Býgingi ziyalylarymyz Abaydyng kezindegi Tobyqtynyng shonjarlaryna úqsaydy
Songhy kezde Abay Qúnanbaevtyng ainalasynda әrtýrli әngime órbude. Alty alashtyng aldyndaghy adam bolghasyn bireuler odan bilip-ýirenuge tyryssa, ekinshileri arqa sýieydi... Oghan Abay kinәli emes. Abay qazaq tarihynyng Múrat Mónkeúly, Dulat Babatayúly, Ábubәkir Kerderi t.b. siyaqty «Zar zamany» men Alashordashylardyng eki arasynda qazaq saharasyna otarlaudyng enselep kirip, eldi 1850-1860 jyldary Potaniyn, Semenov-Tyanishanskiyler kórgen birligi men tútastyghynan azdyryp jatqan, dәrmensiz kezde ómir sýrdi. Sondyqtan da bolar onyng el men qoghamgha arnalghan ólenderi negizinen eldi biriktiru men últ-azattyq kýresten góri, qoghamdy, onyng ishinde qazaqty synaugha baghyttalghan nemese, «Qayran elim qazaghym qalyng júrtym, Ústarasyz auzyna týsti múrtyn... ózdiginnen týzeler dey almaymyn...» degen siyaqty dәrmensizdikten tughan dýniyeler boldy.
Tәuelsiz elding memleketqúrushy últy retinde býgingi qazaq qoghamy, onyng ishinde jastar izdenu ýstinde. Býgin, úiyqtap jatqan qazaqty oyatatyn silkinis, al jana qoghamgha jana morali, jana ústanym, últtyq namys pen ardy jәne qalghyp jatqan ruhty oyatyp sanany azat etetin kýsh kerek?!
Osy uaqytqa deyin qazaqtyng tabynyp kelgeni - Abay. Ol, jogharydaghy mәselelerding sheshimin tauyp bere alady ma? Jalpy ol mәselelerdi sheshu bir adamnyng qolynan keledi me? Abay, Shәkәrim, Mәshhýr Jýsipterden aghartushylar retinde jaqsy men jaman, ghylym men bilimge ýgitteu... siyaqty jaqtaryn ýirenuge bolady.
Azattyq – ol El men Jer, Ana til men Ata dәstýr ýshin kýres, últtyng boyyndaghy qúldyq sanadan ketip azat sanagha jetu, túrmystaghy qúldyq – otbasynan bastap, ainalandy últtyq sanada tәrbiyeleu, ishki-syrtqy últ bolashaghy, el mýddesi ýshin bitpeytin kýres... Búnday mәseleni bir adam sheshti degen tarihta bolghan emes. Ony Abay da sheshe almaydy!
Búl mәselelerdi sheshu әruaqtardyng emes, býgingi úrpaqtyng tarihy mindeti. Eger biz úly әruaqtargha jýginemiz desek, onda Qorqyt pen Ál Farabi, Asan Qayghy men Qaztughannan bastap, Qojabergen jyrau («Elim-ay» dastany), «Anyraqay» men «Búlanty» shayqastaryn jenip eldi jonghardan azat etken Han-batyrlar, Kenesary men Mahambet... Abay, Mústafa men Myrjaqyp... alalamay, bәrinen birdey ýirengende ghana qogham jan-jaqty damidy. Búl jerde biz talantymyz ben tasymyzdy aiyrmay, esalannyng kýiin keshudemiz.
Búl jolda býgingi úrpaqtyng moynynda alashordalyqtardan әldeqayda kýrdeli, ýsh ghasyr bodandyqta bolghan sanany azat etu mәselesi túr. Ony týsingisi kelmeytin nemese sol mәseleni sheshuge jýregi barmaytyn, onyng ishinde ziyalylar dep jýrgenning kópshiligi mәseleni Abaygha syryp salyp, basty qúmgha tyghyp otyrudan asa almauda. Al, postkommunistik iydeologiyany jalghastyryp kele jatqan biylik últ yaghny el taghdyryn sheshetin kýrdeli mәselelerden góri «qazaqta memleket bolghan joq», «Qazaqstannyng tarihy 1991 jyldan bastalady» t.b. shvonderlerding tirligimen ainalysuda. Sondyqtan da, mektep oqulyqtarynan, Abay aitty degen, «Shashubay, Dulatpenen, Búqar jyrau, Sózining biri qúrau, biri jamau» degenderi nemese «Qazaq әdebiyeti Abaydan bastalady» (M. Maghauiyn) t.b. әli saqtaluda. Sonda, Abaygha deyin qazaqta әdebiyet bolmady ma?
