Túrysbek Sәuketaevtyng «Qúdyq týbindegi kókbaqanyng zary» degen qyjylgha toly úzaq-sonar tolghauy, shyntuaytynda, ortaq maqsatqa jany ashyghan emes, jәy ghana toptyq mýddege jetudi kóksegen zәrli maqala bolyp shyqqan eken. Bәrin taldap әurege týspey-aq,  ishindegi ózime qatysy bar jerine oray ghana birer oy bildirudi jón kórip otyrmyn.

Dulat Isabekovti kýstanalauynyng bir shyrqau shynynda avtor: «Shyn janashyr, kýresker bolsa, keshe marqúm Q.Naymanbaev, T.Ábdikov, B.Qoyshybaevtar Odaqtyng býkil mýlkin sabaqty jibin qaldyrmay satqanyn satyp, tu-talaqay talan-tarajygha salghanda qayda qaldy, nege shyryldap arashagha týspedi?» - depti.

Túrysbek Sәuketaevtyng «Qúdyq týbindegi kókbaqanyng zary» degen qyjylgha toly úzaq-sonar tolghauy, shyntuaytynda, ortaq maqsatqa jany ashyghan emes, jәy ghana toptyq mýddege jetudi kóksegen zәrli maqala bolyp shyqqan eken. Bәrin taldap әurege týspey-aq,  ishindegi ózime qatysy bar jerine oray ghana birer oy bildirudi jón kórip otyrmyn.

Dulat Isabekovti kýstanalauynyng bir shyrqau shynynda avtor: «Shyn janashyr, kýresker bolsa, keshe marqúm Q.Naymanbaev, T.Ábdikov, B.Qoyshybaevtar Odaqtyng býkil mýlkin sabaqty jibin qaldyrmay satqanyn satyp, tu-talaqay talan-tarajygha salghanda qayda qaldy, nege shyryldap arashagha týspedi?» - depti.

Mine, osy orayda búl azamatymyzdyng sonshalyqty paryqsyzdyqqa salynghanyna eriksiz qynjylys bildiruge tura keledi. Múnday sózdi ol ótken jylghy «odaqtyng qúrmetti tóraghasy» lauazymyn taghayyndaugha qúmartqan   bir kýdikti jiynda aitqan. (Jarghylyq mәseleni jariyaly kýn tәrtibinde kózdelmegen jazushylar odaghy basylymdarynyng yubiyleylik konferensiyasyna - odaq  mýshelerinen góri әdeby basylymdardyng bylayghy oqyrmandary - studentter jәne ózge janashyrlar kóbirek jinalghan jiyngha qoyyp, ony qúddy úiym júmysyn jetildiru ýshin arnayy shaqyrylghan jazushylar konferensiyasy tәrizdendirip jalghastyrghan kózboyaushylyq birden sol jinalystyng mәrtebesine senbestik tughyzghan-dy). Onysy «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalanghan bolatyn. Sol jiyngha baylanysty oghan «Jazushylar odaghynyng jana bastamasy haqynda» degen taqyryppen ýn qatyp, búl azamattyng qateligin kózine shúqyp atamay-aq,  sol kezgi ahualdy maqalamyzda jan-jaqty týsindirgenbiz. Bala emes qoy (alpystan asyp barady eken), mәselening aq-qarasyn týsingen shyghar dep oilaghan edik. Alayda onyng jogharyda keltirilgen jәne odan keyingi myna: «Ásirese Shygharmashylyq ýiding jan shoshyrlyq beynesi әli kóz aldymyzda. Bomba týsken ýidey, esik-terezesi ýnireyip, shatyrdaghy qanyltyrdan bastap edendegi tósenishke deyin tonalyp, «Gornyy Giganttyn» mauyqqan  qyz-jigitterining jynoynaghy men әjethanasyna ainalyp edi ghoy. Odaq mýlkin osynday kýige jetkizgeni ýshin búrynghy basshylar jazagha tartyluy kerek edi, kerisinshe keybiri jogharylap ósip ketti. Úyat-obaldy oilaudyng ornyna, endi mine, bәri úmytyldy degen dәmemen, qayta jaldanyp, ainalasyna top jiyp aighayshygha dem berip jýr», - dep shabynghan jalaly sózderi onyng úyatyna sýienemiz dep bizding qateleskenimizdi kórsetip túr. Amal joq, ótken jyldargha qysqasha bolsa da, qayta oralugha tura keledi...

