sol ol osynyng bәrin Dulatqa jabady. Endi ne isteu kerek? Endigi sharua Dulat Isabekovke qarsy taghy bir top dayarlau. Ol ýshin Túrysbek songhy kezekte JO-gha mýshelikke qabyldanghandardyng aty-jónin ataydy da, D. Isabekov, mine osylardyng bәrin «grafoman» dep otyr dep otty tastap kelip jiberedi. Birinshiden, D. Isabekov olardyng bәrin birdey «grafoman» dep ataghan emes. Al osy jerde Túrysbek Sәuketaev ózining әdebiyetke, kórkem shygharmagha degende auzy dәm, múrny iyis bilmeytinin bayqatyp alady. Áytpese, Túrsekeng Z. Júmanova, Gh.Árip, Q. Sәrsenbay, D.Qydyrәli, Á. Salyqbaev, S. Baymenshe, S.Rahmetúly, Z. Qonyrova, M. Toqashbaev degender әdebiyetimizding bolashaq auyr jýgin kóteretinder deuge auzy qalay barady? Onyng búl ini-qaryndastarymyz dep otyrghandarynyng aldy 60-tan asqan, arty qyryq pen eludi әldeqashan enserip, eniske týsip ketkender. Jәne búlardyng qaysysy qalyng oqyrmangha, qara  azyq bolyp әdebiyetimizge auyz toltyrarlyq ýles qosypty? Al jasy 60-tan asyp ketken Marat Toqashbaev degenning bir shygharmasyn oqyp, mynau bolayyn dep túrghan bala eken degen bireudi kórsek kózimiz oiylyp týssin. Onyng tipti, joghary adamzattyq dengeydegi aituly bir maqalasy bar degendi de estisek, sau qúlaghymyzgha apparat taghyp-aq alayyqshy! Atalyp otyrghandar týgelge juyq qarymdy jurnalister, B.Qydyrәli men S. Baymenshin ghalymdar ghana. M.Joldasbekov, B.Ádetov degender seksen men jetpisti jelkelep jýrgender.

Búlardy osy jasqa kelgende Jazushylar Odaghyna qabyldau da, sosyn Dulat Isabekovke kýie jaghugha arnalghan maqalada «әdebiyetting bolashaghy», «besaspap qalamgerler» deu de kelesi Jazushylar Odaghynyng kelesi Qúryltayynda Núrlan Orazalinge kóbirek dauys әperuge ghana kerek bolmasa, әdebiyetimizding altyn qoryna qosar eshtenemiz joq ekenin ghana kórsetui mýmkin.

IYә, Túrysbek Sәuketaevtyng búl maqalasy kelesi Qúryltayda osy kýngi Odaq basshylyghyna qarsy shyghady-au degenderdi «qoryqqannan búryn júdyryqtaudyn» bir týri. Osynyng aldyndaghy qúryltay kezinde 200-den astam qalamger Jazushylar Odaghynyng basshylyghyn ózgertu, onda kelip jatqan qarjy-qarajat qayda júmsalyp jatyr, jalpy N. Orazalin nege búl orynnan tistesip aiyrylghysy kelmeydi, kóringen shimayshyny mýshelikke qabyldau jazushy ataghyna kir keltirip boldy ghoy degen mәseleni kóterip kýn tәrtibine qoyghan bolatyn. Sol-aq eken T. Sәuketaev siyaqty orazalinshiler Odaqtyng basyna qara búlt tóngendey zar eniredi. Myna maqalada Sәuketaev olardy jikshilder dep atapty. Sonda deymiz-au, búrynghy qatyp qalghan qalypty sәl de bolsa ózgertu kerek, basshylyqty auystyru kerek, Odaqqa kelip jatqan yrzyq-nesibening bәri, tipti anau Shygharmashylyq ýiin jalgha beruden ay sayyn týsip jatqan myndaghan dollar qayda ketip jatyr, jazushylargha berilgen jer, alma baq, taghy basqalary qayda oghan nege Orazalin jauap bermeumen keledi desek, «jikshil» atanghanymyz qalay. Búl Túrysbek odan qattyraq birnәrse aitsaq «ekstremister», «separatister», «terrorister» demesine kim kepil? Betine kelip qatty-qatty sóz aitqany ýshin jasy 70-ten asyp ketken aqsaqal Kәdirbek Segizbaevty Núrlannyng jandayshaptary «oybay, qútqaryndar» dep baqyrghanyna qaramay dyryldatyp sýirep tastaghaly kóp adam Odaq ghimaratyna jolaudy da qoydy. Al Jarghygha keletin