Nemese búrynghy Bilim jәne ghylym ministri Janseyit Týimebaevtyng  bir «isi»

Taqauda elimizge AQSh Memlekettik hatshysynyng qorshaghan orta men Ghylym mәseleleri boyynsha  kenesshi -ghalym, doktor Kerri-En Djons hanym resmy saparmen kelip ketti. Biyik  lauazymdy ghalymnyng Qazaqstannyng bilim beru salasyndaghy kóptegen mәselelerge, әsirese  mektepterdi oqulyqtarmen qamtamasyz etu  problemalaryna erekshe nazar audaruynda gәp bar syqyldy. Mysaly «Respublika mektepterine oqulyqtar men oqu -әdistemelik qúraldaryn  saraptamadan ótkizude kәsibiylik basym ba  pe, әlde...» dep qayta-qayta súrauyna ne sebep boldy? Bilim jәne Ghylym ministri B.T.Júmaghúovtyng jauaptaryna qanaghattanbaghan synay bildirip, qatqyl qabaq tanytuy nesi? Búghan da «qaydaghy bir әielding ishki isimizge aralasqany qalay»dep shamdanamyz ba, joq....

Nemese búrynghy Bilim jәne ghylym ministri Janseyit Týimebaevtyng  bir «isi»

Taqauda elimizge AQSh Memlekettik hatshysynyng qorshaghan orta men Ghylym mәseleleri boyynsha  kenesshi -ghalym, doktor Kerri-En Djons hanym resmy saparmen kelip ketti. Biyik  lauazymdy ghalymnyng Qazaqstannyng bilim beru salasyndaghy kóptegen mәselelerge, әsirese  mektepterdi oqulyqtarmen qamtamasyz etu  problemalaryna erekshe nazar audaruynda gәp bar syqyldy. Mysaly «Respublika mektepterine oqulyqtar men oqu -әdistemelik qúraldaryn  saraptamadan ótkizude kәsibiylik basym ba  pe, әlde...» dep qayta-qayta súrauyna ne sebep boldy? Bilim jәne Ghylym ministri B.T.Júmaghúovtyng jauaptaryna qanaghattanbaghan synay bildirip, qatqyl qabaq tanytuy nesi? Búghan da «qaydaghy bir әielding ishki isimizge aralasqany qalay»dep shamdanamyz ba, joq....

Álbette, Djons hanym Qazaqstangha keler aldynda-aq  bizdegi bilim jәne ghylym salasyndaghy ózekti problemalardyng bәrimen tanysyp, aldyn-ala súraqtaryn dayyndap kelgeni belgili desek, mektep jәne mektep jasyna deyingi bilim beru mekemelerin oqulyqpen qamtamasyz etu mәselesi  ong sheshimin tappay kele jatqanyn ol mindetti týrde bildi. Bilim jәne Ghylym eks ministri Janseyit Týimebaevtyng basshylyq etken túsyndaghy qarjy-qarajat salasyndaghy qalyptasqan  ahual, jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq, zang búzushylyq  jalpygha jariya edi. Sol tústaghy resmi, beyresmi  qoghamdyq inisitituttardyng  әleumettik  saualnamalaryn saralasaq «Qazaqstandaghy eng bylyqqa belshesinen batqan mekemelerding arasynda birinshi orynda  bilim-ghylym salasy, odan song  qúqyq qorghau, ýshinshi auyl sharuashylyghy bolghany» qúpiya emes. Biraq odan J.Týimebaevtyng qyly da qisayghan joq.Tómen qarap kelgen edi, tómen qaraghan kýii shetelge elshi bop kete bardy. Júrttyng bәri ony ayaytyn, biraq ol eshkimdi de, eshnәrseni de  ayaghan joq. Ásirese, ýkimet qarjysyn...