***

...1990 jyly SSSR Ádeby qorynyng plenumy ózining qúramyndaghy respublikalyq bólimshelerdi sharuashylyq esepke kóshiru kerek dep sheshti. Soghan sәikes tiyisti bólu balansyn jasap, SSSR Ádeby qory Almatydaghy Shygharmashylyq ýidi  ózining Qazaq bólimshesinin  menshigine berdi. Shygharmashylyq ýiding sharuashylyq eseppen júmys isteuge kirisuine mýmkindik tughyzu ýshin, sol jyl boyy ortalyqtan búrynghysynsha qarjylandyryp túrdy. Alayda  Qazaqstan Jazushylary odaghynyng basshylary O.Sýleymenov, S.Múratbekov, Q.Túrsynqúlov (búl kisi ol kezde  odaq hatshysy retinde SSSR Ádeby qory Qazaq bólimshesining de júmysyna jauap beretin),  SSSR Ádeby qory Qazaq bólimshesining diyrektory S.Jýnisov Shygharmashylyq ýidi ózin-ózi qarjylandyru dәrejesine jetkizu jayyn oilay qoymady. Sondyqtan, Mәskeuden týsip túrghan qarjy 1991 jyly birjola dogharylghanda, Shygharmashylyq ýiding kýlli tirshiligin  betimen jiberdi. Jazushylar odaghynyng ghimaraty da san qily jalgha alushylargha toldy...

1991 jylghy qyrkýiektegi sezde túnghysh ret tikeley dauys beru jolymen birinshi hatshy bolyp Q.Naymanbaev saylandy. Ol odaqty qiyn ahualdan qútqaru ýshin, әkimshilik jolmen iri ózgerister jasady: ghimaratty jalgha alushylardyng bireuine ghana toqtalyp, basqalaryn alastady. Sosyn odaq ghimaratynyng sharuashylyq jýrgizuge eng qolayly bóligin (Ádebiyetshiler ýiin) jәne Taymanov kóshesindegi Shygharmashylyq ýidi әlgi  kommersanttyng qarauyna berdi. 1991 jylghy qazanda ótken 1-plenumda basqarma hatshysy bolyp T.Ábdikov pen B.Qoyshybaev saylanghan-dy. Dýniye-mýlikti sol kommersiyalyq mekemege 1991 jylghy qazanda B.Shahanov bastaghan komissiya (qúramynda jana hatshy B.Qoyshybaev boldy) ótkizdi.  Kóp úzamay, qalamgerlerding útylghany belgili boldy, jazushylardyng narazylyghy kýsheydi. Odaq, alayda,  kommersanttardy mýlikti qaytarugha kóndire almady. Biraq sotqa jýginuden qashty. Sonda, aqyry, Shygharmashylyq ýiding zandy qojayyny retinde, Ádeby qor (basqarma tóraghasy B.Qoyshybaev, diyrektor N.Tóleupov) óz mýddesin qúqyqtyq jolmen qorghaugha shyqty...

Bir jarym jylday uaqytqa sozylghan sottasu nәtiyjesinde Ádeby qor jeniske jetti. Shygharmashylyq ýiden kommersanttardy alastaytyn uaqyt belgilendi. Biraq ony Jogharghy arbitrajdyq sot búzdy.  Búl 1994 jyldyng mamyry edi.

