1928-34 jyldary Kenestik ýkimetting qazaq elining ishinde jýrgizgen zobalan  sayasatynyng salqyny qazaq elining ishine orasan zor zardap әkeldi. Onyng әsirese qazaq últyna ziyany mol boldy. Mal basynyng sany kýrt tómendep ketti. Malynan aiyrylghan, әri zorlap qonys audarylghan, әri eriksiz otyryqshylyqqa iytermelengen auyldar jana jaghdaygha birden kóndige almay túrmys-kýilerin nasharlatyp aldy, sóitip jappay asharshylyqqa úshyrady.

Búl óz kezeginde tek taza qazaq últynyng demografiyalyq qúldyrauyna, kópshilikke týsiniktirek jalpaq qazaqy tilmen aitqanda qazaqtardyng ashtyqtan qyryluyna, sóitip qazaqtardyng sanynyng kýrt azayyp, jaghdaydyng qazaq últyna qarsy әdeyi úiymdastyrylghan etnikalyq joi sharasyna ainaluyna әkeldi.

Qazaq últy, ózining ejelgi mezgilden beri túryp jatqan otanynda, atajúrtynda beybit ómir sýrip otyryp, apatty dengeyge deyin azayyp, qúryp ketu jәne derbes últ retinde ózining etnostyq jeke-daralyghyn saqtay almau, joghaltyp alu qauipi bar jaghdayynda túrdy.

Asharshylyqtyng eng alghashqy belgileri Qazaqstannyng batys audandarynda 1929-30 jyldardyng qysynda-aq naqty kórine bastady.

Auyl-aymaghyn, mal-mýlkin aman alyp qalu ýshin, shybyn jandaryn saqtap qalu ýshin, kóptegen jerlerde shekaralas Týrikmenstan, Ózbekstan jerlerine, odan әri Iran, Aughanstan, Qytay elderine jappay ýderile kóterilip kóshu beleng aldy.

1928-34 jyldary Kenestik ýkimetting qazaq elining ishinde jýrgizgen zobalan  sayasatynyng salqyny qazaq elining ishine orasan zor zardap әkeldi. Onyng әsirese qazaq últyna ziyany mol boldy. Mal basynyng sany kýrt tómendep ketti. Malynan aiyrylghan, әri zorlap qonys audarylghan, әri eriksiz otyryqshylyqqa iytermelengen auyldar jana jaghdaygha birden kóndige almay túrmys-kýilerin nasharlatyp aldy, sóitip jappay asharshylyqqa úshyrady.

Búl óz kezeginde tek taza qazaq últynyng demografiyalyq qúldyrauyna, kópshilikke týsiniktirek jalpaq qazaqy tilmen aitqanda qazaqtardyng ashtyqtan qyryluyna, sóitip qazaqtardyng sanynyng kýrt azayyp, jaghdaydyng qazaq últyna qarsy әdeyi úiymdastyrylghan etnikalyq joi sharasyna ainaluyna әkeldi.

Qazaq últy, ózining ejelgi mezgilden beri túryp jatqan otanynda, atajúrtynda beybit ómir sýrip otyryp, apatty dengeyge deyin azayyp, qúryp ketu jәne derbes últ retinde ózining etnostyq jeke-daralyghyn saqtay almau, joghaltyp alu qauipi bar jaghdayynda túrdy.

Asharshylyqtyng eng alghashqy belgileri Qazaqstannyng batys audandarynda 1929-30 jyldardyng qysynda-aq naqty kórine bastady.

Auyl-aymaghyn, mal-mýlkin aman alyp qalu ýshin, shybyn jandaryn saqtap qalu ýshin, kóptegen jerlerde shekaralas Týrikmenstan, Ózbekstan jerlerine, odan әri Iran, Aughanstan, Qytay elderine jappay ýderile kóterilip kóshu beleng aldy.

Ashynghan halyq, Qazaqstannyng ólkelik partiya komiyteti men kenestik ýkimetin sol kezdegi basshylarynyng el ishinde jýrgizip otyrghan zobalandy sayasatynan tuyndaghan zalaldy asyra silteu zardaptary men qysymshylyqtargha tóze almay ashyq týrde qaruly qarsylyqtargha shyghugha mәjbýr boldy.

1929-1932 jyldar aralyghynda Qazaqstanda jýrgizilgen sayasattyng zorlyghy men zombylyghyna, qughyny men sýrginine, asyra silteu zobalandaryna qarsy 372 jerde halyqtyng ashyq týrdegi ereuildi qarsylyqtary men qaruly kóterilisteri bolypty. Sol jyldary kóterilisshiler ýkimet adamdaryna, kenes, partiya belsendilerine qarsy 460 qastandyq aktlerin jasaghan, 127 ret kolhoz mýlikterin órtegen. (Omarbekov T. «Zobalan», nemese kýshtep újymdastyrugha 1929-31 jyldary bolghan halyqtyng narazylyghy men qarsylyghy, Almaty, «Sanat» baspasy, 1994, 270 bet.)

1929-1932 jyldar aralyghynda Qazaqstanda bolghan halyqtyq bas kóteruler men qaruly kóterilisterge 80 mynnan astam adam qatynasypty. (Aldajumanov K. «Krestiyanskoe dviyjenie soprotivleniya», Almaty izd. Arys-Kazahstan, 1998, str.66.)

Jogharyda aitylghan 372 jerde bolghan halyqtyng ashyq týrdegi ereuildi qarsylyqtary men qaruly kóterilisterining ishindegi eng auqymdylary men irileri,

1929 jyldyn:

-27-shi qyrkýieginde Qaraqalpaqstannyng Taqtakópir eldi mekeninde bastalyp elding barlyq jerlerin qamtyghan, tarihta «Taqtakópir narazylyghy» degen atpen qalghan, halyqtyng qaruly ereuili. Ol kezde búl el Qazaqstangha qarapty.

-27-shi qyrkýieginde Syrdariya okrugining eng shetkeri jәne eng nashar kenestendirilgen Bostandyq audanynyng 19 eldi mekenining 12-si kóteriliske shyqqan, «Bostandyq kóterilisi» degen atymen tarihta qaldy. Búl negizinen astyq, maqta, kýrish ósirumen ainalysatyn dihandardyng bas kóterui boldy.

-3-shi qarashasynda bastalghan Qostanay okrugining Betpaqqara, Nauryzym, Torghay audandaryn qamtyghan qaruly kóterilis «Betpaqqara kóterilisi» degen resmy ataugha iye.

1930 jyldyn:

7-shi aqpanynda tanghy saghat 4-te bastalghan Syrdariya okrugining Sozaq, Sarysu audandaryn qamtyghan «Sozaq kóterilisi». Kóterilisting basty oshaghy tama ruynyng auyldary bolypty. Kóterilis qangha bóktirilip basylghan. Búl oqigha tarihtan әli kýnge deyin әdil baghasyn ala almay kele jatqan «Sozaq tragediyasy» dep te atalady.

-22-shi aqpanynda Semey okrugining Ókemen jәne Zyryan audandarynda bolghan kóterilis. Búl kóterilisting negizgi qozghaushy kýshi qoldaryna qaru alyp kenestik ýkimetting zorlyq-zombylyqtaryna ashyq qarsy shyqqan orys sharualary boldy. Kóterilisting basshysy azamat soghysynyng belsendi kýreskeri, aq bandylarmen soghysta shyndalghan kommunist Tolstouhov edi.

-25-shi aqpanynda Aqtóbe okrugining Yrghyz audanynda bastalghan, keyin Aral, Qarabútaq audandaryn sharpyghan «Sarbazdar kóterilisi». Búl, 1300-den asa kóterilisshilerdi biriktirgen, negizgi qozghaushy kýshi kedey jәne ortasha sharualar bolghan, jalpyhalyqtyq kóterilis boldy.

-20-shy nauryzynda Taldyqorghan jerindegi Qaratal audanynyng Shúbar selosyndaghy halyqtyng ashu-yzagha bulyqqan kóterilisinen bastalghan «Shúbar-Balqash-Shoqpar narazylyghy» bastaldy. Búl kóterilis qolhoz qúrylysyna qarsy 900-dey adamdy biriktirdi.

-25-shi nauryzynda 900 den astam kóterilisshilerdi biriktirgen «Qaraqúm narazylyghy» bas kóterdi. Búl da zorlyq pen zombylyqqa qarsy bas kótergen sharualardyng azattyq kóterilisi boldy.

1931 jyldyng Nauryz aiynyng ortasynda bastau alghan, tarihy әli dúrys jazylmaghan, qozghalystyng shyghu sebepteri, sipaty men qozghaushy kýshteri de jogharyda bólip aitylghan halyqtyq narazylyqtarmen ýndes jәne úshtasyp jatyrghan qazaq últynyng azattyq kóterilisining biri, Qazaqstannyng batysyndaghy Manghystau ólkesin, Atyrau oblysynyng Jylyoy jәne Aqtóbe oblysynyng Oiyl, Tabyn audandarynyng keybir auyldaryn qamtyp, jeti aigha sozylghan (nauryz-qyrkýiek), sóitip 3000-gha tarta kóterilisshilerding basyn biriktirgen «Aday kóterilisi» atanghan halyqtyng qaruly kóterilisi tarih sahnasyna shyqty.

