«Tәuelsizdikti qorghau» jәne «Memlekettik til»

qoghamdyq demokratiyalyq qozghalystarynyng

tóraghasy Múhtar Shahanovtyng mәlimdemesi

Mening atyma qarapayym halyq ókilderinen, qoghamdyq úiymdardan 2011 jyldyng 3-sәuiri kýni ótetin kezekten tys Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti saylauyna kandidat bop tirkeluge shaqyrghan úsynystar týse bastady. Onday úsynystar baspasóz betterinde de, internetterde de jariyalanuda. Barsha tileules jandargha shynayy rizashylyghymdy bildire kelip, mynaday mәlimdeme jasaghandy jón sanap otyrmyn.

Búdan on shaqty jyl búryn Parijde, YuNESKO-nyng shtab-pәterinde jasaghan bayandamamda: «Eger demokratiyany Everest shynyna tener bolsaq, oghan kóteriluge talpynghan elderde esep joq. Bir memleketter demokratiya shynynyng orta túsyna ghana әzer jetken. Kópshiligi etekte qalyp qoyghan. Áriyne, demokratiyagha talpynudyng ózi ýlken jetistik. Biraq, ókinishke qaray, basty oryndy kózboyaushylyq iyelengen. Qazirgi tanda adamzat qoghamy әlemde naghyz demokratiyalyq Everest shynyna kóterilgen bir de bir memleketti atay almaydy» degen pikir bildirip edim.

«Tәuelsizdikti qorghau» jәne «Memlekettik til»

qoghamdyq demokratiyalyq qozghalystarynyng

tóraghasy Múhtar Shahanovtyng mәlimdemesi

Mening atyma qarapayym halyq ókilderinen, qoghamdyq úiymdardan 2011 jyldyng 3-sәuiri kýni ótetin kezekten tys Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti saylauyna kandidat bop tirkeluge shaqyrghan úsynystar týse bastady. Onday úsynystar baspasóz betterinde de, internetterde de jariyalanuda. Barsha tileules jandargha shynayy rizashylyghymdy bildire kelip, mynaday mәlimdeme jasaghandy jón sanap otyrmyn.

Búdan on shaqty jyl búryn Parijde, YuNESKO-nyng shtab-pәterinde jasaghan bayandamamda: «Eger demokratiyany Everest shynyna tener bolsaq, oghan kóteriluge talpynghan elderde esep joq. Bir memleketter demokratiya shynynyng orta túsyna ghana әzer jetken. Kópshiligi etekte qalyp qoyghan. Áriyne, demokratiyagha talpynudyng ózi ýlken jetistik. Biraq, ókinishke qaray, basty oryndy kózboyaushylyq iyelengen. Qazirgi tanda adamzat qoghamy әlemde naghyz demokratiyalyq Everest shynyna kóterilgen bir de bir memleketti atay almaydy» degen pikir bildirip edim.

Al búl ghasyrda baylyqtyng qoyyrtpaqtaryna qolyn bylghamaghan taza adamnyng biylik baspaldaqtaryna kóterilui mýmkin emes ekeni belgili. Kezinde Qyrghyz Respublikasy Jogharghy Kenesining Preziydenttikke úsynghan adamdary ótpey qalyp, Shynghys Aytmatovqa qolqa salghan. Deputattar bir jarym saghat boyyna onyng kelisimin kýtken. Biraq Aytmatov: «Qazirgi dәuirde taza adamnyng Preziydenttik qyzmet atqaruy óte qiyn» degen iydeyany kóldeneng ústap, kónbey qoyghan. Keyinnen: «Qúday saqtady, sәl bolmaghanda Qyrghyzstannyng Preziydenti bop kete jazdadym» dep maghan telefon soqqany bar. Ókinishke qaray, demokratiyanyng ózi «jemokratiyagha» ainalghan býgingi kezende pendelik pen baylyqtyng las iyirimderine bylghanbaghan, tipti ózining dýniyeqonyzdyghyn tapqyrlyghy etip kórsetkisi kelmeytin basshy tabu qiynnyng qiyny. Mening búl kýrdeli iske bet búrmauymnyng bir sebebi osy problemalar tóniregine negizdelse, ekinshi sebebi elimizde әdil saylau ótkizuding mýlde mýmkin emestiginde jatyr. Sondyqtan da jana saylanar basshygha (onyng kim bolatyny bәrinizge belgili) «Tәuelsizdikti qorghau» jәne «Memlekettik til» qoghamdyq demokratiyalyq qozghalystary atynan (birinshi kezekte bes mәselening tónireginde) súraq jәne úsynys-talaptar qoyghym keledi. Búl pikirler búryn birneshe dýrkin biylikting aldyna tartylsa da,­­ bәlkim, osy joly eskeriler degen senim algha shyghuda. Olar mynalar:

1. «Tәuelsizdikti qorghau» halyqtyq demokratiyalyq qozghalysy Kedendik Odaqtyng (RF, BR, QR) Qazaqstan ekonomikasyna qanshalyqty paydaly, әri qanshalyqty ziyandy ekenine jan-jaqty ghylymi, tәuelsiz saraptama jýrgizip, onyng әleumettik, ekonomikalyq, qarjylyq jәne sayasy saldaryna bagha berdi, osy salany zerttep jýrgen ghalymdar men mamandardyng pikiri eskerilmegenin birneshe dýrkin mәlimdedi. Birtútas ekonomikalyq Kenistikke enip kettik. Kýndelikti tútynatyn zattar qymbattaghan ýstine qymbattap bara jatyr. Al Reseymen shekaradaghy kedendik tosqauyldar jaqyn arada alynyp tastalmaq. Sonda bizding tәuelsizdigimiz, ruhany qúndylyqtarymyz, memlekettik tilimiz qayda qalady? Bodandyq ómirimiz qayta bastala ma? Halyqpen aqyldaspay múnday tosyn sharuagha bet búruymyzdyng sebebi nede?

