Júma, 22 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 9158 6 pikir 27 Tamyz, 2018 saghat 12:01

Sәbit Orazbaev mereytoydan bas tartyp, mektep saldyrdy

Dýnie jýrisinen jarty qadamgha da janylmay asqan dәldikpen ýzdiksiz damyp kele jatqan bolsa, búl zandylyqtyng ózgermeuin eng aldymen jaqsy adamdardyng ozyq oiy, izgi isi, qayyrymdy qadamy qamtamasyz etip túrghan boluy kerek. Álemdegi baghasy ólsheusiz qúndylyqtyng biri – qayyrymdylyq. Qaytarymsyz jaqsylyq jasay bilu – naghyz mahabbattyng kórinisi. Qúdaydy sýyin, jaqynyndy jaqsy kóruin, tughan jerine taghzymyng jomart jýrekti jaryp shyqqan irili-úsaqty izgi isterden kórinedi. Jana oqu jylynyng qarsanynda, qúrban aittyng alghashqy kýni Qazaqstannyng halyq әrtisi Sәbit Orazbaevtyng ózi tughan Bәidibek auylyna  mektep tartu etkenin estigende, el iygiligi ýshin jasalghan isti perzenttik paryz-qaryzben emes, eng birinshi, naq osy aghayynyna, auyldastaryna, jalpy tughan jerine sýiispenshiligimen baylanystyra qaraghymyz kelgeni ras.

Bәri de ózi alpys jylgha juyq uaqyt qyzmet etken әkemteatrdyng sahnasynda tolqyp túryp: «seksenge keldik, san qyzyq kórdik, aitylmay sózim qalghan joq» dep sóz bastaghan Sәbit aghamyzdyng osydan eki jyl búryn atalyp ótken 80 jyldyq mereytoyynan bastalghan bolatyn. Akterding aituyna qaraghanda, adam ómirindegi mәrtebeli biyiktikting birinen sanalatyn 80 jasqa arnalghan mereytoydyng bir bóligin atap ótu sharalary Almatyda ghana emes, әrtisting tughan jeri Ontýstik Qazaqstan oblysynda da josparlanady.

Toydyng jayyn kenesu ýshin kelisilgen uaqytta әrtis pen әkim kezdesedi. Ontýstik Qazaqstan oblysynyng sol kezdegi әkimi B.Atamqúlovty tyndap otyrsa, jergilikti ókimet týzgen keng auqymdy baghdarlama sharalargha asa bay eken. Ol baghdarlama boyynsha oblys ortalyghy Shymkent qalasynda S.Orazbaevtyng qúrmetine saltanatty kesh úiymdastyrylyp, sonynan konsert qoyylyp, birneshe shapan jabylyp, audandar atynan at mingizilip, mәrtebeli meymandar keshke meyramhanada bas qosyp, erteninde Almaty men Astanadan arnayy shaqyrylghan pәlenbay professor men әrtis ghylymy konferensiya ótkizip, dәris oqyp, shygharmashylyq sheberlik sabaqtaryn kórsetui tiyis-túghyn. Sodan keyin toy Týrkistan qalasy men Sayram audanynda jalghasyn tauyp, onda da birneshe kiyiz ýy tigilip, jýzdegen qonaqqa qúrmet kórsetilip, astau-astau et tartylyp, saba-saba qymyz qúiylyp, at jarysyp, paluan kýresetin býkil toylargha tәn asta-tók dәstýrli toylau ýrdisi Orazbaevtyng da tughan kýni ýshin oilastyrylghan eken.

Osynyng bәrimen tanysyp bolghan son  әrtis aitady: «Qaraghym, niyetterine rizamyn, 60 jasymdy da, 70, 75 jasymdy da tughan jerim, ontýstik ólkem óte biyik dәrejede dýrildetip túryp atap ótken. Tóbesine kóterip jatqan tughan elime rahmet. Endi 80 jasqa kelgende kókeyime bir oy keldi. Bir emes, eki oy kelip otyr», deydi. «Oybay, Sәke, ol ne oy edi, aitynyz» dep qalady әkim inisi. «Onda, bylay», deydi әrtis. «Qazaq teatr ónerining negizin qalaghan Qaliybek Quanyshbaev, Elubay Ómirzaqov, Serke Qojamqúlov, Qúrmanbek Jandarbekov  deytin azamattar bar. Sonau Qyzylordada qúrylghan alaqanday qazaq drama ­teatrynan talay tarlandardyng týlep úshqany óz aldyna, mynau Almatydaghy Opera jәne balet teatry da bizding shanyraqtan enshi alyp, bólek shyqqan. Qarashanyraqta jýrip qazaqqa qadirli bolghan sol túlghalardyng birtalayy óz kindik qany tamghan tughan jerindegi ónerge degen kózqarasy týzu, oily, namysty úrpaghynyng arqasynda jergilikti teatrdyng atyn iyelenip jatyr. Biyken Rimova atynda Taldyqorghan teat­ry, Hadisha Bókeeva atynda Batys Qazaqstan oblystyq drama teatry bar. Al Qazaqstannyng halyq әrtisi, professor Qúrmanbek Jandarbekov te osy ontýstik oblystyng azamaty. Ký­mis kómey, jez tanday әnshi, maytal­­man sahna sanlaghy. Shymkentten jana­­dan ashylghan Opera teatry Qúre­­ken­ning atyna әbden súranyp túr. Osyny oila­sandar», deydi. Sóilegende bayaghynyng biyleri siyaqty suyrylyp, taghylymdy әngimesin tariyhqa toly estelikpen túzdyqtap otyryp aitpasa, sózining ajary kirmeytin Sәbit agha әkimge Q.Jandarbekovting jarqyn beynesin jarqyratatyn qyzyqty jaytty taban astynda tauyp aityp ta beredi.

Sәbit aghamyzdyng úmytyla bastaghan eski jyldardyng әngimesin jana ghana bol­ghanday janghyrtyp bayandap bergenine sýisingen әkim halyq әrtisining ekinshi oiyna da yqylaspen qúlaq týredi. Shymkent qalasynan otyz shaqyrym jerde shyghysy – Qaratau, ontýstigi – Qazyghúrt, Aqsu men Arystyng týiisken túsynda Sәbit aghamyzdyng kindik qany tamghan, ata-babasynyng ejelgi qonysy bolghan Bәidibek auyly – Qútarys jatyr. Ár ýiding aulasynan on bala oinaqtap shyghatyn keshegi kýn kelmes­ke ketkenimen,  kelinderding etegine jarmasqan 4-5 qara-qúra osy kýnge deyin qay shanyraqtyng ta shamshyraghy ispetti shapqylap ósip keledi. Arygha barmay-aq, songhy jyldardyng ózinde ghana jiyrmadan asa kelinning egizden tuyp quantqany óz aldyna. Auylynda mektep joq emes – bar, biraq Ybyray Altynsarin atyndaghy tar mektepte talay jyldan beri balalar eki-ýsh auysymmen oqugha mәjbýr bolyp keledi. «80 jas mereytoydy toylaghaly otyr ekensinder, niyetterine rahmet. Biraq sol qarjyny mektep salugha júmsasandar, jaqsylyq degen sol bolady», deydi Sәbit aghamyz.

Keshe ghana Arystyng qúmyna aunap ósip, býgin qazaq ónerining maqtanyshyna ainalghan sahna sayypqyranynyng mereytoydy atap ótuden bas tartyp, mektep saldyrghysy keletin ótinishine әkim de bey-jay qaray almaydy. «Erulige – qaruly» dóp kelip, sol jyly oblysta salynuy tiyis alty mektepting birin Orazbaevtyng auylyna josparlaugha tap sol jerde pәrmen beredi. Sodan beri eki jyl da әne-mine degenshe óte shyqty. Mektep qúrylysy da mejelengen mólsherde ayaqtalyp, biylghy qyrkýiekte myng oqushygha arnalghan jana bilim ordasy esigin aiqara ashqaly túr. Zamanauy ýlgimen salynghan aumaghy ýlken, aulasy ken, ainalasy qorshalghan jana mektepke barugha baldyrghandar da kýn sanap asyghyp otyr. Sport zaly, akt zaly, kitaphanasy, ashanasy, himiya, fizika, biologiya pәnderining arnayy zerthanalary keng әri jaryq. Kýndiz-týni qúrylystyng basy-qasynda jýrmese de, ertengi jauapkershiligining bir úshy ózine kelip tireletindikten, tughan jerimen baylanysyn bir sәt te ýzip kórmegen Sәbit aghamyz erinbey baryp kórip, júmystyng sapaly oryndaluyn barynsha baqylap otyrypty. «Sementi samopal bolyp, kirpishi ýgitilip, shatyryn jel úshyryp, júrt­qa kýlki bolmandar. Jemqorlardy jolat­pandar! Mýmkindiginshe sapaly materialdan salynyp, yqylaspen atqarylghan júmys bolsyn» degen tilegine tughan bauyrynday qúlaq asyp, auyl­daghy auqymdy qúrylystyng toqtap qalmay, túraqty jýrgiziluin  qada­ghalaghan osy auyldyng azamaty, audandyq mәs­liy­hat­tyng deputaty Quanysh Syz­dyqovqa Sәbit aghasy da dәn riza.

«Ózi zordyng isi de zor». Jastayynan múghalim aghalarynyng qabaghymen tәrbiyelenip, qaghazgha qúmar bolyp ósip, manday terin búrshaqtatyp jýrip bedel biyigine kóterilgen Sәbit aghamyz sekildi iri talanttyng bilimning baghasyn arttyrghan izgi isin qalay sýiinshilesek te, sýiinuge túrady-aq.

Aygýl Ahanbayqyzy

Týpnúsqadaghy taqyryp: Mereytoydan bas tartyp, mektep saldyrdy

Derek kózi: «Egemen Qazaqstan»

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5263