Kóterilis bastaluynyng alghashqy oshaghy - 1931 jylghy nauryz aiynyng jiyrmasynda, qazirgi Atyrau oblysy Qyzylqogha audanynyng Topyraqshashty jerinde otyrghan bú­ryn­ghy bay, keyin tәrkileuge úshyraghan Bayanqúl Kóptileuúlynyng ýiinde bolghan mәjilis. Osy basqosuda elding mal-mýlkin tonau kýnnen-kýnge kýsheyip, elding túrmys jaghdayyna asa auyr bolghany, búdan qútyludyng eng basty joly - qarsy túru ekeni sóz bolady. Sondyqtan әzirge mal basynyng bar kezinde Manghystau ónirine qaray kóshu, odan әri Týrikmenstangha qonys auda­rudyng qolayly ekeni, ol jaqta ýkimetting zany, halyqqa kózqarasy búl jerde­gidey emes ekendigi aityldy. Ýkimet tarapynan kóshuge qarsylyq bolatyny da eskerilip, búghan qarsy túru sharasy da qarastyryldy.

«Manghystau jerinde kóterilisting bas­talu sebebi respublika ókimetinin, jergilikti partiya, kenes basshylary­nyn, sholaq belsendilerding asyra silteui, búlardyng qyzmet babyn paydalanyp, ózderining jaghdayyn kózdeui, eldi kópe-kórineu aldauynan boldy», - dep, ókimet mýsheleri Mendeshev, Asylbekovter moyyndaghany jóninde mәlimetter arhiv qújattarynda saq­tal­ghan. Múny biraq olar Jylyoyda, Manghystauda, Ýstirt ýstinde halyq qansyrap, qangha boyalyp, bala-shagha da, shal-kempir de jazyqsyz jazalanyp, japa shegip jatqan uaqytta ghana esterine alghan.

Manghystau dalasy atanghan jerler men kórshi ýsh audandy qamtyghan búl aimaq 1928 jylghy baylardy jappay tәrkileu jәne jappay újymdastyrudan bosatylghan ólke bolatyn. Resmy rúqsat joq bola túrsa da, jergilikti sholaq belsendiler 1370 bas maldy zansyz tәrkileuge iliktirdi.

Revkomdar 1930 jyly bolghan alghashqy kenesterge saylau kezinde halyqty qaranghy tobyrgha balap, oilaryna kelgenin istep baqty. Ortashalardy sol saylauda dauys beru qúqyghynan shektedi. Etke mal dayarlau josparyn oryndamadyng degen syltaumen, tipti esigining aldynda tyshqaq laghy joq taqyr kedeyler de saylaugha qatysugha kóp jerlerde jiberilmedi. Sóitip, «Búl kedeyding ýkimeti»,- dep jýrgen ýkimet belsendileri adam qúqyghyn ashyq týrde ayaqqa taptady.

Et tapsyru josparlary sharualardan tabandy týrde talap etilip, Kaspiy tenizining jaghasyndaghy mal ósiruden qol ýzip qalghan otyryqshy, tirshiliktegi kýnderin balyq aulaumen әreng kórip otyrghan jataqtargha da qyrghiday tiydi. Olar ýkimet ókilderi tarapynan qoqan-loqynyn, jappay jәne ýzdiksiz qysym jasaudyng qúrbandyghyna ainaldy.

Etke mal tapsyrghandar da jetisken joq. Sypyryp alghan maldyng ornyna ónerkәsip tauarlaryn, ún, mata, aqsha alamyz dep dәmelengender alaqandaryn jayyp aidalada qaldy. Tipti keybir auyldarda sharualar joghary jaqqa shaghynyp jýrmesin dep, aramza

agentter olardyng et tapsyrghandary turaly berilgen orderleri men týbirtekterin keri tartyp alyp otyrypty.

Ýkimetting agentteri, sharualardan tek et tapsyru nemese etke mal tapsyru salyqtarynan basqa, adam estimegen shiykizat týrlerin tapsyrudy salyq tapsyru dengeyinde talap etken kórinedi. Atap aitsaq sol kezderde halyqtan: jylqynyng jal-qúiryghy, sarshúnaq tyshqannyng terisi, shýberek, sýiek-sayaq, temir-tersek, mýiiz-túyaq jinalypty. Key jerlerde jylan, kesirtke, iyt, esek tapsyru mindettelgen eken.

Búl, ózderi zorlyqtyng nebir týrin kórip, qayyr súraudyng az-aq aldynda keresin ishkendey kýn kóris tauyp jýrgen halyqty qorlaumen teng edi. Ishterinen ýkimetke degen ókpe men yzagha bulyqqan jergilikti halyqtyng namysy órship, ashuy kýsheydi.

«Qarapayym halyqtyng arasynda basqa jaqqa kóship ketsek, eldegi myna zobalandy sayasat jayly qalypqa týskenshe bas saughalap qashyp ketsek, myna әperbaqan ýkimet basshylarynyng әdiletsiz talauynan qútylarmyz, keyinnen eldegi jaghday týzelgen song qaytyp kóship kelermiz»,- degen kónil júbatar dәmeni ýmittengenderding qatary kóbeyip, kýn sayyn arta týsti.

Sóitip, 1931 jyldyng erte kókteminde, 7700 den astam sharualar qojalyqtarynan túratyn Manghystau ólkesining halqynyng 60 payyzy kóterilisshilerdi qoldap shyqty. Elding 10 payyzdayy kimderding jaghyna shygharyn bilmey, әsirenki kýy keshti. Sonymen qatar, 1 - 2 auyly bolmasa, Tabyn audanyndaghy halyq týgeldey derlik kóterilisshilerge qosyldy. Sol siyaqty kóterilisshilerge Jylyoy audanynyng 11 әkimshilik auyldary (ret sandary 33-ten 43-ke deyingi auyldar) jәne Dossor audanynyng eki auylynyng keybir qojalyqtary qosyldy. Auyldyq kenes mýshelerining de kópshiligi kóterilisshilerdi jaqtap ketipti.

Osylaysha Aday jeri, sol kezdegi Qazaqstannyng әperbaqan, әri qazaqqa qatygez basshysy F. Goloshekin men onyng qanqúily jaqtastarynyng el ishinde ornatqan zobalang sayasatyna qarsy tәnirge tәuekel aityp, ashyq týrde qaruly aiqasqa shyqty.

Manghystau óniri men irgeles audandardan 1931 jylghy Aday kóterilisine qatynasqan atalarymyz, sol kezdegi basqarushy ýkimet basshylary men onyng OGPU siyaqty súrqiya jendetterdi toptastyrghan qúrylymnyng basshylary ózderine ayaushylyq jasamaytynyn, talsha moyyndaryn qylsha kesetindikterin, neshe týrli azapqa salyp qorlaytynyn, týrmege qamap itjekkenge aidaytynyn bile túrsa da «Qayda barsang da qorqyttyng kóri, әiteuir erte me kesh pe noqtaly basqa bir ólim emes pe»,- dep kýresu jolymen tendikke, әleumettik әdilettilikke qol jetkizuge, naghyz bolmasa bastarynyng erikterine tәuelsizdik alu jolynda arystansha alysyp qúrban bolu tәuekeline barghan bolatyn.

Áleumettik әdilettilikting tek ashyq kýres arqyly keletinin ata úrpaq úgha bildi. Ol kýresting barysynda ózderining bastaryna ýlken qauip tónetinin de atalar jaqsy týsindi. Mine osydan keyin, tәuelsizdik pen azattyqtyng shyn maghynasynda qanday bolatynyn  jәne onyng onaylyqpen qolgha týspeytinin baghalay bilgender, sol ata-babalar emes dep qalay aita alarsyz.

Bilim sauaty jetkilikti bolmasa da tekten tek úrandatqannan, basqarushy ýkimet ókilderining úyatyn oyatugha әrekettengennen, әdilettilikti ózderi ómir sýrip jatqan qoghamgha ornatqan qauymdastyqtardy arashagha shaqyryp, olardyng yqpalyn paydalanugha tyrysqannan eshnәrsening de ózgermeytinin, ómir sýre bilu sauaty jetkilikti atalarymyz, dúrys aiyra bildi.

Aday kóterilisi bir ghana rudyng emes, Manghystau ólkesi men kórshiles ónirlerdegi barlyq halyqtardyng sol kezdegi ýkimet basshylarynyng elde ornatqan shekten tys әdiletsizdigine qarsy, zorlyq pen zombylyghyna qarsy, ýkimet ókilderining óz halqyna orynsyz kýsh kórsetu sayasatyna qarsy, halyqtyng ayanyshty kýisiz jaghdayymen sanaspay

qolda bar eng songhy nәpaqasyn salyq nemese shiykizat tapsyru syltaularymen tartyp alugha úmtylghan toyymsyzdyq qylyqtaryna qarsy, el ishinde әleumettik әdilettilik ornatugha úmtylghan halyq kóterilisi boldy.

Búl sayasy sipaty jaghynan últ-azattyq, týri jaghynan qaruly, qozghaushy kýshterining basym kópshiligi halyqtyng kedey, batyraq jәne ortasha toptaryna jatatyn ókilderi bolghan sharualar kóterilisi edi.

Sondyqtan ony búrynghyday «Adaylardyng bandylyq» kóterilui degen eshqanday negizi joq mysqyldama baghalaudy dogharatyn kez jetti. Ol atau F. Goloshekin men onyng jaghympazdarynyng aday ruyna әdeyi jalaqorlyqpen tanghan, ózderine qaymyqpastan әdilettilik talaptar qoyghan halyqtyng kóterilisin jek kóruden tuyndaghan japsyrma «ataghy» bolatyn.

Qazaq halqynyng qarghysyna úshyraghan F. Goloshekin 1933 jyldyng aqpanynda ornynan alynyp, Qazaqstannan mýldem ketti. Artynan, ózgege ornatqan zobalany óz basyna týsip, Resey jerinde OGPU-ding jendetterining qolynan opat boldy. «Bireuge or qazba, ózing týsersin» degen qazaqtyng maqalynyng kebin kiydi. 1928-33 jyldary onyng jandayshap qol shoqparlary bolghan qazaq ýkimeti basshylary da tarih talqysynan sazaylaryn aldy. Kóbisining jer betinde túqymdary da qalghan joq.