Rasynda Týimebaevqa basyn joghary kóterip jýruding eshqanday keregi de joq bolatyn.Ýkimet mýsheleri arasynda «Saudabaevtyng kólenkesi» nemese «Juas qashaghan» atanghan búl jigitting taghdyry, biyik morali túrghysynan kelgende, shynynda ayanyshty. Biraq Djons hanymdy qyzyqtyrghan  eks-ministrding moralidyq bet-beynesi emes, (búl  bizdi de az qyzyqtyratyn jәit) respublika budjetinen jyl sayyn bólinetin qyruar qarjynyn  júmsalu tәrtibi bolatyn.

Ol oqulyq jәne oqu- әdistemelik qúraldaryn saraptamadan ótkizudi jeke óz biyliginde ústay otyryp, respublikalyq ghylymyiy-zertteu «Oqulyq» ortalyghy arqyly jýrgizdi. Bir qyzyghy - óz kezeginde qazaq tiline qamqor bolady dep sengen lingivist ministrimiz óz sózimen aitqanda «asa ústamdy  sayasat» jýrgizuge niyettendi. Osy ústamdylyqtyn  tasasynda ne jatqan edi? Týimebaevtyng túsynda mektepterdegi qazaq tili ahualy jaqsarmady desek búl eshtene aitpaghanymyz. Qazaq lingivisterining ony týsine almaytynynyng basty bir sebebi de osy. Ol eki isti jaqsy tyndyryp ketti. Birinshisi - ózining «ghylymyy enbegin» asa joghary baghalatyp, doktorlyq dissertasiya qorghap alghany. «Ózing basqaryp otyrghan inistitutta ózinning basshylyghynmen ózinning doktorlyq dissertasiya qorghauyng memlekettik qyzmetkerge, Ýkimet mýshesine úyat qylyq emes pe?»  degendi oghan eshkim aitpady, bizde memleket qyzmetkerleri etiyketi belgili bir top arasynda ghana saqtalady, al jalpygha múnyng qatysy joq sekildi. Til mamandarynyng atalmysh enbekting ghylymy qúndylyghy turaly ekiúday pikirde bolghany da eskerilmedi. Eger jana basshylyq osy mәselege qayta orlatyn bolsa (al qayta oralu kerek-aq. Búl dýniyede súrausyz eshtene joq) aitylatyn sóz jetedi.