2. Bizding elimizdegi demokratiyanyng tek sóz jýzinde ghana ekenin dәleldeytin bir mysal keltireyin. Osydan tórt jylgha jaqyn uaqyt búryn biz «Halyq ruhy» atty partiya qúrdyq. Belgilengen eki ay merzim ishinde 70 myngha tarta partiyagha mýshe bolugha tilek bildirgen 21 últ ókilderining tólqújaty toltyrylyp, qoly qoyylghan qaghazdardy tiyisti oryndargha tapsyrdyq. Ózge de kórsetilgen tapsyrmalardy mýltiksiz oryndadyq. Mine, sodan beri tórt jylgha juyq merzim ótti. Biylik «jasaghan isterinning myna jeri dúrys emes eken» dey almady. Bar aitatyndary «Áli tekserip jatyrmyz!» degen aldarqatu ghana. 28 ret bardyq, ótinish jasadyq, tekseristing qashan bitetinin súradyq, nemese hat jazdyq. Bir jauapty qyzmetkeri «Ýlken bastyqpen til tappasanyzdar partiyalarynyzdyng tirkelmeytini aidan-anyq» degen pikirdi jasyryn týrde jetkizdi. Mine, bizdegi demokratiyanyng syiqy. Búl ýmitsiz isimiz taghy qansha jylgha sozylar eken?

3. Kezinde biz Qytaygha jalgha jer beruge birauyzdan qarsy túrdyq. Búl salada qanshama jasyryn mәseleler búghyp jatqanyna keyin kóz jetkizdik.

Auyl sharuashylyghyna arnalghan jerlerdi qayta saraptaudan ótkizip, latifundister men oligarhtargha әr týrli joldarmen shekteusiz ýlestirilgen, kýtimsiz qalghan jerlerdi memleket iyeligine qaytarudy jәne ony diqan-sharualargha, oralmandargha beru, ol jerlerdi iygeruge memleket tarapynan, últtyq qazynadan qarjy bólgizu qajet-aq edi. Dәndi daqyldar ósiru, ony shetelge satu siyaqty jeleulermen birlesken kýmәndi kәsiporyndar qúrugha jol bersek útylysqa týspeymiz be? Sonday-aq, qoghamdyq menshiktegi nysandardy sheteldikterge әrtýrli syltaularmen 49 jylgha jalgha beru mәselesine de tosqauyl qoyatyn kez jetti. Mәselen Qazaqstan jazushylarynyng jalghyz Demalys ýii de sonday dýrmekpen qytaylyqtargha jalgha berilipti. Sol siyaqty «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda» ketken ózge de qúndylyqtarymyz az emes. Solardyng bәrine súrau salar kez jetken joq pa?

4. Qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin iyelengenine 22 jylgha tayau uaqyt ótse de memlekettik til turaly arnayy zannyng bolmauy ana tili bedelining qúldyrauyna әkep soqty. «Habar», «Qazaqstan» telearnalaryndaghy «Spoy», «Eki júldyz», «Sen súlu» habarlary memlekettik til qyzmetining abyroysyzdanuyna qyzmet etude. Kileng qazaqtar otyryp alyp orys tilinde әn salyp, orys tilinde pikirlesetin jobalar eki tilden ortaq botqa jasaugha, negizinen ana tilimizding ruhyn týsiruge jol ashuda. Qazaqstannyng ekspansiyagha úshyraghan aqparat kenistigin óz últynyng ruhany qúndylyqtaryn nasihattaytyn dәrejege kóteru kezeni әldeqashan jetti dep bilemiz.

Biylik qazir «ýsh túghyrly til» degendi oilap tapty. Búl orys tilin de memlekettik til jasau sayasatynan tuyndaghan әdis. Áli ong qoly men sol qolyn aiqyn aiyra almaytyn balabaqshadaghy eki jasar sәbiyge birden ýsh til ýiretuge bet búru pedagogikanyng zanyna týgeldey qayshy, qylmysqa barabar is. Tipti búrynghy Kenester Odaghynyng ózinde balagha shet tildi bastauysh synyptan keyin ýiretetin. Al Japoniyada býldirshin 12 jasqa jetkennen keyin ghana shet tilderdi ýirenuge baghyt alady. Oghan deyin jas qanat óz ana tilining súlulyghyn, qúdiretin boyyna tolyq sinirui, tughan ana quatyn moyyndauy qajet eken. Sodan keyin ghana on til, tipti jýz til mengeresing be, óz erkin. Pedagogikanyng zanyna kereghar «ýsh túghyrly til» sayasatyn toqtatudy talap etemiz.

5. Aziyadaghy últsyzdanghan,

Tilge, ruhqa qúntsyzdanghan

Baghynympaz, eng jaghympaz elge ainaldy qazaq.

Kýshi zorgha tabynudan,

Ýsh jýz jyldyq baghynudan,

Últtyghy óshken búl halyqty oyatu bir azap...

Nasihatqa baylanysty qazirgi ortaq talgham.

Ákkilengen biylik múny әbden zerttep alghan.

Radiony ashyp qalsan,

Telearnany basyp qalsan,

Kýni-týni kileng «TJ», - kileng «Tufly jalau».

Dәstýr boldy TJ-lyqty zor dәreje sanau.

Óter jazdar, óter kýzder,

Qashan keter eken bizden

Jaghympazdy has batyrgha balau,

Al shynshylgha halyq jauy retinde qarau?­­