Kommunistik qogham da solay qúrydy. «Dýnie jýzinde kedey atauly adam balasy bolmaydy, jarlynyng bәrin baygha teneymiz, kenester odaghynda boztorghay qoy ýstine júmyrtqalaghan mamyrajay qogham ornatamyz» degen kenestik ýkimetting 1991-shi jyly bir-aq kýnde kýli kókke úshty. 1991 jylgha deyin, barlyq qoghamdyq partiyalardy bir-birlep qúrtyp, el ishinde jalghyz ózi ghana sayasy jәne iydeologiyalyq ýstemdik jýrgizgen kommunistik partiya da kýl-talqan boldy. Onyng qatarynda, sol kezdegi kenester odaghy boyynsha 20 millionnan astam mýshesi bar bolatyn. Eng bolmasa, kompartiyanyng basqarushy organdary ustavqa sәikes sezd shaqyryp, partiyanyng aqshalay jәne zattay mýlikterine zandy týrde inventarizasiya jýrgizip, onyng hattamalanghan qortyndysy men jana menshik iyesin halyqqa ashyq týrde jariya jasap órkeniyetti týrde taraugha da әli kelmedi, soghan da parasat-payymy jetpedi. Kommunistik partiyanyng barlyq qarjysy men jyljymaytyn mýlikteri jәne býtkil qazynasy týgelge derlik «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda», qoy terisin jamylghan qasqyr qúlqyndy partiyanyng sol kezdegi basshylarynyng qaltasynda ketti. Biraq olar sonda da toyynghan keyip tanytqan joq.

Al, qazaq atam balasy aitatyn «Aqtyng jaqqan otyn, aqymaq sóndire almaydy», «Aqqa әrqashanda Qúday jaq» degen maqaldardyng orayy sәtimen ýileskendey bolyp, sol bir 1928-34 shi jyldardyng óte auyr, әri qiyn kezenderinde ejelden emin-erkin ósip, ózgege tәuelsiz bolghan, әdilettilikti adamdyqtarynyng ary men namystarynyng qasterli tuy etip ústanghan, elding bolashaghy men úrpaqtarynyng qamy ýshin, ata-babadan múra bolyp qalghan qasiyetti tuyp-ósken jer ýshin, tәuelsiz azat ómir ýshin qaruly kóteriliske shyghyp kýresken aday halqynyng úrpaqtary, sol atajúrtta beybit ómir sýruin әri qaray jalghastyruda. Sol ýshin Allagha myng mәrtebe rahmet aitamyz jәne shýkirshilik etemiz.

Kóteriliske qatynasqan auyldar, әsirese adaylar men tabyndar óte qatan, әri aiuandyqqa teng qatygezdikpen jazalandy. Jazalaushy otryadtyng OGPU ókilderi bastaghan jendetteri asa qanypezerlikting ýlgisin kórsetip baqty. Olar, kóterilisshilerding kәrisi men jasyn, әielderi men bala-shaghasyn ezip-janyshtauda asqan aiuandyq tanytypty.

Kósegemizdi kógertedi degen Kenes ýkimeti men onyng jazalaushy úrda-jyq qolshoqpar jendetteri Aday ruly qazaqqa genosid ornatty. Týp-týgel qyryp tastaugha az-aq qaldy. «Qazaqtyng jauy ózining ishinde ol kelesi qazaq» degen bar emes pe. Aday eline qyzyl imperiya ornatqan búl qyrghynnyng qan josaly qaruy, adam qasapshylary bolghandar 12 ata bayúlynyng ózge rularynyng qazaqtary boldy, tipti ishinde adaylar da bar edi.

Eng bir ókinishtisi de osy bolatyn. Osyny bilgen bar ma eken desek әli de artyq emes. 1931 jylghy «Aday kóterilisi» HH-shy ghasyrdaghy qazaq eli tarihynyng eng bir qan-josa bolghan tarauyna ainaldy. Keyinnen múnyng arty, elding estiyar degen ony men solyn biletin sýt betine shyghar qaymaqtay tandauly adamdaryn ústap, bedeldi molda men meshit ústap úrpaqty imandylyqqa baulyghan imamdaryn týrmege qamaumen jalghasty, jazyqsyz japa shekkender kóbeydi.

Kóbining ómiri sol kezenning súrqiya soty ispetti bolghan «ýshtikting sheshimi» arqyly qyrshyndarynan qiyldy. Al, ýkim shygharushy «ýshtiktin» mýsheleri birikken memlekettik sayasy basqarma apparatynyng qyzmetkerleri edi, yaghny OGPU-ding túraqty shtatynyng adamdary bolatyn.

Ol kezende, adam taghdyryn әdiletti kenestik sot emes, basqarushy ýkimetting sayasattandyrylghan basqarmasyndaghy qaralaushy qúrylymynyng ýsh sheneuinigi sheship otyrdy degen osy emes pe?

Aua kóshken qazaqtardyng kóbi eldegi jappay kóshudi dereu toqtatu jәne kóshken eldi keri qaytaru ýshin jasaqtalghan OGPU-ding (KGB-nin) qaruly otryadtary men shekara әskerlerining oqtaryna úshyp óldi. Qolgha týskenderi qughyndaugha, repressiyagha úshyrady, týrmege jabyldy nemese Batys Sibirge asyrylyp qalyng orys ornalasqan jerlerge jer audarylyp sol jaqta aidauda jýrip opat boldy. Odan elge aman kelgenderi ileude bireui ghana.

Kýshtep újymdyq qoghamgha iytermeleu, barlyq maldy zorlyqpen ortaqtandyru, mal dayyndau kezinde ýkimet ókilderining sharuagerlerge qoqan-loqy men zorlyq-zombylyq kórsetuleri sharuashylyqtargha keri әserin tiygizip, isterin ilgeri bastyrmady.

Mal basy kýrt kemidi. Ghylymy salystyrmaly zertteuler boyynsha qazirgi kezde belgili bolyp otyrghan jay, sol kezenderdegi eldegi mal basynyng jaghdayy, tarihshylar M.Q. Qozybaev, J.B. Abylghojin jәne M.B. Tәtimovting «Novoe o kollektivizasiy v

Kazahstane» degen maqalasynda (Istoriya Kazahstana: belye pyatna: Sbornik statey. Alma-Ata, 1991. str. 201) keltirilgen derektemeler boyynsha, tómendegidey eken.

Atap aitqanda 1928-shi jyly Qazaqstanda:

«6 million 509000 bas iri qara maly bolsa, 1932-shi jyly bar bolghany onyng tek qana  965000 basy qalghan. Iri qara malynyng basy 5 million 544 myngha, yaghny 85, 17 payyzgha kemigen.

18 million 565000 bas qoy men eshki maldary bolsa, 1932-shi jyly bar bolghany onyng tek qana  1 million 386000 basy qalghan. Qoy men eshki maldarynyng basy 17 million 179 myngha, yaghny 92, 53 payyzgha kemigen.

3 million 516000 bas jylqy maly bolsa, 1932-shi jyly bar bolghany onyng tek qana  316000 basy qalghan. Jylqy malynyng basy 3 million 200 myngha, yaghny 91, 0 payyzgha kemigen.

1 million 042000 bas týie maly bolsa, 1932-shi jyly bar bolghany onyng tek qana  63000 basy ghana qalghan. Týie malynyng basy 979 myngha, yaghny 93, 9 payyzgha kemigen». Osynshama qúldyray kemigen mal basynyng shyghyny, Kenestik Qazaqstannyng sosialistik órkendeuining asa qolayly kezeni sanalatyn 1970 - 1980 jyldary da óz orynyn toltyra alghan joq kórinedi.

Kishkene algha ozynqyrap bayandau jasaytyn bolsaq, 1980-shi jyldary elding basshylary «Qoy basyn Qazaqstanda 50 milliongha jetkizemiz»,- dep ekilene ózeureumen úrandatyp jýrgende Kenes ýkimeti qúlap, onyng qúramyndaghy últtyq respublikalar ydyrap, derbestik aldy.

Derbes egemendi el bolghannan son, ýkimet basshylyghyna jaqyn jýrgen jekelegen jauapty kyzmetkerler «Qazaqstanda qoy ósiru tiyimsiz, qoydy kerek bolsa shet elden, Avstraliyadan satyp әkelu әlde-qayda tiyimdi» degen kezekti úrandatugha kóshti. Osy tektes nauqanshyldyq, 1994-95 jyldary eldegi bar maldyng basyn taghy da shyghyndaugha úshyratatyn ynghaygha әkelip tiredi.

Sol jyldardaghy, auyl sharuashylyghyn naryqtyq jaghdaygha say ózgertuding evolusiyalyq órkendeu jolyn emes, revolusiyalyq tónkeristik baghytyn ústanghan sayasy sheshimning keri әseri Qazaqstanda 1995 jyldan keyin mal sharuashylyghynyng kýrt tómendeuine, kóp jerlerde mal basynyng orasan zor kemuine әkelip soqty. Atyrau oblysyndaghy 20-dan astam iri sovhozdar taratyldy. Ár sovhozda azaytyp aitqanda, eng kem degende 100 myng bas qoy bolatyn.

Qazirgi auyl, «2003-2005-shi jyldardy - Auyldy qoldau, órkendetu jyldary» degen ýkimetting úranymen tarih kóshin shygharyp saldy. Ony, qazirgi jana zamannyng belsendileri jerge tiygizbey maqtap, alqynghan demderimen qazan qaynatyp, әri kәrtamysy men jasy aralasa aptyghyp «auyldyng kýii birshama jaqsaryp qaldy, mal basynyng sany túraqtanyp, belgili ósim bayqalady» dep jarysa jalbalaqtap jýr.