Sodan keyin Jogharghy tórelik sottyng arnayy brigadasy zandy qaqpaqyldaumen, qaytkende Ádeby qordyng talap-aryzyn qanaghattandyrmau jolyn qiystyrumen segiz ay boyy shúghyldandy. Búl iske jazushylar arasyndaghy astyrtyn әreket-qimyldyng sheberleri de atsalysty, solardyng tikeley jәrdemimen kommersanttar Bas prokuratura arqyly Ádeby qordyng zandy túlghalyq mәrtebesin jongha tyrysty. Ádeby qordyng Jarghysyn tirkegen Ádilet ministrligine 1994 jyldyng jazynda Bas prokuratura narazylyq joldady. Soghan baylanysty Ádeby qor sol jyldyng tamyzda Tótenshe sezd shaqyrdy, Jarghysyn zannamagha sәikestendiretin tolyqtyrular men týzetuler jasap, qayta tirkeuden ótkizdi.

Jogharghy sot sudiyasy odan song da isti saghyzsha soza qarap, aqyry әldebir ilik tapqanday boldy da, Ádeby qordyng talap-aryzyn qanaghattandyrusyz qaldyrdy. Sosyn ony Sot sheshimderining zandylyghyn qadaghalaytyn alqa búzdy. Aqyry, kommersanttar Shygharmashylyq ýiden 1995 jylghy 14 mausymda mәjbýrleu jolymen shygharyp jiberildi...

Shygharmashylyq ýidi qalamgerlerding ózderi basqarugha kiristi. Qalamgerlerding kәsipkerlik qyzmetke de beyimdeluine tolyq mýmkindik jasau ýshin Ádeby qorgha sharuashylyq jýrgizushi iri subekt dәrejesine jetu kerek-tin. Sodan  ghimaratty sýlikshe sorghan kommersanttardan arylu qajettigi kýn tәrtibine shyqty.

Kózdegen maqsatqa jetu ýshin, Jazushylar odaghy men Ádeby qor arasynda 25.01.1995 j. Qyzmettestik turaly kelisimshart jasaldy. Onda Jazushylar odaghy shygharmashylyq, qoghamdyq-sayasy mәselelermen, al Ádeby qor onyng qarjylyq tynys-tirshiligin qamtamasyz etetin sharuashylyq mәselelerimen shúghyldanatyn bolyp kelisildi. Ýkimetting tiyisti  vedomstvosynyng sheshimimen Jazushylar odaghynyng ghimaraty 5.04.1996 j. Ádeby qordyng balansyna berildi.

Tarihy qúndy eskertkishter qataryndaghy ghimarattyng ýlken bóligining kommersanttardyng paydalanuyn búrys dep sanaghan qalalyq prokuraturanyn  memleket mýddesin qorghaytyn talap-aryzyna sәikes,  qalalyq sot Jazushylar odaghy men kommersiyalyq úiym arasyndaghy Ádebiyetshiler ýii jayynda jasalghan kelisimshartty 1996 jylghy jazghytúrym zansyz dep tapty...

Alayda 1996 jylghy 29 mausymda odaq biyligine kelgen jana basshylyq (N.Orazaliyn, T.Medetbekov,   Gh.Qúlahmetov, keyinirek Q.Túrsynqúlov) kommersanttardy jogharyda aitylghan sot sheshimine sәikes Jazushylar odaghynyng ghimaratynan mәjbýrlep shygharyp jiberudi qajet etpedi. Tipti, Jazushylar odaghy men Ádeby qor arasyndaghy Qyzmettestik turaly kelisimshartty eleng qylmady. Jazushylar menshigin qorghau jolynda jýrgizilgen sot marafony kezinde kommersanttargha astyrtyn qoldau kórsetip, Ádeby qordy joygha qúpiya әrekettengen azamattar endi mýldem ashyq ketti: solardyng ortaq iske óte zalaldy bolghan әsire belsendiligi saldarynan 1996 jylghy 2 jeltoqsanda Joghary sot sudiyasy Ádeby qor jarghysynyng 1992 jyly tirkeuden, 1994 jyly qayta tirkeuden ótuining de kýshi joyylsyn degen sheshim shyghardy. Búl  sheshimdi Joghary sot alqasy óz qaulysymen 26 jeltoqsanda búzghan-y, alayda әlgi sudiya ózinen joghary túrghan alqa qaulysyn eleng qylmay, 1997 jylghy 10 qantardaghy úigharymymen Ádeby qordy mýldem joygha pәrmen berdi. Al bastyqtary ony týzeudi oiyna da almady. Zang men zannamany osynsha óreskel búzushylyqty, sottaghy sybaylastyqqa jol berushilikti Preziydent N.Nazarbaev «isti әdil qaramaytyn sudiyalar ne sauatsyz, nemese ózderining belgili bir mýddeleri bar» dep baghalaghan-dy, sonyng bir mysaly sol jәit ekeni anyq edi...