bolsaq, N.Orazalin men taghy bir-eki-ýsh adam qol qoyyp, A. Bektúrghanov degen jazushyny Odaq mýsheliginen shygharyp jiberuge qay bapty paydalanypty. Al A. Bektúrghanov Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi ózine qarsy kelip, qarsy mәlimdemeler jasaghany ýshin 4 jylgha sottatyp jiberdi. Eger búl Odaq jazushylardyng shyn qamqorshysy solardyn  ar-namysyn qorghaushysy bolsa naq shyryldap ara-týser túsy osy emes pe edi. Onyng ornyna jyghylghandy qosa júdyryqtau búl odaq basshylyghynda kimder otyrghanyn ap-anyq kórsetti ghoy. Úzyn sózding qysqasy jogharghy jaqtan M.Áshimbaev bastaghan bir-eki azamat kelip, әueli Qúday saqtap Orazalin ornynda qaldy. Sonda N.Orazalin sol jerde retsiz bolsa da «Mine, Saghatjannyng balasy ainalayyn Mәulen de kelip otyr» dep arqasyn taugha sýiegendey bolyp sóilegeni әli kóz aldymyzda. Al býgin orazalinshil Sәuketay D. Isabekovting Preziydentpen әngimesining taqyrybyna deyin kelekelep, endi preziydent apparatynan da jalt berip JO-qoghamdyq úiym onyng Konferensiyasy, Jarghysy bar dep bylay shygha kelipti. Aytpaqshy, Konferensiya demekshi, N.Orazalin Odaqtyng jiynynda qaytkende Odaqty basqaryp otyrudyng jana «formasyn» oilap tauyp ózin Qúrmetti tóragha qyp qaldyru turaly bastama úsyndy. Búny ol әueli ainalasyndaghy byrsypyra soyylsogharlarymen kelisip alyp úsyndy. Sosyn, ony әlde Konferensiya, әlde Plenum әiteuir JO-nyng mereytoyy kezinde biraz adamnyng qoldauyna ie boldy. Búghan T. Ábdikov, D.Isabekov, M. Shahanov, Q. Toqmyrziyn, B.Qoyshybay, M.Kenjebay siyaqty belgili-belgili aqyn-jazushylar qarsylyq bildirip, baspasózge maqalalar jariyalandy. Túrysbek Sәuketaevtyng «jikshilder»»qojyq-bojyqtar» dep jýrgenderi de osylar.

Jazushylyqtan, ne jurnalistikten joly bolmay, maqalalaryn qatyn-ósekke, negizsiz kýieleuge qúratyn T. Sәuketay endi birde D. Isabekovty Jazushylar Odaghy tóraghasynyng kreslosyna otyrghysy kelip jýr degendi aitady. Adam balasy keyde ózining ishki pasyqtyghyn, ishki qara pighylyn bireuge jamayyn dep ózin-ózi әshkerelep jatatyny bar. Túrysbek bú joly dәl sonysyn bayqatyp qoyypty. Áytpese, D.Isabekovke talay qalamgerler «Osy Núrlannyng ornyna seni úsynsaq qaytedi» degende talay ret «Qoyyndarshy, maghan sonyng kók tiyngha keregi joq»,-dep bas tartqanyn kózimiz kórgen. Al N. Orazalinning ólenderin búltartpas dәleldermen taldap, talqylap, әdil syn aityp, olardy Odaqty basqaryp otyrghan adam jazghan deuding ózi úyat ekenin, N. Orazalinning Memlekettik syilyqty aragha aqsaqal salyp jýrip súrap alghany jalpy Odaqtaghy qalamger qauymgha qúpiya qarjy-qarajattyn, әlgi jer, Shygharmashylyq ýii, almabaq taghy basqalary turaly jalghyz D. Isabekov emes, aqyndar Múhtar Shahanov pen Myrzan Kenjebay da, prozashylar Qúral Toqmyrzin de, Beybit Qoyshybaev, Begdilda Aldamjarov jәne basqalary talay aitqan da. Jazghan da. Eger N.Orazalin sonyng bәrine naqty jauap berip, baspasóz betinde tolyq maghlúmat bergende Odaqtyng ainalasynda múnday dau-damay bolmas ta edi. Demek, Túrysbek aitqan «jikshildik», qalamger qauymdy ózining jaqtastary men qarsylastaryna, yaghni, ekige bólip otyrghan olardyng ózderi. Al Jazushylargha beriletin stiypendiyanyng qalay «bólinetini» ol da óz aldyna bir mәsele. Búl da kópten beri qozghaudy kýtip jatqan is.