«Atyrau» gazetining 2005 jylghy 5-shi aqpandaghy sanynda jaryq kórgen maqalagha sýiensek, Qyzylqogha audanyndaghy sovhozdardyng bireuining ornyna qúrylghan «Jasqayrat» aksionerlik qoghamynda qazir bar bolghany 8880 bas qoy maly bar eken. Onyng tól beruge jaraytyny 5062 bas qana saulyq qoy kórinedi. Óziniz salystyryp-aq, tek qana atauy ózgergen bir sharuashylyqtaghy 1995-shi jyl men 2005-shi jyldar aralyghyndaghy mal basynyng salystyrmaly mәn-jayynyng kýii qanday ekenin bile beriniz.

Tek qoldaghy bargha aldarqanyp, әri odan azda bolsa ilgeri basu belgilerin angharyp medettenuge bolar, al biraq aspangha bórik laqtyryp alaqaylaytyn kezeng kelgen joq, әli óte erte-le-u. Biren-saran jekelegen qojalyqtar mal basyn túraqtandyrugha qol jetkizdi. Degenmen kóptegen shaghyn jәne úsaq qojalyqtar bytyrap ketuding az-aq aldynda, naryq  jýgin әreng kóterip jýr.

Sonymen, bayandau jelisin búrynghy arnagha búrsaq, túqymdyq dәndi seleksiyalyq ghylymy negizde tandamay, egin egiletin jerdi topyraghynyng qúnaryna qaramay tabighy tegisteu degen jerler jappay jyrtylyp, oghan tabylghan túqym sebiledi. Su tapshylyghy da eskerilmeydi. Egin suaru týgili shólin qandyratyn suy joq shól jәne shólayt aimaqtarda da osynday baghyt ústalynady. Qortyndysynda egin dúrys shyqpay qalady.

Derekti aighaq retinde, jogharyda  aitylghan T. Omarbekovting «Zobalan» (nemese kýshtep újymdastyrugha 1929-31 jyldary bolghan halyqtyng narazylyghy men qarsylyghy) degen Almatynyng «Sanat» baspasynan 1994 jyly jaryq kórgen kitabynda keltirilgen, «arhiv qoryndaghy is qaghazdardyng arasynan ózimiz tapqan»,- dep dәlelge úsynatyn jedel hattardyng mәtinin biz de janashyr oqyrmannyng nazaryna ózgertpesten qaytalap berudi jón kórdik.

«Almaty, VKP(b) Qazaq Ólkelik komiyteti NÚRPEYISOVke,  Halkomkenesi ISAEVqa

176 Oraldan, NKVD Basqarma kezekshisi arqyly.

Ólkelik brigadanyng mәlimdeuinshe astyq týsimi joq boluyna baylanysty Manghystau audanynyng alty auylynda jappay bosqyndyq oryn aluda, halyq qiyaqtyng dәnimen tamaqtanuda. Ólkelik komiytetting jarlyghymen qordan azyq-týlik kómegin beru 1-shi tamyzda toqtatylghan. Sondyqtan qolda bar qaldyqty paydalana almaymyz. Jauapty jedeldetudi ótinemiz.

Bizdiki 483-523.                             Qúramysov, Koshkunov»

«Almaty, VKP(b) Qazaq Ólkelik komiyteti NÚRPEYISOVke, Halkomkenesi ISAEVqa                                      20102 Oraldan, NKVD kezekshisi arqyly.

Bizding 483-523 tolyqtyra habarlaymyz: Manghystau audanynda qúrghaqshylyqqa baylanysty TOZ-dardyng eginderining 40 prosenti, jekeshelerding - 86 prosenti joyylyp ketti. Qalghandarynyng ónimi tómen. Ónimning joqtyghyna baylanysty bosqyndyq qozghalys kýsheye týsude. Mysaly, Bekoshinskiy aimaghynyng kóp bóligi audan ortalyghyna shoghyrlanyp, ýi-mýlikterin satyp, Qarabúghazgha, Bayramaly, Týrikmen, Mahachkala baghytyna kóshude. 14-shi tamyz kýni parahodpen Mahachkalagha 200 adam ketti. Mýmkindikting joqtyghynan okrug, oblys kómek kórsete almaydy. 200 qojalyq tas óndeude. Jalghasy bolady.

5252                                             Qúramysov, Koshkunov»

«Almaty, VKP(b) Qazaq Ólkelik komiyteti NÚRPEYISOVke, Halkomkenesi QÚLYMBETOVke

143 Gurievten, NKVD ókili arqyly.

Bizde bar mәlimetter boyynsha azyq-týlik qiynshylyghy negizinde Qarabúghazgha, Bayramalygha, Týrikmeniyagha, Mahachkalagha aua kóshuler kýsheye týskeni bayqalady.14-shi tamyzda Mahachkalagha ketken parohodpen 200-den astam bosqyn ketti. Bozashy aimaghynyng 18-shi, 19-shy auyldary jekelegen toptarmen dalada bosyp jýr. Bosqyndar Fort-Aleksandrovskide ýy zattaryn satady da, osy tәrtippen jolgha qarajat tabady. Múqtajdargha kómek mәselesin múnan әri sheshpeu, bosqyndyqty, odan tuyndaytyn zardaptardy asqyndyra týsedi. Okrugte eshqanday qosymsha joq, kómek berilmeydi. Bizding 9-shy tamyzdaghy súranysymyzgha Sizderden jauap almadyq, osy mәseleni sheshudi jedeldetudi ótinemiz.

451                                                                                                Aqbotiyn, Aytmaghambetov»

Búdan, oqyrman aghayynnyng ózi de bayqap otyrghanynday, ashtyqtan bosyp jýrgen qazaq halqyna shúghyl týrde jedel kómek úiymdastyrmaq týgil, Qazaq Ólkelik partiya komiyteti men Qazaqstan ýkimetining sol kezdegi basshylary jedel týrde túshymdy jauap qaytarugha da asygha qoymaghany kórinip túr.

Ol kezde, tek manghystau dalasynyng adaylary men basqa úlystary ghana emes, Qazaqstannyng týgelge juyq ólkelerinde qarapayym halyqtar ashtyqtan búratylyp, qolyn jayyp kómek súrap, sharasyzdyq jaghdaydan shekara asyp, tanymaytyn jerler men bóten elderge bosqyn bolyp kóshe bastap edi.

Sóitip, eldi tura asharshylyqqa әkeletin jaghdaydyng úiymdastyrylghan týrdegi alghy sharttary týgeldey oryndalady.

Biraq, eldi sol kezde basqaryp otyrghan VKP(b)-nyng F. Goloshekin bastaghan Qazaq ólkelik komiyteti men Avtonomiyalyq ýkimetining basshylary osynau zúlmat qasiretti jasyrugha barynsha tyrysyp baqty.

Olar, «Qazaqstandy sosializmge Shyghysta birinshi etip jetkizemiz», «Qazaqstanda revolusiya bolmaghan eken, bolsa da ol qazaq auylyn tek janap qana ótken kórinedi, sondyqtan búl ólkede Kishi Qazan revolusiyasyn jasaugha rúqsat beriniz dep daurygha ózeurep jýrgen F. Goloshekinning shoqparyn soghyp, qúldyq úryp qosyla shauyp jýrdi. Shirkin qazaqtyng basshylary qay kezde de qosyla shabugha «sheber» bolghan ghoy.

Tek, 1932-shi jyldyng jazynan bastap qana, halqyna shyn jany ashyghan, jekelegen jauapty qyzmetkerler auyldaghy orasan zor kólemdegi zúlmat turaly ortalyq basshy jәne qúzyrly organdargha jetkize bastady. Olardyng qatarynda, Qazaqstan Halyq komissarlary Kenesining tóraghasy O. Isaev pen Qarjy halyq komissary M. Orymbaev ekeuining 1932 jylghy 11-shi mamyrdaghy bayandama hatyn aitqan oryndy. Keyinnen, Oraz Isaev 1932-shi jylghy 9-shy tamyzda Iosif Stalinge jazghan hatynda barynsha dәl jәne naqty derekterdi keltiredi. Onyng óte keshteu de bolsa jazghan osy haty keyinnen ózining qara basyna tóngen qaterge arasha bolyp shyqqany tarihtan belgili.

1932-shi jyldyng 29-shy qyrkýieginde RSFSR HKK-i tóraghasynyng orynbasary Túrar Rysqúlov qazaq elinde oryn alyp otyrghan janayqay jaydy ózining I. Stalinge jazghan ótinish-bayandau hatynda jetkizip, alynar qaulygha birneshe naqty sharalardy engizu kerektigin úsynady.

Alynghan Qauly qapelimde qazaq auyldaryna tamaq bola almady. Malynan aiyrylghan, qughyn men sýrginge úshyraghan el ishin birte-birte ashtyq jaylay bastady. «Jút jeti aghayyndy» degen, quanshylyq pen qaharly qys esi ketken elge qosalqy soqqy bolyp tiydi. Beybit zamanda, qazaqtardyng arasynda 1930-34 jyldary ashtyqtan adam ólu alapaty bastalady.

Múnyng búltartpas aighaqtary retinde Gh. Halidulinnyng «Asharshylyq jәne demografiyalyq apat» maqalasynda (Aqiqat jurnaly № 8, 2001. 42-47 better.) OGPU-ding aqparattarynyng negizinde keltirilgen myna jayttardy esterinizge bersek jetkilikti bolar.

