Senbi, 23 Qarasha 2024
Ómirding ózi 4170 1 pikir 14 Tamyz, 2018 saghat 09:26

Shyndyqtyng kópirinen ótpeytin ótirik

Tamyzdyng tamyljyghan kýnderi әli qara ýze qoymaghan, sary kýzding janadan bastalghan kezin biz jaqta «shybynsyz jaz» deydi. Su semirgen, shóp pisken osynday kýnderi keshki salqynmen aua da qoylanyp saumalgha ainalyp ketkendey әser qaldyrady.  Osy joly «shybynsyz jazdyn» songhy kýnderin tamashalaudyng sәti týsti. Óristen mal qaytyp abyr-sabyr bastalghan kezde auyl shetindegi ýirenshikti ornyma qaray jyljydym.

Árkimge óz tughan óniri qasiyetti ghoy. Degenmende bizding ólkening keng baytaq qúnarly dalasy baylyq pen berekening úiytqysy ispetti. Shóbi bitik, búlaq- túmasy kóp. Myng búralghan úsaq ózender de órnegimen osy ónirding kelbetin kirgizip túr. Dәl qazir kókjiyektegi qyzara batqan kýnning sәulesimen aspan kók týsinen airylyp, tenizdey tolqyghan egin men auyldyng maly órip shyghatyn týkti dala sap-sary núrgha bólenipti. Osynday әsem tabighatty tamashalaugha kelgen jalghyz men emes ekenmin. Tayaq tastam jerde janynda iyti bar bir adam otyr. Sәlem bermekshi bolyp búryldym da onyng kózi kókjiyekte bolghanymen kónili mýldem basqa jaqta ekenin, múnda kelu maqsaty tabighatty tamashalau emestigin bayqadym. Oy úryghyn tereng kómip eki keshting arasynda eki dýniyening ortasynda otyrghanday kýy keshken osy adamnyng ishki әlemin ashyp kórse degen qyzyghushylyghym oyandy.

Qyzara qúlaqtanyp batqan kýnge tesile qarap osy kýnmen birge myna jaryq dýniyedegi bar qyzyghy tausylatynday tereng kýrsindi. Qalyng oigha shomylyp qarauytyp týsken týndi de bayqamady. Auyldyng shetindegi qalyng qamysty úiyghan boz múnargha kómip tolysa tógilip aqtandaq ay shyqqan kezde ghana baghanadan janynda shoqiyp otyrghan iytin bayqap múnyn bóliser bireuding bar ekeni esine týskendey moynynan qúshaqtap ózine tartty.

Jylt etip kórinetin tanghy shyqtay, jarq etip joq bolatyn nayzaghayday tirshilik degen kózdi ashyp-júmghansha eken. Qyryq jyl qol ústasyp birge ómir sýrdik. Tandaydan ketpes dәm tatystyq, kókeyden ketpes sóz qatystyq. Jaqsymyzdy asyrdyq, jamanymyzdy jasyrdyq. Endi mine bir sәtte dýnie asty ýstine keldi, bәri esten shyqqanday, esepten ketkendey kýy keship otyrghanym mynau.

Tili tandayyna jabysyp, ýni kómeyinde qúmyghyp basyna týsken auyr qayghy omyrtqasyn opyryp, qabyrghasyn qayystyrdy ma iytining janyna býkshiyip jata ketti. Auyr oy jegidey jep, jatqannan jenildik tappady ma qaytadan shoqiyp otyrdy.  

– Aqtós, sen bilesing be? – dep taghy da iytin әngimege shaqyrdy.

– Mahabbattyng ózi tәtti sezimnen góri kermek dәmimen este qalady eken. Búryn qalay bayqamaghanmyn. Men oghan shynymen de ghashyq ekenmin ghoy. Qara týnektey bughan qasyret búlty kónilimdi kýizeltip, fәny tirlikten bezdirip jibergendey bolyp túrsa da sol búlttyng arasynan mahabbat degen sәule jylt etip kórinedi. Sen onyng syrtqy súlulyghyn ghana kórding ghoy. Onyng jany da sonday súlu edi. Alla taghalanyng núryna juynyp, aidyng sәulesine sýrtingendey erekshe bolatyn. Men ony eshqashan úmytpaymyn. Úmyta da almaymyn. Óitkeni jan dýniyemning sarqylmas sazyna ainalyp ketti. Tirligimizding bastauy men talqanymyzdyng tausylar sәtin sezinu bizde joq. Ómir shuaghynyng arasynda ólim sәulesining qatar jýretinin Jaratushy san ret eskertse de mәngi ómir sýretindey mәn bermedik. Endi mine ózegimdi óksikpen buyp, ókinishke toltyryp, janymda jýrse mәrtebesin asyryp, mereyin tasytyp, myna jaryq dýniyede tóbeme kóterip jýretin edim dep armandap otyrmyn. Jalghyz bala qalada, jalghyz jarym anau auyldyng shetindegi ziratta, senen basqa ermek eter, erbeng eter endi eshkim joq .

