Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2524 0 pikir 22 Aqpan, 2011 saghat 04:16

Qúlmat Bektúrov. Ashyq hat

Bizding qazaq degen saharada mal baghyp, aqyl-oyymyzdy sol malgha júmsap, qayda sony jer bolsa, sonda kire qystap, shygha jaylap jýrgen bir el edik, sol qalyppen óner-bilim suday tasyghan jiyrmasynshy buyngha kelip, oquly-bilimdi el nadan halyqty basyp-shanshyp, jerin-suyn alyp jatqan bir zamangha kez boldyq. Ol bizding úlyqtarymyzdyng da kókiregine kirip ketip, búl jiyrmasynshy buyn da kóshpeli halyqty saqtau zor kýnә degen fәtuany shygharyp, jer-suymyzdy mújyqqa alyp berip, qazaq ataulyny әbirgershilikke týsirip jatyr. «Mal balasy, jer anasy» degendey jer tarylghan son, qazaqtan dәulet te aqyryndap kemip, jyldan jyl tómendep, barghan sayyn shtat-partiyashylyq jәne de zoryraq dәuletti myrzalarymyzdyng karta oinap, týrli ishimdikke salynuy jaqsy yrym emes. Baq, dәuletting eng zory hәm anasy eginshiligin neshe jyldan beri tatar qaryndastarymyz hәm ózimizding oqyghan bilimdilerimiz gazet arqyly sóilep, zaman búl qalpynsha túrmaydy úlyqtan jerlerindi súrandar! Izdeninder, abzalynda kóshpeli qalyppen alugha súranyz, reti bolmasa, otyryqshy bolyp bolsa da erkinirek uaqytta qay jaqsy degen jerlerinmen kestirip alyp qalyndar dep kenes bere keldi.

Bizding qazaq degen saharada mal baghyp, aqyl-oyymyzdy sol malgha júmsap, qayda sony jer bolsa, sonda kire qystap, shygha jaylap jýrgen bir el edik, sol qalyppen óner-bilim suday tasyghan jiyrmasynshy buyngha kelip, oquly-bilimdi el nadan halyqty basyp-shanshyp, jerin-suyn alyp jatqan bir zamangha kez boldyq. Ol bizding úlyqtarymyzdyng da kókiregine kirip ketip, búl jiyrmasynshy buyn da kóshpeli halyqty saqtau zor kýnә degen fәtuany shygharyp, jer-suymyzdy mújyqqa alyp berip, qazaq ataulyny әbirgershilikke týsirip jatyr. «Mal balasy, jer anasy» degendey jer tarylghan son, qazaqtan dәulet te aqyryndap kemip, jyldan jyl tómendep, barghan sayyn shtat-partiyashylyq jәne de zoryraq dәuletti myrzalarymyzdyng karta oinap, týrli ishimdikke salynuy jaqsy yrym emes. Baq, dәuletting eng zory hәm anasy eginshiligin neshe jyldan beri tatar qaryndastarymyz hәm ózimizding oqyghan bilimdilerimiz gazet arqyly sóilep, zaman búl qalpynsha túrmaydy úlyqtan jerlerindi súrandar! Izdeninder, abzalynda kóshpeli qalyppen alugha súranyz, reti bolmasa, otyryqshy bolyp bolsa da erkinirek uaqytta qay jaqsy degen jerlerinmen kestirip alyp qalyndar dep kenes bere keldi. Hәm keybir jerde otyryqshy bolyp, әr tarapta jatyr edi, ilikin әlgi nadandyqpen halyqtyng kóbi ne qylugha bilmey sasyp, kimmen tolyq aqyl súrap, jerining týrine qaray qalpynsha jer aludy bile almay túrghan uaqytta  men qazaqtyng kóz-jasyn esirkep, qúdaytaghala bilimdilerimizding kóniline salyp, әueli Troyskiden, ekinshi Orynbordan basshy shyghardy. Ya qúday, endi osy quanyshymyzdy úzaghynan sýiindir deni ekeuide, әrbir shyqqan nómirin tqrt kózbenen kýtip alyp, jazylghan sózderdi perishte keltirgen «Qasiyetti» kórip, oqyp, quanyp túrghan zamanda managhy baghymyzdyng kemuine qaray ma?! Bilimdi myrzalardyng arasyna taghy partiyalyq namysy kirip biri:

- Au, alashtyng azamaty, bizding qazaqtyng jerin ólshep artyghyn mújyqqa alyp beruge úigharyldy. Endi kóshpelilik qalady. Jaqsy kórgen jerlerinizge jiylyp, uchaske bolyp, ózinizge hәm meshit-medresenizge de jer jyrttyryp alyp qalynyz, - dep kenes berse, ekinshi myrza:

- Oibay, qazaq, jiylyp ala kórmender, qalayda bolsa, búrynghy kóshpeli bolyp jer alyp qalugha izdene kóriniz. Uchaske bolyp alsandar maldan aiyrylasyndar,- dep әuelgi kenes nasihattyng terisine silteydi.

Jәne bir bilimpazymyz hat-gazetpen sóilesip, is jýrgizu qiyn, bir jerge bas qosyp sóilesuge, siyaz ashugha úlyqsat súrap kórelik, - dep eng kerekti isten sóz ashyp edi, oghan taghy bireu týrli dәlelmen rúqsat berilmeytinin kórsetip, qashanghy әdetinshe úlyqtardan búryn ózderi tyrp etpesten jatyr. Súrasayyqshy, izdeseyikshi bermese qalady ghoy demeydi.

Ýshinshi, bir kereti bolghan júmys mýftiyge qarau edi, endi oghan taghy eki týrli kenes berip, bireui әzir qúruly túrghan dýken tatar qaryndastarymyzdyng mýftiyligine qaralyq dep jol kórsetip edi, ekinshileri, alty-jeti myng mehallagha jetse, Ufa Sorbaniyasyna jәne onnan artyq jýk artyp ne payda etemiz, ne kórsek te óz aldymyzgha mýfty alyp, tatar qaryndastarymyzdan bólek túralyq, - deydi. Mine, basshy bolghan hәm qalamymen qyzmet etken bilimdilerimizding kórsetip jatqan ónerleri búrynnan miy ashyp, basy qanghyrghan nadan halqymyzdy onan jaman basyn qanghyrtyp túr. Isting aldynda, keleshegine týsinbegen son, qay jaghyna auysugha bilmey daghdaryp túrghan jayy bar.

Endi uaqyt tayandy, bilim talastyrmay, sóz jarystyrmay, últ paydasyn oilap biz paqyrgha bir tura jol kórsetsendershi bauyrlarym.

«Qazaq» pen «Ayqaptyn» kelgen nómirleri sayyn eki týrli sóz, eki týrli kenes keledi. Egerde búl kenes bitpese, búlardy alatyn oqushy azaya ma dep qorqamyn. Keybir myrzalargha, myna ekeuining bireuin alyndar, - dep aitsan:

- Qoy, aqsha berip birtalay eges, uayym satyp alar halymyz joq. Gazet-jurnal almay da, dau-janjal sóz kýrestiruden qúry emespiz, - deydi. Mine, osynday sózderdi tәuir, kózi qaraqty, dәuletti bay myrzalardan estidim. Keybireulerining osy taqyrypqa toqtaghandary da bar. Endi bilim kóp, aqyly tolyq, jazghysh-bilgish bauyrlarym, әrqaysynyzdan tómenshilikpen ótinemin. Ala auyzdyqty qoya túryp, bizdi bir jaryqqa shyghara kórinizder.

«Ayqap» jurnaly

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406