<!--pagebreak-->

Ózderiniz shamalap otyrghanday OGPU mekemesi ol kezderde, yaghny 1930-1940-shy jyldarda «Aq degeni alghysqa, qara degeni qarghysqa» para-par bolghan aituly qandyqoldardyng ordaly úyasy ispetti kenestik qúrylym boldy. OGPU - sóilemdegi sózding bas әripterining jiyntyghy. Sheshui - obediynennoe gosudarstvennoe politicheskoe upravleniye. Qazaqsha birikken memlekettik sayasy basqarma (BMSB) delinedi. Keyinnen ony KGB dep atady.

Búl memlekettik mekemeler qay kezde de, qanday ataumen atalsa da enbekshi qara halyqtyng joghyn joqtaghan emes, sondyqtan halyqqa tipti jaqpaghan edi jәne halyq ony jaqtamaytyn, әri sol kezenderde elding basyna ornatqan súrqiya zúlmattary ýshin OGPU, NKVD, KGB degenderdi halyq óte jerkenishti kórgen.

Búl kenestik qúrylymdargha halyqtyng barlyq últtary men úlystary, Ýkimet basyndaghy basqarushy toptyng jazalaushy organy dep qarap keldi. «Halyq aitsa qalyp aitpaydy»,- degen bar.

Sol kezderdegi  ishki ister halyq komissary Guriev okrugtik bólimining bastyghy Vahtin degen 1934-shi jyly jeltoqsan aiynda jogharghy jaqqa «Óte shúghyl», «Asa qúpiya» tanbalary soghylghan jedel hattar jiberipti. Onda, «Espol audanynyng onbir auylynda azyq-týlik jetispeydi. Ashtyqtyng saldarynan elding biraz bóligi tek atshonqay shóbining tamyrlaryn qorek etude» dep kórsetilgen eken.

1932-shi jylghy qantardaghy Aqtóbe aimaqtyq OGPU-ding «Asa qúpiya» belgisi soghylghan arnayy mәlimetinde «Azyq-týlikting joqtyghy songhy uaqytta barynsha óristep, әsirese, qazaq auyldarynda jappay etek aluda» dep jogharygha habarlanypty. Osy organnyng 1932-shi jyldyng 10-shy shildesindegi arnayy mәlimetinde «Torghay audanynda ashtyqtan kýnine 25 adam óldi. Obaghan audanynyng O. Isaev auylynda 2 aidyng ishinde 300 adam óldi, Qúbay auyldyq kenesinde osy uaqytqa sheyin 200 adam óldi. Betpaqqara audanynyng on tórt auylynda 585 adam ashtyqtan qaytys boldy. Beskól audanynda ashtyqtan kýnine 10-15 adam óledi. Oiyl audanynyng 5-shi, 8-shi, 18-shi auyldarynda ashtyqtan 181 adam óldi, Aqtóbe audanynyng 35-shi auylynda kýnine ashtyqtan 3 -5 adam qaytys bolady. Mendiqara audanynda songhy eki aida keybir auyldarda toyyp tamaq ishpeuinin, ashtyqtyng saldarynan túrghyndardyng 50 % isinip ketken.

Tiri qalghan adamdar tyshqan aulap jep, shópting tamyryn qazyp alyp, ne bolmasa qúmarshyq, myrzasoran, qiyaq shópterining dәnin jinap jep qorek etude» dep bayandalghan.

«Batys Qazaqstan oblysynyng «Pravda» kolhozynda kolhozshylardyng 75 payyzy jazdyq júmysqa shyghudan bas tartyp, tamaghyn asyrau ýshin tyshqan aulaugha mәjbýr» degen OGPU habary týsken.

Tóbe qúiqang shymyrlap shashyng tik túratyn óte yzgharly, әri óte auyr  mәlimetter emes pe búl.

Negizinen arhiv qújattaryna sýiene otyryp jazylghan I. Sariyevting 2001 jyly «Jazushy» baspasynan shyqqan «Qandy oiran» kitabynda, bayandalyp otyrghan jayttargha úqsas jaghday, Jylyoy audany auyldarynyng birinde bolghan, ózining kózimen kórgen myna tómendegidey súmdyq oqigha keltirilgen eken. «Búl 1933 jyldyng jazy bolatyn. Qojas degen qart adam   8 - 10 jastardaghy eki qyzymen ashtyq jenip, әli joq bolghandyq-tarynan qystauynan syrtqa shygha almay, birneshe kýn jylaghan siyaqty bolyp ynyldap jatyp ólgenin óz kózimizben kórdik. Ol kezde bireuge bireuding kómektesuge mýmkinshiligi joq. Qojastyng kórshisinen súraghany ólgende betin jabu bolghan. Sol ótinishin qarakedeyding tattybayy Siyq Dýkenbayúly degen atamyz oryndap, jalghyz ózi qystauynyng qasyna ýsheuin birge kómgen. Qojastyng ýsh úlynyng ekeui tamaq izdep, auyldan ketip qalghan. Ýlken úly Maqsym bir kórshilerining aryq týiesi ólip, sonyng etinen quyrdaq jasaugha otyn shabamyn dep ketip bara jatqanda әli joqtyqtan qúlap, jan tapsyrghanyn kórdik. Taghy basqa da jaqyn jerdegi auyldarda ashtan ólip jatqandar boldy.

Birqatar auyldar sarshúnaq tyshqan jep, 2 - 3 shaqyrymday jerde bólek otyrdy. Eldi auru jaylady, kezik, býkirjik, bezgek degen aurular halyqty bauday týsirdi. Keybir ýilerding esigi mýlde jabyldy». Múny, sol kezendegi kenestik auyl túrghyndarynyng ómir tarihynyng auyr azap tartyp, zapyran jútqanday bolghan taghy bir kesapatty kelbeti emes dep kim qarsy dau aita alar.

Osy kitapta jazylghan taghy bir jaghdaydy (131 bet) aitsaq ol bylaysha jeli tartady «Ataqty bay maylan jary Sarbas Salamatúly halyq arasynda óte qayyrymdy, myrza adam eken. Ol 1915 jyly әkesi Salamat qajygha 600 ýy tigip as beripti. Sol Sarbas balalary, tughan-tuystarymen keyin 1931 jylghy «Aday kóterilisine» qatynasyp, ólgeni ólip, ólmegenderi tútqyndalyp, qughyngha úshyrap, joq bolghan. Sarbas bay qartayghan shaghynda bala-shaghasynan tolyqtay aiyrylyp jalghyz qalyp, Jylyoy audanynyng Túrghyzba degen jerinde qayyr súrap jýrip, 1932 jyly ashtan ólgen».

Qarasha halqy asharshylyqtan qyrylyp qausap jatqanda qabyrghasy qayysa qayrandy qylyq tanytpaghan, qalyng elim qazaghym-ay dep janashyrlyq jәrdem jasamaghan kenes ýkimeti men onyng el ishindegi imansyz ókilderi, kýni keshegi dәuletti el aghasynyng býgin ashtan ólgenine bola qabaghyn shytyp qinalys belgisin bildirdi deysing be. «Imany qisyqtyng qylyghy da qynyr»,- degen sóz bar halyqta.

Sol kezdegi kenestik ýkimetting basshylary, beybit tirshilik keshken elde asharshylyqtan adam óltirip, onyng sanaghyn OGPU mekemesi arqyly alyp, syrtynan qarap otyrghan eken ghoy dersing ózing de, oqyrman qazaq balasy.

Mine sonday zúlmat zaman ótken qazaq últynyng basynan. Qazaq ýshin adyra qalghan kezeng edi búl. Iә búl kezen, qazaq últy tarihynyng sormanday bolghan mazaqty betteri boldy.

Kóne kóz qarttardyng ózderining ótken mezgilderi jayly aitugha zauqy kóp sogha bermeytin, al oqta-tekte esterine ala qalsa, ile ózderinen-ózderi kýbirlep «ózimen ketsin, adyra qalghan ker zaman» deytinderi sondyqtan bolar.

Ol zúlmatty úiymdastyrghandar sol kezding Ýkimet basyndaghy basshylary men el ishindegi olardyng әperbaqan, úrda-jyq, «asyra silteu bolmasyn, asha túyaq qalmasyn» dep jýrgen shala sauatty belsendileri men solargha әr auyldan qosylghan jәdigóy qol shoqparlar edi.

«Allah Taghalanyng qaharyna úshyrady ma, joq әlde adamdardyng qarghysyna tap boldy ma?, sol belsendiler men jәdigóilerding úrpaqtarynyng órkenderi óspey qaldy, tipti kóbining túqymy qalghan joq, al túqymy bary azyp-tozyp el mazaghy bolyp ketti» dep kónekóz qarttardyng aityp otyratynyn estigender siyrek bolsa da әli de kezdesedi.

Esi bar adam jadyna túmar qylyp ústaytyn, osy kýnderdegi pendeler ýshin de mәnin joymaghan, sanalygha oy salatyn kiyeli jayt eken demeske amal joq.

Jogharghyda aitylghan tarihattyq, әri aqiqattyq jaghdaylar, OGPU qújattarynyng joyylmay qalghan bir azghantay bóligining mәlimet kózinen ghana alynghan aighaqtamalar. Atalghan mekemening 1928-1934-shi jyldardaghy qúpiya qorlarda shoghyrlanghan, әli de saqtauly túrghan aqparattary men qújattaryn terenirek arshyp, múqiyat izdestirse búdan da súrqiya derektemeler tabylatyndyghyna kýman joq bolar.

Osy kýngi ghalymdar ózderining eseptegen derekteri boyynsha sol apatty zúlmat jyldarda tikeley asharshylyqtan jәne sonyng sebep-saldarlarynan 1 million 750 myng adam, yaghny eldegi qazaq halqynyng 42 payyzy ashtyqtyng qúrbany boldy dep derekteme aitady.