Elbasymyz N.Á.Nazarbaev ýstimizdegi jylghy joldauynda ghylym salasyndaghy problemalargha  erekshe toqtaldyp, «200 ghylymy kenester kandidattar men doktorlardy qalyptan qúighanday etip jasap shygharyp jatyr» degeni mәlim. Ókinishke oray, búl syn da «shortandargha» emes, «shabaqtargha » qatysty bolyp qala bermek. Áytpese, songhy jyldary qansha «jana doktor» payda bolghanyn eseptep kórgen kisi qanshama lauazymdy basshylardyng osy kýnge deyin eleusiz-eskerusiz «qor bolghan ghylymy daryn» iyeleri bop kelgenin  bilip jaghasyn ústary haq.Týimebaev sonyng biri ekeni anyq. Ministr bolghangha deyin ózi aitpaqshy «asa manyzdy memlekettik  júmystardan qoly tiymegen» ol taqqa otyra salysymen  doktor boludy úmytpady. Al ekinshisi... Ekinshisi turaly kenirek aitqymyz keledi.  Respublikadaghy kez kelgen sheneunik syqyldy ol da ózining uaqytsha otyrghanyn sezdi jәne soghan oraylastyryp júmys jasady. Eks-ministrding «Oqulyqtar men oqu әdistemelik qúraldarynyn  2010-2011 oqu jyldaryna arnalghan tizimi» atty búiryghynda  ayaq astynan payda bola ketken «El-Run » atty baspanyn  aty da, zaty da tanqaldyrghan joq. Sebebi, ol jyl sayyn  janadan bir baspa ashyp, sol jylghy budjet qarajaty iygerilgen song jauyp tastap otyrudy konveyrlik jolgha qoyghan bolatyn. Sondyqtan «El-Run » qaydan payda boldy, nege payda boldy, arnauly dayyndyqqa ie mamandary bar ma edi, bar bolsa biliktiligi qanday, poligrafiyalyq bazasy qanday edi, kitap shygharuda, onyng ishinde mektepterge arnap oqulyq dayyndauda arnauly sertifikaty bar ma joq bolsa nege joq, bar bolsa ony qalay, qashan, kimnen aldy, imder kepildik berdi, osyghan deyingi júmys ótili qanday, respublika baspalary arasynda bedeli qanday, oqulyqtarmen ainalysugha qúqyghy bar ma, joq pa degen saual eshkimdi de qyzyqtyrmady.  Búl baspa úsynyp otyrghan «Qazaq tili» pәni boyynsha oqulyqtardyng sapasy turaly da sóz bolghan joq. Atalmysh  keshenge kirgen «Standart »(?), «Baghdarlama», «Negizgi oqulyq», «Múghalim kitaby», «Tildik túghyr», «Ádebiyettik oqu kitaby», «Júmys dәpteri», «Oqu sózdigi» degen sekildi toptamalardyng sapasy, әlbette syn kótermeytin edi. Osy salady búrynnan enbek etip kele jatqan tilshi mamandardyng eshqaysysyna aitylmay, kenesilmey, aqyldaspay astyrtyn jasalyp, qúpiya dayyndalyp, bir-aq kýnde   mektepke tike, tóteden jol tartqany qalay? Osy saualdardyng jauabyn bir bilse «Oqulyq » ortalyghy ghana biletin edi. nyng basshysy atyshuly Alma Ábilqasymova   qarsylyq kórsete qoymaghan  sekildi, sebebi Ábilqasymova ol kezde «qazaqta matematikany  menen jaqsy biletin eshkim joq, men mamandardy qyrghyzdan aldyrtyp, solarmen birigip oqulyq jazdym » degen sózine jaqtastar izdep әlek bop jýrdi. Ministr bolsa «iya, qazaqta matematik joq »degendi ýnsiz qoshtap otyra berdi. Últtyq namys, moralidyq tazalyq turaly әngime aitudyng ózi artyq. Qysqasy, Bilim jәne Ghylym Ministrligindegi «han talapaydyn» әbden qyzghan kezi edi. Arnauly departament mamandaryn eshkim de tyndaghan joq. Sóitip, ótken oqu jyly «jer astynan jik shyqty» degendey  ghayyptan, tayyp payda bolyp, dodagha qosyla ketken «El-Run » baspasynyng qorjyny  kýtpegen jerden qampayyp shygha keldi. Búrynnan osy salada jýrgen baspalar auzyn ashyp dalada qaldy.       S.Núrman, Q.Qadasheva, A.Aldash, N. Núrman, Ú.Asanova, B.Ashyqbaeva, Q.Barmanbekovalar dayyndady delingen oqulyqtar men әdistemelik qúraldar  qalaysha adam aitsa sengisiz qysqa merzimde jazylyp, óndiriske jiberilgeni týsiniksiz. Avtorlardyng arasynda shyn ghalymdar da bar, alayaqtyghymen tanymal «ótirik ghalymdar» da jeterlik. Top basyndaghylardyng talant dengeyi, ghylymy qabyleti, moralidyq beynesi turaly qoghamdyq pikirmen sanasqan eshkim joq.  Bilim jәne Ghylym Ministrligindegi alayaqtardyng neshe týrin kórip eshtenege tanqalmaugha ýirengen mamandardyng ózi myna  jәitke ne aitaryn bilmey qaldy. Nege búl  «enbekter » saraptamadan ótpedi, nege jalpygha birdey qoldanylyp jýrgen tәrtip ayasynda qoldanysqa enbey, birden synaqsyz-saraptamasyz ainalymgha týse jóneldi, sapasy nege  arnauly  tekserulerde qaralmady, eng bastysy oqulyq ýshin qarjy-qarajat departament arqyly bólingen budjet aqshasynyng iygerilui qanday zandyq-qúqyqtyq negizde jýzege asty? Taghy bir tanqaldyratyn jәit - osy zansyzdyqtar jóninde kezinde  arnauly departament mamandarynyng dabyly Qazaqstan Respublikasynyng ekonomikalyq jәne sybaylas jemqorlyqpen kýres agenttigi tarapynan eshqanday eskerusiz, elusiz qalghany. Ásheyinde «Toqal eshkisi úrlansa úry toghyz jylgha sottalsyn» dep ýkim shygharatyn әperbaqan «fiyn.pol» Bilim jәne Ghylym ministrligine attap ayaq ta basqan joq. Memleket qarajatyn eseptep otratyn Esep komiyteti de «syilas qúdagha» tiyispelik degendey ýnsiz qaldy.