Avtordyng «Týrki órkeniyeti negizindegi qazaq iydeyasy» (2007j.) monografiyasyndaghy zertteuleri /Ákim Janúzaq, youtube, abai, massagan sayttarynda/ qazaqtyng әdeby tili men últtyq iydeyasy XV ghasyrdyng 1-shi jartysynda Asan Qayghy, Jiyrenshe (ekeui de Sarayshyqta jerlengen), Qaztughandardyng kezinde qalyptasyp, 1456 jyly Kerey men Jәnibek súltandargha Qazaq handyghyn qúrugha negiz bolsa, Qazaq memleketining (handyghynyn) shegarasy 1500-1511 jyldary Qasym hannyng kezinde tolyghymen anyqtalghany dәleldendi.
Abaygha aghartushy, oishyl jәne lirik aqyn dep qarasaq, ol elge týsinikti bolady. Abaydyng danyshpandyghyn әlem moyyndau ýshin, onyng sonday ekenin shetelding aqyn, ghalym-oyshyldary moyyndauy kerek.
Jalpy, әlemde 700-den astam danyshpandar bolghany turaly zerttelip, olardyng tizimi shyqqan. Álemning eng ýzdik 100 ghalymynyng ishinde Ál Faraby bar. Ony jәne Aristotelidi әlem qauymdastyghy adamzattyng ústazdary dep moyyndaydy. Orta ghasyrda Farabiydi Europa jәne orys shirkeuleri әuliyeler qataryna kirgizse, ony Batys uniyversiytetterinde bes ghasyr oqyp, ol әlemdegi eng kóp oqylghan ghúlamanyng qataryna kiredi.
Nemisting úly filosofy Osvalid Shpengler ózining «Zakat Evropy» kitabynda Ál Farabiydi Gegeli men Kanttan da joghary qoyady. Sondyqtan, anglo-sakstardaghy Shekspiyr, germandardaghy Gete, eki mynnan astam halqy bar Ýndistannan shyqqan Budda t.b. siyaqty tek qazaq emes, barlyq týrki halyqtary Ál Farabiydi әlem ghalymymen birge týrki dýniyesining ghylymy, filosofiyasy, memlekettanu, muzykasy... negizin salghan danyshpany dep shygharsa, onyng aty Týrki órkeniyetin әlemge tanytugha sheksiz enbek etedi. Ál Farabiydey danyshpany bar el adamzat órkeniyetining aldynda bolady.
Sonymen qatar, qazaqtyng býgingi mәselesi últtyq namys, ar jәne ruh mәselesine tireledi. Últtyng osynday taptyrmas qazynalaryn biz El men Jer, qazaqtyng azattyghy ýshin kýresken Handar men batyrlar, abyzdar men aqyndardyng qaldyrghan múralary men erlik isterinen kóremiz. Mysaly, Qaztughan (XVgh.),
«Edil ýshin egestik,
Jayyq ýshin jandastyq,
Qighash ýshin qyryldyq...» dese,
Múrat Mónkeúly (XIXgh.),
«Edildi alghany,
Etekke qoldy salghany,
Jayyqty alghany,
Jaghagha qoldy salghany,
Oyyldy alghany,
Oylaghanyn qylghany...» dep,
Mahambet (XIXgh.) ózining «Úly armanynda»,
«Edilding boyy en toghay,
El qondyrsam dep edim.
Jaghalay jatqan sol elge,
Mal toltyrsam dep edim» degen qazaqtyng tórt ghasyrlyq geosayasatyn aiqyndaytyn jәne bolashaq úrpaqqa armanyn múra etken jyrlar mektep oqulyqtaryna nege kirmeydi?!
1943 jyly soghysta halyqtyng ruhyn kóteru ýshin mektep jәne JOO baghdarlamalaryna Batyrlar jyryn (epostardy) kirgizgen.
