Mәskeu de mening óz jerim, Mosqa atam jatqan jer!
"Mәskeu de mening óz jerim, Mosqa atam jatqan jer!". Orazaly Dosbosynov sekildi bir kósiluding orayy keldi, býgin. Kesheli beri uatsap әleumettik jelisinde Resey astanasy Mәskeuding atauy qazaq jigitining qúrmetine qoyylghany turaly aqparat tarady. Jazbada búl derekti elge jetkizushi belgili ghalym Mekemtas Myrzahmet ekeni anyq kórsetilgen. Biz aqsaqalgha habarlastyq.
- Mekemtas ata, júrtynyz Mәskeu qazaqtyng qalasy eken dep shulap jatyr.
- E, eski әngime ghoy, ol.
Ángimemiz osylay bastaldy. Ángimeden búryn әleumettik jelilerdi kezip jýrgen mәtinmen tanys bolyp alynyz.
"Shyndyq pen aqiqat kýnderding kýninde tarih sahnasyna shyghady. Sizge bir ghana mysal aitayyn. Bolgar tarihshysy Kiyevskiy rusiti basqaryp túrghan Súnqar degen qazaq bolypty degen mәlimetti tapqan. Oghan Sokolov, Stanislav degen at qoyghan. Ol sol elde túryp, orys qyzyna ýilengen. Reseydin memlekettik jýiesin qúryp, jasaghan osy qazaq bolghan. Keyin osyny jasyryp qalu ýshin Kiyevtin úly knyazi Vladimir Monomah jazbalardyng bәrin óshirip, kózin joyyp, ornyna jalghan qújat jasaghan eken. Biz osyghan 1860 jyldan beri senip keldik. Sóitsek búl ótirik eken. Búny Bolgar tarihshylary aityp berdi.
Mәskeudi 1088 jyly Asat Mosqau degen jigit biylegen. Mәskeuding halqy ony jaqsy kórgennen onyng atyn Mәskeu degenge ainaldyryp jibergen eken. Sonda orystyng astanasynyng aty Mәskeu qazaqtyng esimining qúrmetine qoyylghan jәne orystyng memlekettik jýiesin Súnqar degen qazaq qúrghan.
Dәl qazirgi uaqytta biz úly Abaydy barynsha tanugha kýsh salyp, qúldyq sanadan aryluymyz kerek. Reseyding múraghattarynda bizge qatysty qújattardy joyyp tastauynda ýlken mәn bar. Kenestik biylik qazaqtyng basyn kótertpey, baqylauynda ústap otyrdy. Shyn mәnisinde biz qanymyz taza, oiymyz sergek, dýniyetanymy óte tereng halyqpyz.
– Siz aitqan derekti ghalymdar bile me?
– Áriyne, biledi dep oilaymyn. Kóp uaqyt ótpey-aq búl shyndyq ta aitylatyn bolady.
- Mekemtas ata, júrtynyz Mәskeu qazaqtyng qalasy eken dep shulap jatyr.
- E, eski әngime ghoy, ol.
- Bú eski әngimening qanshalyqty shyndyghy basym?
- Meninshe, tútastay shyndyq.
- Shyndyq bolsa, nege ghylymy ainalymgha engizbeske?
- Búl - ghylymy ainalymda bar dýniye. Tatar oqymystylary balqarlardyng tarihyn týgendedi. Qazir aty naq esimde joq (qajet etsender, tauyp qoyayyn), 3-tomdyq kitap jaryq kórdi. Eski arhivting derekteri negizinde jazylghan sol jariyalanymda bizge qyzyqty múnday derekter óte kóp. Sony balqar tarihshysy bizge jetkizdi. Biz birer jyl búryn bir súhbatymyzda aityp edik, sodan beri osy mәselege qatysty súraushylar kóp.
- Ol Balqar jazushynyng aty esinizde shyghyr.
- Qazir, Áubәkir me edi, qazir-qazir, kitabyn tauyp alyp aitayyn. E, mine, taptym. Ábdiqadyr Dәuitbekov (Abdukadyr Dautbekov).
- Kitabynyng aty qanday?
- Birinshi kitaptyng aty - "Dulattar" ("Dulatiy"). Ekinshi kitabynyng aty - "Attilla y gunnskiy orda". Songhy kitap, osy biyl ghana ShymkentTOO "Kitap" baspasynan jaryq kórip otyr.
- Asat Mosqau degen adam atyn búghan deyin biz nege bilmey keldik?
- Dúrysy - Ahat Mosqa. Onyng ruy - Dulat. Orystan әiel alghan adam. Áriyne, múnday bar derekting ózin orystary shamasy kelse, bizding qolgha bermeuge tyrysady.
- Ruy Dulat bolsa, qazaq shejiresinde Ahat Mosqanyng aty kezdese me?
- Qazirgi shejirelerde joq. Shejire atalardy attap-púttap, әrtýrli izben jazylady ghoy. Biraq, negizgi jýlgeden ajyramaydy. Adaspaydy. Bәlkim, bolashaqta búdan da basqa derekter tabyluy mýmkin.
Týiin
Ótkende Kremliding búlbúly bolyp jýrgen әlgi kisi (atyn ataghymyz da kelmeydi): "Qazaqstanda biylik auyssa, jerin Qytaymen birlese bólip alamyz" dep taghy birdemeni byqsytty. Biz de óz tarapymyzdan arasynda Orazalysha:
"Mәskeu de bolsa bizdiki,
Bauyrjanday qas batyr,
Orysqa syigha tartqan jer" dep aitugha haqymyz bar shyghar.
Mekemtas qariyanyng myna deregi osy sózdi keudeni kerip túryp aitugha mýmkindik berdi, bizge! Áley bolghay!
Shәriphan Qaysar
Abai.kz