***

Sonymen, T.Sәuketaevtyng «...zaryndaghy» baybalamyna oralalyq. Ol baryn salyp tausyla  namysyn jyrtyp otyrghan N.Orazalin men onyng komandasy 1996 jyly odaqty basqarugha kelgende: 1) Ádeby qordyng menshigindegi Shygharmashylyq ýiding diyrektory A.Mekebaev onyng júmysyn rynok talaptaryna say jolgha qoy әreketin jasap jatqan; 2) Jazushylar odaghy ghimaratynyng ýlken bóligin iyelenip otyrghan kommersanttardy ketiru ýshin Ádeby qor tarapynan mýmkin bolghan zandyq sharalar jasalghan: a) ghimarat Ádeby qor balansyna alynghan (múnday әreket arqyly kommersanttardyng  Jazushylar odaghyna qarjylyq talap qoya almaytynyn kórsetu kózdelgen-di; ә) ghimaratty kommersanttardyng paydalanuy jónindegi  kelisimshart sot sheshimimen kýshin joyghan.

Ókinishke qaray, N.Orazalin men onyng komandasy 1996 jyly biylikke kelgen bette qúqyqtyq túrghyda sauatsyz әreketter jasady: 1) Jazushylar odaghy men Ádeby qor arasyndaghy Qyzmettestik turaly 25.01.1995 j. kelisimshartty zandy qújat dep sanamady; 2) týrli astyrtyn jәne ashyq baylanystaryn iske qosyp, Ádeby qordy zandy túlgha retinde joydy; 3) qyzmetin jamandy-jaqsyly jolgha qoya bastaghan Shygharmashylyq ýiding diyrektory A.Mekebaevtan qújattaryn sypyryp aldy da, Shygharmashylyq ýidi is jýzinde jauyp qoydy.

T.Sәuketaev aityp otyrghan «...jan shoshyrlyq beynege» Shygharmashylyq ýy sol shaqta - N.Orazalin jylu, su, elektr quatynan aiyryp, birneshe jyl boyy qanyratyp qoyghan 1997 jyldan bergi merzimde - týsken bolatyn. Biraq búl azamatqa shyn jaghdaydy búrmalap, basqasha, shyn kinәlige jaghyna sayrau tiyimdi kórinipti.

Ádeby qordy zandy túlghalyq mәrtebesinen aiyrghannan keyin Jazushylar odaghy kommersanttarmen betpe-bet qaldy. Keyinirek T.Medetbekovtyng «Jas alash» gazetine bergen bir maqalasynan odaqtyng kommersanttarmen qayta kelisimshartqa otyrghanyn oqyp bilgenbiz. Odan keyingi jәitti T. Sәuketaev atalghan maqalasynda bylay tolyqtyrypty, oqiyq: (Dulat Isabekovtin) «ózi aitqanday, «ólik shygharatyn ýige» de jaramay qalghan Odaqtyng ghimaratyn, qoldy bolghan basqa da mýlkin qaytaram dep Orazalinder tabanynan tausylyp 6 jyl sottasyp, kinәli toptyng kesirinen sot shyghynyna 4 millionday tenge tólep (búl jazushy qauymnyng aqshasy ghoy, әli de sotqa jýginip, Odaq basshylary tym liyberaldyq tanyta bermey, aiyptydan óndirip alugha bolatyn shyghar) 49 ret sotqa barghanda nege kólenkesin kórsetpedi? Endi kelip, Odaq ense tiktep, alpys eki tamyryna  qan jýgirip júmys istey bastaghanda, targhyl mysyq siyaqty «shanyraqtaghy etting sasyghyn-ay» deydi. Bәrinen búryn  dýniye-mýlikti tu-talapay qylyp, bәrin bylyqtyrghan Odaqtyng búrynghy «adal» basshylarymen bir tóbede tabysyp sýreng salyp jýrgeni ókinishti-aq».

