Jetisudyng atqaminerleri aqylynan aljasqan ba, joq әlde bayaghy bodandyqtyng qamytyn kóksep jýr me, әiteuir komsomoldyng 100 jyldyghy jaqyndaghaly týsiniksiz bir alashapqyn bastalyp ketti. Komsomoldyng shekpeninen shyghyp, audan basqarghan, oblystyq dengeyde týrli lauazymdy qyzmetter atqarghan, «Taldyqorghan oblysynyng qúrmetti azamaty» degen ataghy bar Nauryz Qylyshbaev oblystyq әkimdikting esigin tozdyryp jýrip, "әigili" datagha 13 million qarjy bólgizip alypty. Endi sol milliondardy da azsynyp, taghy da aranyn ashyp otyrsa kerek.

Qosh, әngimeni basynan bastayyq. Byltyr Alashordanyng 100 jyldyghy jetim qyzdyng toyynday toylanghanyn el úmyta qoyghan joq. Tynyshbaev, Sýleev, Jaynaqov, Syrttanov, Áljanov syndy jýzdegen alashordashylardyng kindik-qonyn jughan Jetisu ólkesi qazaq oqyghandarynyng ghasyr búrynghy enbegin eskerusiz qaldyryp, tyshqan túmsyghyn da qanatqan joq bolatyn. Endi mine, ótken jyly týieqústay basyn qúmgha tyghyp jatqan Qylyshbaevtar oyandy.

Qylyshbaev degen kim? Taldyqorghandaghy «Ýsh ata», Qadyrghaly Jalayyry eskertkishterin ornatugha atsalysqan azamat. Qazir Taldyqorghannyng auzy dualy aqsaqaly sanalady. 13 million tengeni qaghyp týsu ýshin de abyroy kerek qoy. Kóne kommunist Nauryz aqsaqalda Qúdaygha shýkir, abyroy bar. Enbek ardageri, Almaty oblysynyng Qúrmetti azamaty syndy ataqtarynan at ýrkedi...

Sol Qylyshbaevtargha Taldyqorghan oblysynda komsomoldyng 100 jyldyghyna arnap asta-tók as berip, úlan-asyr toy jasau ýshin әkimshilik tarapynan bólingen 13 million qarjy da az bolyp túrghangha úqsaydy. Olar endi taghy 8 million bolsa ghoy dep, emeurin tanytyp, oblystyq әkimdikke alaqan jayyp otyrghangha úqsaydy. Aldymen, sol әli bólinbegen 8 millionnyng qanday qajettilikke júmsalatynyn eseptep kóreyik.

Birinshiden, merekelik tósbelgi jasalady eken. Búl tósbelgi ózimizde emes, sonau Mәskeude dayyndalady. Bir danasy – 500 tenge. Qylyshbaev bastaghan 500 komsomoldyng keudesine (moynyna ma edi) bir kýn taghatyn «qarghybaugha» 250 myng tenge qarjy shyghyndalmaq.

Ekinshiden, 250 dana taralymmen 500 myng tengege tarihy estelik kitap jaryq kóredi. Lenin men Stalinning bar kitaby órtenip, endi bituge tayaghanda bú kitap kimge kerek? Bolashaq úrpaqqa komsomoldar tarihy degen estelik etuge túrarlyq qúndylyq pa? 500 myng tengening kózine qaramay taghy bir kitap shygharatynday ne basymyzgha kýn tudy?

Ýshinshiden, «Kel, shyrqayyq bәrimiz» kitapshasy, jarnama plakattary men shaqyru qaghazdaryna 1 mln. tenge qajet eken.

Tórtinshiden, merekelik dastarhangha 200 adam shaqyrylady. Olardyng әrqaysysyna 15 myng tengeden aqsha júmsalmaq. Búghan jalpy jiyntyghy 3 mln. tenge ketpek. Komsomoldardyng qarny ras-aq ashqan eken.

