Teledidardy qossam jergilikti arnadan «Men - chempionmyn» atty sporttyq habar kórsetilip jatyr. Orystyng shiykilsary balasy qazaqsha sanqyldap mýdirmey sóilep túr: «Osy jarysqa qatysudy kópten beri armandap jýr edim. Býgin sol armanym oryndaldy. Jýldeli orynnan ýmitim bar», deydi balalyq alabúrtqan kónilmen. Subtitrge kóz salsam,  esimi Iliya Kuzimin eken. Ózimizding Qyzyljar qalasynan. Tilshining «Sonymen kim chempion bolady? degen súraghyna esh mýdirmey:  «Áriyne, men chempion bolamyn!» dep sanq ete týsti. Eger teledidardyng suretin kórmey dybysyn ghana estisem sóilep túrghan qazaq balasy dep oilar edim.

Jalpy bizding ónirde orys azamattarynyng qazaq tilinde erkin sóileui tanqalarlyq jay boludan qalghan. Soltýstik Qazaqstan uniyversiytetining qazaq tili filologiyasy kafedrasynda dәris alghan talay orys jastary qazaq mektepterinde qazaq tilinen sabaq berip jýr. Basqalaryn tizbektep aitpaghanda oblystyq ishki ister departamentinde qazaq tilinde erkin sóileytin orys jigitteri men qyzdaryn, Qyzyljar qalasy әkimining orynbasary Evgeniy Glotovty tyndaghanda ózining emshek sýtimen berilgen ana tilinde eki sózding basyn iykemge keltire almay tership, mingirlep túratyn qandastarym kóz aldyma kelip jerge qaraymyn. Olardyng ana tilinen maqúrym qalyp, osynday beysharalyq halge qalay týskenin týsine almaymyn!

Áriyne, qazaq tilinin, jalghyz qazaq tili emes, «myzghymas Odaqqa» kirgen barlyq últtardyng ana tilining órisin taryltqan Kenes dәuiri ruhany dýniyemizdi oisyratyp ketti. Biraq Kenesting kelmeske ketip, qazaq óz taghdyryn ózine alghaly da shiyrek ghasyrdan asyp ketti ghoy. Búl joghymyzdy týgendep, barymyzdy orynyna qoygha әbden jetetin tútas bir tarihy dәuir! Alayda, qazaq baspasózinen oqitynyng bayaghy bir «bәrine Kenes ýkimetining orystandyru sayasaty kinәli» degen jattandy saryn, jylap-syqtau, oibaylau.

Eger sol jylauyqtar mәngirgen basyn kóterip ainalasyna bayyptap qarasa qazaqtyng mәrtebesin kóterip jýrgender «últshylmyn» dep auyzynan kóbigi aghyp bósetin sudyrlar emes, Elbasy әdil baghalap, layyqty marapattaghan Golovkin siyaqty orys otandastarymyz ekenin kórer edi. Juyrda WhatsApp jelisinen bir beynekórinis keldi. «Esimim Evgeniya Viktorqyzy. Ruym  -nayman. Abay atamdy dýniyege keltirgen qasiyetti topyraqta tuylghanymdy maqtan etemin» deydi semeylik orys boyjetkeni.

Shynymdy aitayyn, men ýshin osy aqjarqyn Evgeniya qaryndasym, Golovkin inim ózim kórip jýrgen úranshyl, órekpe, boskeude qazaqtardyng qay qaysysynan da artyq. Jerlesim Aleksandr Vinokurov halyqaralyq velosayysta top jaryp, Qazaqstan kókbayraghyn jelbiretkende Batys Europa «qazaq Aleksandr Vinokurov» dep shu ete týskeni esimde. «Qazaq» degen sózge masattanyp, jýregimdi quanysh kernedi! Naghyz qazaq dep últymyzdy әlem túghyryna kóteretin osynday azamattardy aitsa bolar! Sol Vinokurovty «tegi orys qoy, qaytesing ony maqtap» degen qandasyma: «Ony orys deysin, al qazaq bolyp ózing qazaq ýshin ne tyndyrdyn?» dep edim renjip qaldy.

Qazir әlemdik kóshtin, tipti Orta Aziyalyq kórshilerimizding kóshining sonynda qalmay, ghylym men tehnologiyany iygeru ýshin bilimdi mamandar jetispeydi. Qazaq jastaryna paydasyz ólen, kitap jazu derti myqtap júqqan. Búl jaghdayda otandyq óndiris qaydan damysyn! Injenerlerdi aitpaghanda Óskemende eskirgen tramvaylardy, Astanada búzylghan jedelsatylardy jóndeytin tehnikter tabylmauy kóp jaydy anghartady au. Ózge qalalardy sóz etpey-aq qoyayyn, ózimizding Qyzyljarda qay kompiuter jóndeu sheberhanasyna bas súqsang da bir qazaqty kórmeysin. Tehnikagha qatysy bar barlyq oryndarda, avtokólik sheberhanalarynda kileng orys azamattary. Adamzattyng danasy Abay osydan eki ghasyr búryn halqyn ghylymdy iygeruge shaqyrsa da úiqyshyl qazaq býgin de toyhanany tónirektep, «ólen» jazyp mýlgip jýr.    

Qazaqstannyng soltýstik ónirlerinde toqsanynshy jyldardyng ortasyna deyin orys últshyldary Suprunuk, Ochkasov siyaqty eser shovinisterding yqpalymen qazaqqa qarsy pighyldaghy әreketter órship túrdy. Uaqyt óte shovinist belsendiler Reseyge ketip, últaralyq jaghday qalyptasa bastady. Orys últshyldyghyn órshitken negizinen Kenes dәuirindegi «rahat ómirdi» ansaghan, búryn partiyanyng lauazymdy oryndarynda biylep-tóstep otyrugha ýirenip qalghan orta jәne egde jastaghy orystar edi. Biraq sodan beri tútas bir úrpaq auysty. Tәuelsizdik jyldary dýniyege kelgen, qazaq tarihyn, mәdeniyetin, boyyna sinirip ósken orys jastary ertengi Qazaqstannyng kirpishin qalaytyn jana úrpaq. Tek olardy jatsynbay bauyrymyzgha tartayyq.

Qazaq pen orystyng arasyn jik salyp, qazaq elining irgetasyn shayqaltugha kýsh salyp otyrghan Resey shovinsteri Qazaqstanda senimdi odaqtastaryn tapqan siyaqty. Olardyng odaqtasy ózderin «qazaq últshyldarymyz» dep maqtanatyn danghoy kókauyzdar. Últshyl adam Alash arystarynday últyn sýiui kerek, solarday ghylym, bilimge úmtylyp, el bolashaghy ýshin ter tógip, enbek etui kerek. Olay bolmasa qazaqtyghyng qaysy?

Marat Ermúqanov, 

Qyzyljar qalasy

Abai.kz