Bayqalyp túrghanday, T. Sәuketaev biraz nәrseni naqty biletin tәrizdi. Biraq sol kórsetken shyghyndary men olardyng ornyn toltyru jónindegi úsynysy býgingi «Orazalinderge» baghyttaluy tiyis ekenin jasyryp, bar pәleni 1996 jylgha deyingi basshylyqqa jasandy týrde ýiip-tógumen shúghyldanypty. Shyndap kelgende, olar qalamgerler úiymdarynyng júmysyna revolusiyalyq reformalar jasaghan-dy,  sóitip, óz kemshilikterin qoldarynan kelgeninshe týzetip ketken bolatyn. Al 1996 jyldan bergiler -  T. Sәuketaev qyzghyshtay qoryghan N.Orazalin jәne onyng komandasy - úiym júmysyna keri reforma, kontrrevolusiya jasaumen ainalysty, qúqyqtyq túrghyda bilimsizdikten jasaghan әreketteri saldarynan «49 ret sotqa bardy», «sot shyghynyna 4 millionday tenge tóledi», basqa da ersilikter istedi, endeshe, qalamgerler, T. Sәuketaev aitqanday, «liyberaldyq tanyta bermey», «jazushy qauymnyng aqshasyn» sol josyqsyz әreketter jasaghan «ayyptydan óndirip alugha bolatyn shyghar», oilanghandary jón.

Ortaq iske paydaly bolu ýshin, bizding oiymyzsha, barsha qalamger birinshi kezekte: a) demokratiyany perde etip sheber úiymdasqan, sybaylastyqtyng qyr-syryn qatty mengergen az ghana toptyng ózderin qoljaulyghyna ainaldyrghanyn paryqtauy tiyis; ә)  1991 jylghy jarghyda eskerilgen birinshi basshyny sezde balamaly jolmen tikeley saylau  tәrtibi 1996 jyly (týzetuler engizu jolymen emes, óreskel týrde janadan) qabyldanghan jarghyda búzylghanyna oy jýgirtu lәzim. Sezd minbeden basqarma mýsheleri bolsyn dep oqylghan tizimge ashyq dauys beredi de, birinshi hatshyny basqarmanyng jasyryn dauyspen saylauyna qaldyryp, taraydy. Sonda olar, alty-jeti jylda әreng jinalghanda, basshylaryn ózderi tóte dauys beru arqyly saylay almaytyn bolsa, onyng qanday demokratiya bolghany? Osyny oilau kerek; b) demokratiya degeniniz tek qana T.Sәuketaev aitqanday, azshylyqtyng kópshilikke baghynuy ghana emes, - sol azshylyqtyng ýnine kópshilikting qúlaq tige bilui, narazylyqtyng týp-tamyryn kópshilik bolyp týsinuge tyrysu. Tarih kórsetip kele jatqanday, әdil de adal sózder azshylyq tarapynan da aityluy yqtimal. Sondaylardy orynsyz sayasiy-qughyn sýrginge salghan dәuirden sabaq ala bilu kerek te, pәlenshe-týgenshe  odaqtyng býgingi basshylyghyna qarsy eken dep,  әiteuir jaulasa berudi dogharu kerek.

Eger ózimizdi jón sózge toqtaugha beyil ete alsaq, onda әdil de adal, ashyq pikirlesudi jalghastyryp, dúrys sheshimder jasaugha, bolashaqqa saliqaly josparlar qúrugha bolary sózsiz...

«Abay-aqparat»