Qoryta aitqanda Túrysbek Sәuketaevtyng internet jәshigine sumang etkizip salyp jibergen «qúdyq týbindegi kókbaqanyng zary» dep atalatyn bylapytnamasy D. Isabekovtyng «Qazaq últ bolyp qalyptasa qoyghan joq» degen bir auyz sózine bola emes, ózi ol «jikshilder» dep at qoyghan Núrlan Orazalinge qarsy adamdardy júrtqa qaralap kórsetu ýshin jәne N. Orazalin ketip ornyna D. Isabekov kelse qaytemin degen uayymnan tughan merezdik. Ol Túrysbek aitqanday D. Isabekovtyng emes Túrysbekting zary. Al onyng D. Isabekovti nege kókbaqa dep ataghany mýlde týsiniksiz. Eger T. Sәuketaevqa D. Isabekovtyng qazaqtyn, óz últynyng keybir qylyqtaryna ókpelep ashynyp aitqan bir auyz sózi únamasa, ol sony syltau qyp jalma-jan N. Orazalindi ólip-óship qorghashtap mynaday byqsyqqa toly  myna bylapytty jazbauy kerek edi. Búl jerde Túrysbek qazaqty emes, Núrlandy jik-japar bolyp  aqtaugha kirisken. Shynynda D. Isabekov ashynyp aitsa da dúrys aitqan. Qazaq qazir Abay aitqan naghyz maqtanshaq, naghyz beker mal shashpaq últqa ainaldy. Búl qazir tek «biz kýshtimiz, biz TMD-daghy eng ozyq elmiz» dep uralaumen kele jatqan últ. Qazaqta «Ashynghan adam Qúdaydy da balaghattap jiberedi» degen sóz bar. Dulat qazaqqa ashynghannan aitty búl sózdi. Ol oiyn týgel ayaqtamay osy bir auyz sózben ashuyn aita saldy. Al qazaqtyng býkil kemshiligin Abaydan asyryp aitqan adam joq. Túrysbek pen onyng «jikshil emesteri» búl taqyrypta synaghysh bolsa Abaydyng qara sózderindegi qazaqqa degen býkil ashu-yzany synap kórsin, qúr Abay, Abay dey bergenshe. Abay qazaqtyng býkil minin, kem-ketigin sonsha synap jazghan zamanda qazaqtyng dini de, dili de, ýrdis-dәstýrleri de saf kýiinde túrghan bolatyn. Al Abay býgingi qazaqty kórse kýiikten asylyp óler me edi «qayter edi, ony bir Qúday biledi. Býgingi qazaqtyng jay-kýiin kórip otyrghan azamat jazushy Dulat kýiinbegende kim kýiinedi? Múndayda Túrysbek siyaqtylar әr sózden ilik izdep balaqtan ala ketetini belgili ghoy. Búl zamanda Túrysbek siyaqtylargha Núrlan Orazalin siyaqtylardan artyq myqty qazaq joq. Osy Túrysbekter Sh.Sariyev, N. Orazalinning ólenderin Abay ólenderimen salystyrghanda da ýndegen joq edi-au, ә?!