Bizder de ruhy asqaq, namysty úrpaq tәrbiyeleu ýshin Móde qaghannyng kezinen kele jatqan batyrlar jyrlary, Asan Qayghydan bastap, Dosmambet, Shalkiyiz, Qojabergen jyraudyng «Elim-ay» dastany, Aqtamberdi, Sýiinbay... úly jyrlar men Qasym, Ábilqayyr, Abylay, Kenesary handar, Bógembay, Qabanbay, Isatay... alashordashylar siyaqty úlylardyng úlaghatty ómirlerimen tәrbiyelenuleri kerek.
Últtyq Ruh pen Namys otarlanugha deyingi dәstýr, әdebiyet, filosofiyadan... tabylady. Otarlanu – ol ruhtyng taptalyp, namystyng ezgilenip, ardyng azghan uaqyty. Ókinishke oray tәuelsizdik jyldary osy azghyndyq jalghasuda.
Barlyq oqulyqtarda:
Myrjaqyptyng «Oyan qazaghy»,
Qasymnyn, «Ey tәkappar dýniye,
Sen de bermen qarashy,
Tanimysyng sen meni,
Men qazaqtyng balasy...»,
Júbannyng «Men qazaq» poemasy,
Múqaghalidyn, «...Ghasyrlardan bir yzyng tyndap túrmyn,
Altyn Adam shynymen qazaq bolsa,
Bilgen eken qúnynyng qymbattyghyn» degeni nemese
Qadyrdyn, «Tughan jerding tylsym syryn úghyp kór,
Búltyn onyng búlt demey bir týbit der,
Kórip túryp mynau Úly dalany,
Qalay kishi bolamyz ei-jigitter!» degenderin jastar әnúranday jattap óskende, olar últ tәrbiyesindegi óz mindetterin atqarady.
Jastargha, «qazaqtyng moralidyq dengeyi orystyng mújyghynan tómen...», «qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq...», «tiri qazaqtyng sózden amany joq, óli qazaqtyng jamany joq» degen siyaqty últtyq namysty jasytyp, ruhty pәs qylatyn, Kenestik iydeologiyanyng qolshoqpary qyzmetin atqarghan maghynasyz sózderdi shygharudyng qajeti joq ekenin esekterden basqalardyng týsinetin kezi keldi. Batysta, «danyshpan jýz payyzgha qatelespeydi (yaghny 99 payyzgha qatelesui mýmkin)» degen tәmsil bar. Abaydy óz zamanynyng úly dep qaraghanda biz ony dúrys týsinemiz. Qazirgi zamanda tek Abay, ne Shekspir t.b. túlghalar emes, týgel әdebiyet adamzatqa ruhany azyq bolmaytyny aksiomagha ainaldy. Batysta, qogham әdebiyetsiz de damidy degen tújyrym qalyptasty.
1870-shi jyldary A.Pushkinge eskertkish ashqandaghy F. Dostoevskiyding «Shekspir aghylshynnyn, Gete nemistin, al Pushkin adamzattyng danyshpany...» degeninen keyin orys aqyn-jazushylary Blok, Svetaeva, Ahmatova... barlyghy jýz jyl boyy «mening Pushkiynim» degen taqyrypta shygharma jazyp jәne ol marginalidyq ústanym bolishevikterding «bir kósem, bir danyshpan» siyaqty jeke basqa tabynumen ýndes bolyp, kulitqa ainaldy.
Aqyrynda, 1970 jyldary Andrey Bitov t.b. «jalghyz Pushkin orystyng bәri bola almaydy...» degen syndarynan keyin esterin jiyp Pushkinge jappay tabynudy toqtatty. Biraq, odan aqyn retindegi Pushkinning baghasy týsken joq. Jaqynda qayta oqyp shyqqannan keyin A.Pushkin tek úly aqyn ghana emes, 1917 jylghy revolusiyanyng bolatynyn jýz jyl bilip, soghan eldi jigerlendirgen azattyqtyng alghashqy jarshysy ekenine kózim jetti.
Al, kósemderin kýnge tenep, barlyq payghamparlardan da asyryp jibergen bizding «ylghy qyrttan» túratyn esalang qoghamgha Abay turaly sóz qozghap, oy aitu elmen jaulasqanmen birdey bolyp kórinedi. Sebebi, qúldardyng jeke oilary bolmaydy. Abay da qazaqtyng bәri bola almaydy. Eger qazaq basqasha oilasa, onda ol últ bolyp qalyptasa almaydy. Sebebi, bir danyshpan, ne bir eposqa jabysyp qalghan qogham damymaydy, ol, sol tar shenberde túnshyghyp, ózin-ózi soghyssyz qúrtady («Týrki órkeniyeti negizindegi qazaq iydeyasy»). Biz qazir osynday jaghdaydamyz.