Al, salyqtyq esepting derektemeleri boyynsha respublikadaghy túrghyndardyng sany әr jyldyng birinshi mausymynda tómendegidey bolypty:

1930 jyly 5873, 0 myng adam

1931 jyly 5114, 0 myng adam

1932 jyly 3227, 0 myng adam

1933 jyly 2493, 5 myng adam

Búl jerde, qazaq elin basqarghan bastyq bolmay-aq sәuesi bar adam bolsa, eshkim aitpay-aq ózining sanasymen týsiner bir aqiqat san kórinip túr. Ol elding túrghyndarynyng sanynyng ýsh jyldyng ishinde 3 million 379500 adamgha kemip ketui.

1926-shy jylghy Býkilodaqtyq birinshi halyq sanaghynyng derektemeleri boyynsha respublikadaghy qazaqtardyng sany 3627612 adam bolypty. Qazaqtar sol kezde Qazaqstannyng auyl túrghyndary-nyng 61, 1 %-yn qúrapty.

Al barlyq qazaqstandyqtardyng sany sanaq ótken jyly 6198467 adam bolghan eken.

Resmy ýkimettik derek kózderi osy zúlmat jyldar ishinde qazaq halqynyng jalpy sany 2 - 2, 2 million adamgha azaydy degen tújyrymgha jetekteydi.

Onda múny, asharshylyqtyng zardabynan osynshama qazaqtyng qyrylghanyn resmy basqarushy ýkimetting moyyndaghany dep bilmeske amal joq.

Olay bolsa, onday ýkimet eldi basqarghan bola ma?, joq әlde qazaq últyn ashtyqtan qyrugha júmystanghan bolyp shygha ma?, ony óziniz zerdelep bile berersiz zamandas.

Kópke belgili jayt, ol qazaq halqynyng sanynyng búrynghy 1930 jylghy dengeyine tek 40 jyldan keyin, 1969 jyly ghana jetkeni.

Úzaq jyldar boyy, dәlirek aitqanda, 1930-shy jyldardyng basynan 1994 jyldargha deyin Qazaqstandaghy 1931-shi jylghy «Aday kóterilisi», 1930-34-shi jyldardaghy asharshylyq jәne osy jyldarda qazaq últy sanynyng kýrt kemip ketui men 1937-39 jyldardaghy qazaq oqymystylaryn, din ókilderin, últjandy ziyalylar qauymyn kenestik ýkimetting qughyndauynyng últqa tiygizgen zardaptary turaly zertteuge, tarihattyq taldau jasap baghalaugha memlekettik dengeyde resmy týrde tyiym salyndy. Qazaq últynyng shuaqty beybit ómirin, ósip-órkendeuin, birtútas últtyq qúrylym retinde damyp órkeniyettenuin birneshe jyldargha keri shegerip, orasan zor qoghamdyq jәne etnikaly-ekologiyalyq asa zor zalal keltirdi. Sondyqtan búl taqyryptar turaly shyndyq aitylmady, 75 jyldyng ýstinde barlyq mәlimetter jabyq kýiinde jatty. OGPU, NKVD, KGB degen siyaqty kenes ýkimetinin, sol kezenderde, kenes halqynyng әrtýrli últ ókilderine jendet qylyp paydalanghan qandyqol qúrylymdary, derektemeler men aighaqtama qújattardyng bәrine «qúpiya», «asa qúpiya», «manyzdy qúpiya» tanbalaryn soghyp, jeti qúlyp salghan arnayy qorlarda saqtaghany kópshilikke mәlim jaghday.

OGPU, NKVD, KGB dep atalghan kenes ýkimetining qúrylymdarynyng qúpiya qújattargha salghan qúlyptary әuelden myqtap jabylghan-au demeske jәne olardan keyin qúlyptardyng ashqyshyna ie bolghandar búrynghylardan da góri qúpiyany qatty qorghashtaytyndar bolyp ketti-au demeske laj joq.

Búrynghy kenestik ýkimetting KGB-si, qazirgi Qazaqstan ýkimetinde KNB dep atalady. Búl memlekettik qúrylymnyng aty ózgergeni aqiqat, al mýddesi men maqsaty qanday ekenin qazirgi sauatty elding ózderi saralap týsinip alar. Onyng tamyr jayghan jerining topyraghy janghyrmaghan siyaqty, sebebi «KNB tarihyna 85 jyl toldy»,- dep 2005 jyly shyqqan basylymdarda jazyldy.

Tәuelsizdik aldyq, búl sonyng arqasy dep týrli jinalystar men jiyndarda belsendimin degen, ózderin últtyng qaymaghy sanaytyn tarihshy ghalymdar men qalamgerler, el qalaulylary men sayasatkerler qansha kómey auyrtsa da ótken tarihty taldap, ony tany biluge kelgende túsauly attay túralap qalyp jýr. Áli de bolsa, ol oqighalargha tolyqtay tarihy jәne әleumettik túrghydan bagha berildi dep aitu mýmkin emes.

Tarihtyng maqsaty - óz halqyna qyzmet etu desek, býgingi úrpaqtan qanday ashshy bolmasyn shyndyqty jasyrmaghan dúrys. Tek shyndyqpen susyndap, әdilettilik ruhta tәrbiyelengen úrpaq qana el namysy men óz namysyn qorghay alatyn azamat bolyp ósedi.

Barlyq kóterilisti jәne oghan qatysqandardy zang jәne sayasy túrghylardan resmy týrde bagha berip, aqtap alghan oryndy.

Sonda ghana «Qazaqstan degen el - әdiletti demokratiya ornaghan, ótken tarihy men býgingi ómir qadamy әdil zandar ólshemimen baghalanyp otyrghan, qoghamdyq damu jolynda qúpiyaly qaltarysy joq tolyq qandy qúqyqtyq memleket boldy» dep órkendegen әlem elderine úyalmay tike qaray alamyz.

Endeshe, býgingi jana kezennin, tәuelsizdik alghan egemendi Qazaqstannyng tarihshysymyn dep jýrgender men tarihshy ghalymdar búl taqyryptardy kóbine ainalyp ótip ketudi, kórip-bilip jýrse de qashaghan qylyq tanytyp qashqaqtay berudi ontayly kóretini nelikten. Neden seskenedi. Boylaryn nege ýreyge biyletip, erkinen airylady.

Ata úrpaqtyng ótken jolynyng shyndyq tarihyn taldap, ghylymy tújyrymdama jasaugha kim tosqauyl qoyar deysin. Qazaq tarihynyng aqtandaq betterin tәuelsizdik pen demokratiya dәuirlep túrghan osy mezgilde shynayy qalpyna keltirmegende, qashan qolgha alamyz. Joq әlde, bizding tarihymyzdy ózge últ ókilderi jazyp berip, últtyq tarihshylar ony keyinnen qazaqshagha audara ma?

Tarihymyzdy batyl jazyp jýrgender joqtyng qasy, tek eki-ýsh naghyz patriot qazaqtar ghana qalam tartady, onda da enbekterining auqymy men taldau terindikteri kólemdi saraptama maqalanyng ghana dengeyinde.

Tarihattyq, ekonomikalyq, demografiyalyq jәne sayasattyq ghylymy taldaular jasalghan tuyndylar men monografiyalyq enbekter tipti joq dese de bolady. Búl taqyryptar qasiyetti qazaq últynyn, onyng qatparly da qasiretti tarihynyng qasterli de kesapatty taraulary.

Sondyqtan búrynghy kezenderdegi ótirikti shyngha, shyndyqty ótirikke ainaldyryp qazaq últynyng tarihyn qúraqtap jazyp kelgen jalpaqsheshey tarihshylargha úqsamay, egemendik alghan tәuelsiz qazaq elining janasha oilau, tynnan tiyanaqty oy qorytu qabileti bar tek shyndyqty ghana jazudy múrat tútqan, bolashaq úrpaq aldyndaghytarihshylyq paryzyn adal atqaryp ketuge yntazar býgingining zertteushi ghalymy men zerekti tarih mamanyn sol 30-shy jyldardaghy kenes ýkimetining qazaq últyna ornatqan zardapty sayasatynyng jazyqsyz qúrbany bolghan qarttar men jastardyn, aghalar men jengelerdin, atalar men әjelerdin, apalar men qaryndastardyn, elding ziyaly azamattary men birtuar daraboz bozdaqtarynyng ruhy әli kýtip jatyr.

Olardyn ólimi joqtau aitylmay - jylausyz ótse, tarihtaghy orny әli kýnge deyin ózinen-ózi ýreylengen tarihshy úrpaqtyng jasyqtyghynan súrausyz ketip otyr.

Sondyqtan da biylghy 2006-shy jyldyng sәuir aiynda bastalghanyna 75 jyl bolatyn 1931-shi jylghy Aday kóterilisi búynghy kenes ýkimetining kezderindegidey jalpylama aityla, ne jazyla salmay tәuelsiz egemendi Qazaqstannyn tarihyna tolyq tarau bolyp dúrystap jazylyp, jogharghy oqu oryndary men orta mektepting tarih oqulyqtaryna dúrys kólemde enuge tiyis.

Osy orayda, elge belgili Shórekov Yghylman aqynnyng tilimen aitsaq «El qamyn jegen erlerdin, sóz bilgen janda qaqy bar» demekpiz. Aqyryp tendik súraghan Ata úrpaqtyng atqarghan enbekteri men ardaqtylarynyng esimderin tariyhqa jetkize jazyp, pash etu, sóitip keshteu bolsa da olardyng tiyisti qaqyn qaytaru - býgingi úrpaqtyng perzenttik paryzy ekenin úmytpayyq.