Nәtiyjede «El-Runnyn» ónimderin mektepterge keninen taratu turaly núsqaulardan song atalmysh kitaptar 5, 6, 7, 8, 9, 10-synyptar ýshin «izdese taptyrmas qúraldar» retinde oblystyq bilim departamentteri arqyly satyla bastady. Búghan deyin qoldanysta kelgen oqulyqtar men arnauly baspalar bir-aq sәtte «Oqulyq» ortalyghynyn  sheshimimen shettep  qala berdi. Ortalyq oiyna kelgenin istey me, әlde Týimebaydyng aitqanynan shygha almay ma ol jaghy  beymәlim. Qalay bolghanda da sheshim shygharatyn  jalghyz oryn aty jalpygha mәlim osy ortalyq. Búl salada qay oblysta, qansha dana kitap satyldy -múny tek eks -ministr men onyng sybaylastary ghana biledi. Belgili toptyng qaltasyna týsken sol aqsha týptep kelgende  budjet qarajaty ekeni әli kýnge eskerusiz keledi.

Bilim jәne Ghylymnyng jana Ministri B.Júmaghúlov mәn-jәidi biletin sekildi, alghashqy kýnderi «búl netken zansyzdyq» dep ashu shaqyryp, qyzmetkerler men  mamandardan jauap ala bastaghan edi, azdan keyin ekpini basylyp qaldy. Soghan qaraghanda, atyshuly astyrtyn top búny da ýndetpey tastaghangha úqsaydy. Álde jana ministr óz kezeginde J.Týimebaev sekildi ózining sybaylastarymen birigip jekemenshik baspasyn әzirlep, tughan-tuystarynyn, qúda-jekjattarynyng oqulyqtaryn dayyndap әlek bop jatyr ma?

Úiymdasqan toptyng bary anyq.Úiymdasqan toptyng ne istep jatqanyn da  halyq kórip otyr. Biraq, oghan qarsy ne  istelip jatqany  kózge kórinbeydi. «Balyq basynan shiriydi » degen ras boldy ghoy...

Shynynda, Djons hanym ne oilap ketti eken ?

M.Mamanova, A.Aldasheva.

Astana qalasy.

QR Bilim jәne Ghylym eks ministri bolghan Janseyit Týimebaygha arnalghan búl әndi әdette  dombyragha qosyp halyq әni «Moldabaydyn» әuenimen aitamyz:

«Áy,Týimebay,Týimebay,

Saudabaev ekeui ,

Bir baytalgha mingeni-ay.

Áy,Týimebay,Týimebay,

Ayran ishken qútylyp,

Shelek jalaghan tútylyp,

Kýshtining arty tartqan diyirmeni- ai.

Saudabaev ol ýshin Dýiim qorghan sekildi,

Dýiim qorghan ishinde Jiyn bolghan sekildi.

Jiyn sony sauna dep,

Qiyn bolghan sekildi,

Soqyr atqa qotyr at

Ýiir bolghan sekildi

Áy ,Týimebay,Týimebay,

Eldi jerge qaratqan,

Sanasy joq týinek- ai».

«Abay-aqparat»