Al, bizding ziyalylardyng kópshiligi - abaytanushylar. Biraq, eldegi ýsh mynnan astam diny sektalardyng mýsheleri siyaqty olardyng kópshiligi, jer ne qazaq tili ýshin kýrespeydi, qazaqtyng biriguine atsalyspaydy, ózderin últ mәselesinen aulaq ústaytyn ógey әkeden tughan teksizderdi eske týsiredi. Býginde elding nemese qazaqtyng mýddesi ýshin kýrespeytinder, Bauyrjan atamyz aitatyn «teksiz qanghybastar». Olardyng kópshiligi odan góri bir-birimen ómir boyy arpalysqan, Abaydyng kezindegi tobyqtynyng shonjarlaryna úqsaydy. Álde solardyng bәri Abaydy kóp oqyp, obrazgha kirip ketip, sodan shygha almay jýr me eken?! Biraq, solardyng maqsaty panteonda jatu ma dep qalasyn. Sebebi, solardyng kóbi maqsattaryna últyna qastandyq jasau arqyly jetip jýrgender. Álemdegi barlyq qylmystyng ýndemeytinderder, yaghny nemqúraylylardyng qatysuymen bolatyny aqiqat. Bizdegi nemqúraylylar da (ol sheneunik, ziyaly, qúqyq qorghaushy, ústaz, kýzetshi t.b.) últ pen eldi satatyn qylmyskerler. Sebebi, jerding satyluy, korrupsiya, bala-baqsha men shegarada sheteldikterge tólqújat satu ne ÚBT memlekettik qúpiyany satu t.b. barlyq qylmys sondaylardyng qolymen ne qatysuymen istelude. Búl, ar-namyssyz azghan elding tirligi. Ábubәkir Kerderi birde, «úry-qary jinalyp, úlaghatty el bolmas» dese, keleside sonday el «biz zamangha ne qyldyq» dep zarlaytynyn jazady.
Abaydyng kezi men qazirgi zamandy salystyrugha bolady ma? Qogham da tolassyz aqqan taudyng tasqyny siyaqty әr sәt ózgerip otyrady. Ózderining dәstýrlerin ózgertpey saqtaymyz degen amerikanyng ýndileri alghashqy qauymdyq qúrylysta qalyp qoydy. Bizdegi «Sakralidyq yaghny «O dýniyelik» Qazaqstan» arqyly ruhany janghyramyz dep adaspaymyz ba? Jalpy, jogharydaghy mәselelerge ruhany janghyru arqyly jauap izdee, sheshimin tabuymyz kerek!
Kýltegin men Tonykókting kezinde Qytay halqy sanynyng eki payyzyn qúraytyn Kók týrkiler at túyaghy jetken jerding tizesin býktirip, bastaryn iydirgen, Qytaygha salyq tóletken. Týrik- týrik nemese qazaq-qazaq bolyp ózining tarihy qazyghyn tapqanda әlem oghan bas iyetin bolady. Mahmúd Qashqari, Montesike, Rene Grusse t.b. úlylar onyng aqiqat ekenin jәne otarlau dәuirine deyingi kezde týrkiler biylegen jerlerde әdilet bolghanyn dәleldep ketti. Sym Syani Ordostan barghan ghúndar b.d.d. 2700 j. Huandiyding basshylyghymen Qytay memleketin qúrsa, Dj. Neru bir-birimen qyrqysyp bastary qosylmay jatqan Ýndistandy týrikter biriktirip birtútas memleket qylghanyn, Europadaghy Attila, Egiypettegi mamlukter, Reseydi qúrghan Altyn Orda –barlyghy týrki memleketteri. Búl mәngi ólmeytin Qyzyr baba (Keder, Geser...) әlemge týrki iydeyasyn taratqan yaghny әdiletti qogham ornatqan kezdegi tariyh. Tarih qaytalanady!
Janúzaq Ákim
Abai.kz