Biz búghan deyingi mezgilderde, qazaq tarihyn jasaqtauda halyqtyng qayghy men múngha, qasiret pen kesapatqa toly kezenderin dúrystap jazbaq týgil, bir-birimizge ózara auyzsha aita da almadyq. Ayta qalsaq sybyrlap sóiledik. Bolghan tarihy oqighalar memleketti basqaryp otyrghan shaghyn toptyng sayasatyna baghyndyrylyp, solardyng ynghayyna búrmalandy jәne solargha únamdy týrde ghana jazyldy. Sonyng kesirinen sayasatqa únamdy ghana tarih ghylymy dýniyege keldi. Shynayy tarihty jazghandar eldi basqarushy toptyng tabasyna iligip, qughyndaugha úshyrady.

Ókinishke oray qughyndaushylardyng aitaghyna erip, qosyla qabatyn, óre týregelip balaqqa jarmasa ketetin әumeser belsendiler elding ishinde de kóptep tabyla ketetin edi. Ondaylar әli de bar, qaptap jýr dese de artyq emes. Olar әsirese agha buyn úrpaqtyng arasynda basym oryn alady. Tarihtyng búrmalanuynyng basty qasireti de sol «kópti kórgen» toptyng kelisimpazdyqtary men jalghan «kemengerlik» qylyqtarynnan tamyr alady.

Shaghyn qazaq últynyng mýddesin, internasionalizmning alyp tasasynan, últtar dostyghynyng kólenkesinen kórmey keldik. Basqarushy ýkimet erkinoy iyelerin seskentip, kerek jerinde qorqytyp, túqyrtyp ústady. Endi ketken esening ornyn toltyratyn kezeng keldi. Shyn mәnindegi qazaq tarihshysy bolsa jasqanbay algha basatyn, qazaq tarihynyng aqtandaqty betterin tarihy shyndyqtyng taraularymen tolyqtyratyn, әleumettik әdilettilik ornatu ýshin bolghan kýresti oqighalargha әdil baghasyn beretin, ol oqighalardyng manyzyn tómendetkisi keletin, tarih sahnasyna shyghuyna kedergi jasap kelgen, әli de sol pighyldaghy kertartpa tarihshylargha batyl toytarys beretin kezeng osy aghayyn. Er kezegi eki ret berilmeydi degen qaghida әuelden bar. Qapy qalmayyq.

Búl maqala (1931-shi jylghy Aday kóterilisinin, 2006 jyldyng sәuir aiynda bastalghanyna 75 jyl toluyna oray) 2006 jyldyng qazan-qarasha ailarynda Atyrau qalasynan tirajy 7815 dana bolyp shyghatyn «Múnayly Astana» gazetining alty nomerine (41-46), 15- qarashada Almaty qalasynan tirajy 5142 dana bolyp shyghatyn «Atameken» gazetining 21-shi nomerine «Aday kóterilisi» degen atpen, qazan-qarasha ailarynda Aqtau qalasynan taralymy 6720 dana bolyp shyghatyn «Ýsh qiyan» gazetinin  tórt nomerine (42 - 45) «Zobalang zaman zardaby» degen atpen, 2006 jyly Aqtóbe qalasyndaghy «NOBEL» baspasynan jaryqqa shyqqan «Jemeney aday, KEDEY (Núrmaghanbet) úrpaghy» atty shejire kitapqa (taralymy 1000 dana) «Zobalang jyldar

zardaby» degen tarau bolyp jәne 2007 jyly Almaty qalasyndaghy «Arys» baspasynan jaryqqa shyqqan «Aday - Ata» 3-shi kitabyna (taralymy 2000 dana, 407-419 better) «Zobalang zaman zardaby» degen atpen basylyp shyghyp, oqyrmandar qolyna tiydi.

Endi, 2011-shi jyldyng sәuir aiynda «Aday kóterilisinin» bastalghanyna 80 jyl tolatyndyghyna oray, osy «Zobalang jyldar zardaby» maqalasyna qosatyn tújyrymdy oitýiin mynau:

Aday kóterilisi turaly tarihtyq, ekonomikalyq, demografiyalyq jәne sayasattyq ghylymy taldaular jasalghan jazba tuyndylar men monografiyalyq enbekter tipti joqtyng qasy dese de bolady. Búl taqyryptar qasiyetti qazaq últynyn, onyng qatparly da qasiretti tarihynyng qasterli de kesapatty taraulary. Atalmysh taqyrypqa jazylyp, baspadan jaryqqa shyqqan enbekterdi eske týsirgende, birinshi bolyp oigha oralatyn shygharmalar sapynyng kósh basynda jazushy polkovniyk, marqúm Iztúrghan Sariyevting «Oyrandalghan Aday dalasy» nemese memlekettik birikken sayasy basqarmasynyng qújattary negizinde halyq qasireti qaqynda hikaya, derekti ocherk kitaby jәne «Qandy oiran» tarihy ocherk kitaby siyaqty, aituly enbekteri túrady.

Sondyqtan búrynghy kezenderdegi ótirikti shyngha, shyndyqty ótirikke ainaldyryp qazaq últynyng tarihyn qúraqtap jazyp kelgen jalpaqsheshey tarihshylargha úqsamay, egemendik alghan tәuelsiz qazaq elining janasha oilau, tynnan tiyanaqty oy qorytu qabileti bar tek shyndyqty ghana jazudy múrat tútqan, bolashaq úrpaq aldyndaghy tarihshylyq paryzyn adal atqaryp ketuge yntazar býgingining zertteushi ghalymy men zerekti tarih mamanyn sol 30-shy jyldardaghy kenes ýkimetining qazaq últyna ornatqan zardapty sayasatynyng jazyqsyz qúrbany bolghan qarttar men jastardyn, әielder men erkekterdin, atalar men әjelerdin, apalar men qaryndastardyn, elding ziyaly azamattary men birtuar daraboz bozdaqtarynyng Ruhy әli kýtip jatyr. Olardyng ólimi joqtau aitylmay - jylausyz ótse, tarihy әleumettik qúny әli kýnge deyin súrausyz ketip otyr.

Sondyqtan da biylghy 2011-shy jyldyng sәuir aiynda bastalghanyna 80 jyl tolatyn 1931-shi jylghy Aday kóterilisi búrynghy kenes ýkimetining kezderindegidey jalpylama aityla, ne jazyla salmay tәuelsiz egemendi Qazaqstannyng tarihyna tolyq tarau bolyp dúrystap jazylyp, jogharghy oqu oryndary men orta mektepting tarih oqulyqtaryna dúrys kólemde enuge tiyis. Sonda ghana Aday Ata bozdaqtarynyng joqtausyz ketken ólimi men súrausyz ketken qúnynyng orny tolyp, esesi qaytady. 1931 jyly at oinatyp, aqyryp tendik súraghan Ata úrpaqtyng atqarghan enbekteri men ardaqtylarynyng esimderin tariyhqa jetkize jazyp, pash etu, sóitip keshteu bolsa da olardyng qaqyn qaytaru - býgingi úrpaqtyng perzenttik paryzy ekenin úmytpayyq.

Olardyng ruhtary men aruaqtary SIZderding eskeruleriniz ben eske alularynyzgha zәru. Tipti qaqyly desek te artyq bolmas. Sebebi, «Óliler jebemey, tiriler bayymaydy»,- degen qazaqta danalyq sóz bar.

Sol siyaqty «Aday kóterilisi» degen jeke tarihy kitap jazudyn da mezgili jetti dep bilemiz. Tarihshy ghalymdar jazsa jazar, al biraq olargha qarap jaltaqtamay-aq tarihy taqyryptargha qalam terbep jýrgen kәsiby jazushylar, sonyng ishinde Aday Ata úrpaqtary shúghyl týrde qoldaryna alyp, ensiklopediyalyq dengeyde, aitayyn degen oilaryn jerine jetkizip túryp dәleldep, ózge júrt aityp, madaqtap jýretindey qylyp kitap jazyp shyghugha enbektenuleri kerek.

Osy orayda, qazaq eline belgili Yghylman Shórekov aqynnyng tilimen aitsaq «El qamyn jegen erlerdin, sóz bilgen janda qaqy bar»,- degen úrandy naqyl sózin eshqashan da oilarynyzdan shygharmanyzdar, adaydyng arly úrpaqtary men jetkinshek jastary.

Ózinning jetpesing men óz aryndy ózing joqtamasan, ózge jandar joqtar, biraq tap ózindey qylyp, aiyzyndy qandyryp joqtay qoymas, Abyroy ortaq, Ar ortaq jәne Namys ortaq aghayyndar.

Jogharydaghy, jana ghana aty atalghan enbekterimen, marqúm Iztúrghan Sariyev kózining tirisinde, Kenestik qazaqstan ýkimetining súrqiya basshysy, el ishinde «Qujaq» degen atqa ie F. Goloshekinning 1930-34 jyldary Manghystau eline zobalang zaman ornatqan sayasatynyng jazyqsyz qúrbany bolghan sol bir qasiyetti atalar men әjelerdin, aghalar men analardyn, elding ziyaly azamattary men birtuar daraboz ADAY ATA bozdaqtarynyng ruhtaryn tiriltip, tarihy shyndyqty jazuda, onyng kópshilik júrt bilmeytin aqtandaq betterin halyqqa jetkizude eshkimge de jaltaqtamay batyl týrde at salysty. Ol jolda Iztúrghan Saryúly eshnәrseden qaymyqqan joq, EL qamyn jegen erlerding aldyndaghy perzenttik boryshyn tolyqtay aq- adal oryndady. Ýlgi alamyn desenizder, osydan artyq ne ýlgi kerek sizderge, kәsiby tarihshylar men jazushy myrzalar.