Kóz jasyna iylengendey kermek sózder әser etti me, әlde iyesining qayghysyn týsindi me iyti de qynsylaghan dybys shygharyp jaqynday týsti.

– Ol aduyndy әielderding biri edi ghoy – dep, biraz dýnie esine týskendey shalqayynqyrap otyrdy. – Betine kelgendi búqtyryp, yrqyna kónbegendi yqtyryp jiberetin. Sýiikti bolu ýshin dәrmensiz bolu kerek eken. Sondyqtanda onyng aldynda dәrmensiz edim. Telegey teniz bilimimdi de pendelik ómirding jyrtysyna salyp jibergenim sýiiktimning kónilinen shyqsam degen tilekten bolatyn. Obaly ne oryndy isimdi jebep, orynsyz isimdi tejep otyrdy. Bir-birining qaltasyna bildirmey shoq salatyn kýndes әielderdey ómir sýrip jatqan erli-zayyptylardy da kórip jýrmiz ghoy. Otbasyna sózin ótkize almay otyryp, otandyq mәselege sheshim aitatyndaryn qaytesin. Allagha shýkir bargha yrza, joqqa sabyr kýn keshtik. Adamdyghyna min, kisiligine kir qondyrmay ómirden ótti.

Auyl shetinde týnlikteri jabylghan kiyiz ýilerdey qarauytyp kýmbezder kórinedi. Tek tóbesindegi ay sәulesimen anyq kórinip túrghan jarty ailar ghana búl jerde zirat bar ekenin aighaqtap túrghanday.  Júbayynyng ziraty osy mannan kórinip qalar dedi me ornynan túrdy.

Óksiding ne, ókinding ne bәribir óshkendi tirilte, ótkendi keltire almaytynyng anyq. Osy júmagha deyin «qúlhuallany» jattap alu kerek - dep ózine maqsat qoydy. Osy sәtte qúlazyghan tynyshtyqty búzyp, kónilining  kýiin shertip túrghan ishekti ýzip;

– Áy! – degen qatqyl dauys estildi. Sonday etene tanys. Qyryq jyldyng songhy jiyrma jylynda kýndelikti estip, qúlaghy ýirenip, etip ólip ketken osy bir óktem dauysqa qalay selk ete qalghanyn ózi de bayqamay artyna búryldy.  Qobyraghan shashyn jayyp saytanday sap ete qalghan kelinshekting  qazirgi poshymy qolqana qol salatynday qorqynyshty edi.

Sәmbi tal siyaqty sýmireyip neghyp túrsyn? Sen qayyrshyny izdeymin dep auyldy eki ainaldym ghoy – degen tanys әuen, ýirenshikti sóz ýreyin basyp jana ghana atsha tulaghan jýregi sabasyna týse bastady.

– Ózindey elding erkegin qarashy – dedi de әngime múnymen bitpeydi degendey eki qolyn býiirine tiredi. Arghy jaghyn búl jaqsy biledi, jaqsy emes jatqa biletin siyaqty. Ne aitar eken tyndayyn degen niyeti bayqalmady. Jana ghana emirengen sezimin, tebirengen syryn bólisken iytining aldynda qayyrymy qasang tartyp, meyirimi sualyp ketken әielin aqtap alghysy keldi me «Súlu әieldi – súqtana-súqtana súmyray etip jiberetin ózimiz ghoy» dep kýbirlep kinәni ózine audara saldy. Sózining zaya ketkenin әieli de sezgen boluy kerek

– Jýr bylay, – dep kilt búryldy da búiryghynyng búljymay oryndalatyna esh kýmәndanbastan, artyna búrylyp qaramastan әrbir qadamyn júlqyna basyp, qobyraghan shashy jelmen jelpildep auyldy betke alyp jýre berdi.

– Qoy, Aqtós, biraz armandadyq endi ýige qaytayyq – dep jeti adam jelkelep, alty adam arqanmen sýiregendey esh yqylassyz, jana ghana ózi aitqan «jan dýniyesining sarqylmas sazyn» ynyrsy ynyldap, iytin jetektep, әielining sonynan ilesti.

Al әieli bolsa artyna bir búrylmastan auylgha jetip kóshedegi aghashtardyng kólenkesinde kórinbey ketti. Yapyray, adam degen erip kele me dep iytine de bir búrylyp qaraytyn edi ghoy degen oimen men de auyldy betke aldym.

Júmahmet Jaylaubaev

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434