Tayauda Qazaqstan — Britan Tehnikalyq uniyversiytetinde “Qayym Múhamedhanov atyndaghy bilim jәne mәdeniyet ortalyghy “Qoghamdyq qorynyng úiymdastyruymen ghalym, publisist, qogham qayratkeri Qayym Múhamedhanovtyng “Taghdyr jәne Qarlag” atty kitabynyng túsaukeseri boldy. Ýstel basyndaghy әngime týrinde ótken búl jiynda ghalymdar: akademik R.Syzdyqova, professorlar — A.Ismaqova, G.Sayynqyzy, S.Qorabay, qalamgerler: Gh.Qabyshev, Iran-Ghayyp, D.Áshimhanúly, әigili alash kósemderining biri Múhamedjan Tynyshbaevtyng úly Dәulet Tynyshbaev óz oilaryn ortagha salyp, estelik әngimeler aitty.
Tómende osy jiynda sóilegen KBTU professory Gýltas Sayynqyzy Qúrmanbaydyng sózin nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdik.

Tayauda Qazaqstan — Britan Tehnikalyq uniyversiytetinde “Qayym Múhamedhanov atyndaghy bilim jәne mәdeniyet ortalyghy “Qoghamdyq qorynyng úiymdastyruymen ghalym, publisist, qogham qayratkeri Qayym Múhamedhanovtyng “Taghdyr jәne Qarlag” atty kitabynyng túsaukeseri boldy. Ýstel basyndaghy әngime týrinde ótken búl jiynda ghalymdar: akademik R.Syzdyqova, professorlar — A.Ismaqova, G.Sayynqyzy, S.Qorabay, qalamgerler: Gh.Qabyshev, Iran-Ghayyp, D.Áshimhanúly, әigili alash kósemderining biri Múhamedjan Tynyshbaevtyng úly Dәulet Tynyshbaev óz oilaryn ortagha salyp, estelik әngimeler aitty.
Tómende osy jiynda sóilegen KBTU professory Gýltas Sayynqyzy Qúrmanbaydyng sózin nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdik.
Halqymyzdyng ayauly perzenti, abaytanushy ghalym, audarmashy, jazushy Qayym Múhamedhanovtyng esimin este saqtau az. Qayym Múhamedhanovtyng ómir joly da qazaq halqy ýshin atqarghan enbegi de tәuelsiz Qazaqstannyng eljandy úlandaryn arly, namysty etip tәrbiyeleuge kómektesetin birden bir ýlgi, birden bir jol. Eger bizding halqymyzdyng Qayymday azamattary bolmasa, dәl býgingi tәuelsizdigimizding bayandy bolmaghy da ekitalay edi. HH ghasyr — qazaq halqy ýshin, bir jaghynan sher men múnnyng da ghasyry boldy. Elim, jerim degender qamalghan, “Abay” degender Qarlag týrmesine týsken, bastylary atylghan, tektileri tentiregen zaman boldy. Úly jazushylarymyz Múhtar Áuezovting de basynan búlt arylmaghandyghyn jaqsy bilemiz. Sonday úly túlghany qajet kezinde janymen de, arymen de qorghay bilgen adamdar bolghan. Solardyng biri — Qayym Múhamedhanov. Ol óz esteliginde:
“...Tergeushiler bir kýni meni jeke bólmege qamap ketti. Ishinde esh nәrse joq. Tek qana ortasynda turnik qúruly túr. Búl ne, meni turnik oinasyn dep qoyghan ba dep tandandym. Bayqasam, bir uaqtarda bólmem qatty jylynyp, birte-birte ysyp barady. Tabanym kýiip barady. Sasa bastadym. Ne qylarymdy bilmey, jan qysylghan son, qúruly túrghan turnikke asyla kettim. Kóp túrugha qolym shydamay barady. Turnikten qolymdy jibereyin desem, tabanym ystyqqa tiyip kýietinin sezip túrmyn. Jandalbasamen turnikke asylyp, qolym qarysyp qalypty. Bir kezde ózderi kelip meni bosatyp aldy. Taghy da esim kirgen son, “qol qoydyn” asytyna aldy. Kónbedim. Eki-ýsh kýn ótken song keshegi bólmege taghy aparyp qamap qoydy. Biraq turnik joq. Endi ýy ysysa ne laj tabamyn dep oilanyp túrghanda, bólmening suy bastaghanyng sezdim. Bólme suyghy ýdep barady, tisim tisime tiymey qaltyrap baramyn. Ólmesting qamyn jasap, ýiding ishinde zyr jýgirdim. Toqtasam qatyp qalamyn. Jýgire-jýgire, talyp týssem kerek. Es-týssiz jatqanda taghy da ózderi sýirep alyp shyqty. Shamasy syrttan baqylap túrsa kerek. Áreng degende esimdi jiyp, basymdy kótergende taghy da qaghazdy aldyma qoydy... Tanerteng taghy da tergeu bastaldy. Tergeushi týlki búlghaqqa saldy. Jyly sóilep: “Óz basyndy, bala-shaghandy oilasanshy” dep, qamqorsy týsti. “Myna qaghazgha qol qoy da, bizben qoshtasyp ýiine ketsenshi”, — dep qaghazdy núsqady. Mening qoymaytynymdy bilgende, belgi beretin týimesin basyp qalyp edi, engezerdey eki jigit keldi de, rezina qapshyqty basymnan ayaghyma qaray kiygizip jiberdi, meni qúlatyp, qapshyqtyng auzyn baylap tastady. Ýsheui tayaqpen jabyla úrdy. Esimnen tandym... Taghy tergeu, maqsattary — qol qoyghyzu. “Myna qaghazgha qol qoy, sening bizge kereging joq, qolyndy qoy da, ýiine kete ber. Bizge keregi — Múhtar Áuezov” deydi. Qol qoymaghan Qayym Múhamedhanovty Qarlagqa 25 jylgha qamaugha alady. Azap ta, tozaq ta últyn sýigen úly jýrekti túnshyqtyrugha shamasy kelmeydi. Jastayynan últjandy qazaqtyng birtuar azamattary: A.Baytúrsynúly, Á.Bókeyhanov, J.Aymauytov, M.Áuezovtermen birge halyq taghdyryn, el azattyghyn oilaghan, Abay dananyng danalyghymen, Shәkәrimning úlaghatymen oy ósirgen qazaqtyng arda úldary ansaghan, armandaghan el tәuelsizdigin kózimen kórdi. Tәuelsizdikting baghasyn shyn týsingen eki jan bolsa, biri Qayym atamyz edi. Jalghyz kisi bolsa, ol da Qayym Múhamedhanov edi.
Bir sózben aitqanda, Tәuelsiz Qazaqstannyng ýlken perzenti, batyr perzenti Qayym Múhamedhanovtyng ekinshi núrly ghúmyryn býgingi úrpaqqa týsindiru, úghyndyru, ýlgi etu — bizding paryzymyz. Qayym Múhamedhanovtyng muzey ýiin, onyng atyndaghy qoghamdyq qordy qúrugha Memleket múryndyq bolsa eken degen tilegimiz bar. “Keshegi kýnnen alys joq, ertengi kýnnen jaqyn joq” degen babalarymyzdyng sózining ótirigi joq. Jyl artynan jyl quyp, kýn artynan kýn quyp, ómir óte beredi. Keleshek úrpaq tarihyn izdese, qaydan tabady? Tarihty úrpaqqa amanat etu, jetkizu de paryz emes pe?

Gýltas SAYYNQYZY
«Týrkistan» gazeti 4 mausym 2009 jyl