Osy kýnderde ne kóp, eske týsiru aruaqtardyng ruhyna as beru kóp. Áriyne búlar óte dúrys, qúptaugha túrarlyq ruhani-imany shara jәne qazaq halqynyng búrynghy ótken tarihynyng qadir-qasiyetin biluge úmtylyp, ataúrpaqtyng jýrip ketken joldarynyng tarihyndaghy aqtandaq paraqtaryn aqtaryp, olardyng attaryn atap aqtap alyp, joqtausyz ketken eselerin qaytarugha úmtylghan býgingi úrpaqtyng perzenttik boryshyn óteui bolady.

Múnday sharalardyng QR Preziydenti N.Á. Nazarbaevtyng ózi bastama kóterip, әri qoldau kórsetip otyrghan «Mәdeny múra» baghdarlamasy iske asyrylyp jatqan kezeninde Qazaqstannyng barlyq aimaqtarynda ótkizilui, ómir sýrip otyrghan qoghamdyq qúrylystyng ózgesheligine qaramay, qamtylghan oqighalardyng tarihy sabaqtas ekendigining aiqyn belgisi.

Mine sondyqtan, býgingi Aday ata úrpaqtary, búrynghy kezderde basqarushy biylik eskermey, esesin qaytarmay jәne óz dәrejesinde dúrys sayasy baghasyn bermey jýrgen «Aday kóterilisine» QR Ýkimeti moyyndap, resmy qabyldaghan mәn men maghyna alyp bergizuge júmystanghandary oryndy bolmaq.

«Aday kóterilisi» kezinde basty-basty qaruly qaqtyghys - soghys bolghan jerlerde (Jylyoy audanyndaghy Imanqara qyratynyng teristik jaghyndaghy «Myng ýy Aday shabylghan» jerge, nemese Manghystaudaghy Qaratýley, Qyzylastau-Jezdi jerlerine jәne taghy da basqa jerlerge) birneshe jýzdegen adamdar úrys dalasynda ajal qúshyp sheyit boldy, kóbining mýrdesi jerge de kómilgen joq. Kenes ýkimetining jazalaushy jasaghynyng qaharynan, NKVD men GPU-ding elding ishindegi qanqúily jendet tynshylarynan qoryqqan halyq sheyit bolghandardy jerlemek týgili, tipti sheyit bolghandardyng aghayyndarynyng ózderi mýrdening manayyna jolaugha jýrekteri daualamady. Sóitip el qamy ýshin mert bolghan Adaydyng bozdaqtarynyng mýrdeleri iyt-qúsqa jem boldy. Olardyng sýiekteri 1950-shi jylgha deyin aidalada, aram ólgen maldyng ólimtigi siyaqty әr jerde shashylyp jatty. Múny biletin adamdar ol jerlerdi baspay, ainalyp ótuge tyrysty.

Beybit ómir keship jatqan elding múny men múqtajyn tyndap, kelissóz arqyly elding tolquly bóligin órkeniyet jolymen basudyng ornyna, halyqty qanjosa qylyp qyryp tastaghan kenestik Qazaqstan ýkimetin basqaryp otyrghandar, «adaylar kómusiz qaldy-au»,- dep ózderining aiuandyq qylyqtarynan úyalghan keyip tanytqan joq.

Mine sondyqtan, jogharyda aitqan naghyz atauly qandy qyrghyn soghys bolghan jerlerge, әleumettik әdilettilik ornatu ýshin atqa qonyp, qolyna qaru ústaghan ataúrpaq pen aghaúrpaqtyng qandary suday shashylyghan, ashshy terleri tógilgen kiyeli de qasterli jerlerdin býgingi úrpaqtyng kózining aldynda elestep túruyna, arly úrpaqtyng kókeyine qúiyp alyp sanasynda saqtauyna, sóitip әleumettik әdilettilik ornatu jolynda ary men namystaryn jalau qylyp qaruly kóterilis maydanynda sheyit bolghan Aday ata úrpaqtarynyng ruhtaryna taghzym etip jýruleri ýshin jәne ózderining bolashaghyna qazaq halqynyng basynan ótken osynday kesapatty tarihtan tәlim bolar sabaq aluy ýshin baghyt siltegen baghdarshamday (mayaktay) «memorialdyq Eskertu belgi» bolsyn dep arnayy týrde baghdar baghandar nemese baghdar mosyaghashtar ornatu kerektigi ózinen-ózi súranyp túr.

Búl memorialdyq «Eskertu belgilerge» qan qyzyl týske boyalghan temir taqta bekitip, taqtagha dәneker qúi әdisimen qara týsti әripterdi ústatu arqyly: sol jerding aty, soghystyng bolghan kýni men jyly, qúrban bolghan adamdardyng sany, halyq jasaghynyng qolbasshysynyng aty-jóni jazylsa oryndy bolady.

Sol siyaqty Atyrau oblysy Jylyoy audanynyng ortalyghy Qúlsary qalasynda, Qyzylqogha audanynyng Saghyz selosynda, Manghystau oblysynyng Beyneu, Manghystau, Múnayly, Qaraqiya, Týpqaraghan audandarynyng ortalyq-tary - Beyneu, Shetpe, Mangyshlak, Qúryq kentteri men Fort Shevchenko jәne Jana Ózen qalalarynda úrpaqtar jadynda mәngilik estelik belgi qaldyru maqsatymen kóshelerge «Aday kóterilisi» degen atau berip, abattandyrylghan alandar ashyp jәne memorialdyq monument-ter ornatu kerek. Búlargha ketetin shyghynnyng qarajatyn halyqtyng ózi-aq jinaydy. Osy sharalargha audan әkimderi jetekshi bolmasa da, tilekshi bolsa jarar edi. Ata-baba bәrimizge de ortaq qoy.

Býgingi jer basyp tiri jýrgen Aday Atanyng úrpaqtarynyng aldynda, bolatyn mezgilin aldyn ala anyqtap alyp, 1931-shi jyly ólimderi joqtau aitylmay - jylausyz ótken, adamzattyq qúndary әli kýnge deyin tarihtan súrausyz ketken «Aday kóterilisinin» sheyit bolghan birneshe myng qúrbandaryna arnap, 2011 jylghy qyrkýiek aiynyng ynghayly kýnining birinde ýlken halyqtyq ruhani-imany jәne tanymdyq shara - «Qúrbandyq AS» ótkizip, qúran qatym shyghartu mindeti túr. Búl, Er moynynda qyl arqan shirimeydi kýiinde, býgingi «bәrin de ózi bilgish» úrpaqtyng әli moynynda ilinip jýrgen perzenttik paryzy. Azamat degen ataqpen, zamanynda elding qamyn oilap jәne sol jolda «noqtaly basqa bir ólim»,- dep  sheyit bolghan erlerding amanatyn arqalap jýre beru boyynda namysy men ary bar tiri jan iyelerine ýilese bermeytin qylyq, aghayyn. Seksen jyl ótip ketti dep, endi ony keyinge qaldyra beruge bolmaydy.

Ómir shirkin, adamzat balasynda ólsheuli. Qazir «Aday kóterilisin» biletin úrpaqtan, bilmeytin úrpaq jýzmyng ese kóp, sebebi Qazaqstan tarihy kitabyna búl oqigha әli de bolsa dúrys jәne tolyq jazylyp, resmy týrde tarihiy-әleumettik әdil baghasyn alghan joq. Býgingi jas úrpaq kitapqa ne jazylsa sony ghana biledi. Olar, bolghan oqigha qisyq nemese búrmalanyp jazylsa da kitapta túrghan jazudy dúrys dep oilaydy, oghan jastar kinәli emes, búghan deyingi 80 jyl boyy jýrgizilip kelgen sayasat kinәli.

Minekey osy olqylyqtardy jogharyda aitylghan halyqtyq sharany ótkizuding sabaqty isimen, qazirgi Agha buyn sanalatyn bizder týsindirmesek, ertengi kýnderde «oryndamasang saghan sert» dep kimge, qalay ghana bazyna qylyp aita alasyz jәne senim artyp kimge tapsyra bere alasyz. Sóz qadirin biletin jan búghan ilanyp, toqtam jasar dep dәmetemiz. Kerek desenizder mәseleni qalyng kópshilikting talqylauyna da salugha bolady dep oilaymyz.

Manghystau jәne Atyrau aimaghyndaghy elding sózin ústaghan auyzy dualy El aghalary men biylik basyndaghy jón men josyqty biletin zerdeli azamattar jәne «Aday kóterilisine» qatynasqandyghy ýshin 1931-32 jyldary qughyndaugha úshyrap, zardap sheken, elden auyp kóshuge múqtaj bolghandardyng jәne sol kezde ruy Aday bolghany ýshin de qughyndalghandardyn osy oblystarda túratyn býgingi úrpaqtary men kópshilik aday әleumeti búl úsynystarymyzdy qoldap jatsa osy atqarylar sauapty sharagha basshylyq jasaudy qasiyetti de kiyeli jerding - Manghystau oblysynyng ardaqtylary men azamattaryna Noqta ústau jolyn bersek, sonda isimiz ýilesimdi orayyn tauyp, nәtejiyeli mәresine jeter edi. Manghystau jәne Atyrau oblystarynyng әkimderining janyndaghy Ardagerler kenesining talqylauyna aitylghan úsynystardy saludy ótinemiz. Oygha týigen jobamyz sәtimen bastalghan sauapty iske ainalsyn, aghayyndar. Allah Ta ala bәrimizge jar bolghay. Illahy Ámiyn!

Keltir Shәnenov - ólketanushy, injener-geolog, «Kaspiy nefti» AQ-nyng Basqarma tóraghasynyng birinshi orynbasary.

«Abay-aqparat»