Besinshiden, Mәskeudegi 20 qazan kýni ótetin komsomoldyng 100 jyldyq mereytoyyna – 1, Almaty qalasynda 27 qazanda ótetin komsomoldyng 100 jyldyq mereytoyyna – 20 delegattyng jol qarajatyna – 3 mln tenge kerek eken-mis. .

Búl 8 million biz sóz etip otyrghan 13 millionnyng syrtyndaghy aqsha. Endi 13 millionnyng jelge qalay úshatynyn taldayyq.

Kәri komsomoldar ólgende kórgen bir toylaryn Elbasynyng «Ruhany janghyru» baghdarlamasymen qabystyryp jiberip, «Sport pen enbek egiz» aksiyasy ayasynda Taldyqorghan sport mektebinde ýsh sportshymen (Rinat Ydyrysov, oblys kóleminde voleyboldyng damuyna ýles qosqan jattyqtyrushy, Aydarbek Japsarbaev, KSRO sport sheberi, boks jattyqtyrushysy, Nikolay Mantrov, KSRO sport sheberi) kezdesu ótkizbek. Kezdesuge sport mektebining oqushylary, qart komsomoldar jәne QR Enbek eri, olimpiada chempiony Jaqsylyq Ýshkempirov arnayy qonaq retinde qatyspaqshy.

«Ákelerding danqty jolymen» aksiyasy ayasynda tórt baghyt boyynsha mektep oqushylarynyng ólketanu ekspedisiyasyn úiymdastyrmaq.

Birinshi baghyt – Aqsu, Sarqan, Alakól

Ekinshi baghyt – Taldyqorghan, Kóksu, Kerbúlaq, Panfilov

Ýshinshi baghyt – Baqanas, Qapshaghay, Qarasay

Tórtinshi baghyt – Rayymbek, Kegen, Jambyl

Osylaysha sýiegi syqyrlaghan komsomoldar dýbiri býkil Jetisudy sharpymaq. Olar, tipti, qazaq azattyghynyng simvolyna ainalghan Lәzzat pen Erboldyng eskertkishterine gýl shoqtaryn qoymaqshy. Búl kenestik iydeologiyagha qarsy shyqqan batyrlardyng ruhyna taghzym ba, әlde әruaghyn qorlau ma? Keshe ghana azattyqqa talpynghan jastardy qangha boyaghan qyzyl komsomoldar emes pe edi? Endi býgin Qylyshbaevtar jeltoqsanshylardyng basyna  baryp: "Biz әli biyliktemiz" dep keude qaqqysy kelip otyr ma? Jalpy, komsomol men jeltoqsan qyrghynyn bir arnagha toghystyru jay bilmestik emes. Búl - qasaqana jasalyp otyrghan qiyanat. Búl - әruaqtardy qorlau. Búl - Azattyqqa úmtylghan jastargha "sender jenildinder" degendi ashyq týrde bildiru.

Tize bersek, tek kezdesu men qydyrular... Mәn-manyzy bar, ilip alarlyq bir shara joq. Osynday bolmashy tirlikke 13 million azdyq etse, jetisken ekenbiz. Qosh!

Týiin

Endi Qylyshbaevqa 13 million tengeni Almaty oblystyq Ishki sayasat basqarmasy qaydan tauyp bergenine bir auyz sóz qosa keteyik. Biluimizshe, búl 13 million oblystyq BAQ-qa tender arqyly bólinuge tiyis qorjyndaghy qarjy kórinedi. Baspasózge tiyesili qarjyny jyryp әketu ýshin de jýrek kerek qoy. Qylyshbaevtar osynday ólermendigi arqyly býkil qazaq tarihynyn, ruhynyn, tәuelsizdik jolynda sheyit ketken әruaqtardyng betine týkirip jatqanyn sezine me eken? Oblystyq әkimshilik «beker mal shashpaqty» dereu toqtatugha tiyis! Sýiegin sýiretken komsomoldan qorqamyn dep jýrip, qara halyqty ashyndyryp almauy kerek.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz