Adam balasy qyzyq qoy, eger ony kýni keshe isher as, kiyer kiyimge jarymay, kisi esiginde jýrgen jerinen kýmbezi kók tiregen aq mәrmәrli, altyn taqty saltanatty saraydyng qaq tórine aparyp qolyna biylik, auzyna fәtua berip qoysang ne isteytinin oilaudyng ózi qorqynyshty. Óitkeni ekining biri jyrtyq shekpenine ótkenining ónegesindey qyp әlsin-әlsin kóz tastap otyratyn qayran Ayaz by babamyz emes. Jýzdegen jyldar bir elding otary bolyp kelgen últtyng eshqanday úrys-soghyssyz, qaruly kóterilissiz Allataghalanyng ózi bergen azattyqty alghannan keyingi tirligi de keyde osyghan úqsas bolyp keledi.
IYә, bizding keybir kemshiligimiz kónil de jetpes, kóz jetpes kóne tarihymyzdan bastap kýni keshegi derlik ótken-ketkenimizdi qalay aituymyzdan-aq kórinip qalyp jýr. Ersilikterge eskertuler de aityluda. Amal ne, qazir oghan qúlaq asyp jatqan jan balasy joq. Shetinen tarihshy, shetinen shejireshi, ensiklopedist bir últqa ainaldyq. Qazir búrynghy buhgalter, búrynghy qúrylysshy, búrynghy avtomobilist, búrynghy zootehniyk, qalasa akademiyk, kandidat, eng qúryghanda shejireshi, jylnamashy bolyp shygha keledi. Shynynda da tolqyny tereninde terbelip jatqan túnghiyq tariyh-múhitymyzdy býginde nebir joldan qosylghan jolbiykeler san-saqqa ala qashyp, kimdi tyndap, kimge toqtaryndy bilmeytin sapyrmay sóz, búldyr boljamgha ainaldyryp, tipti nebir aiday aqiqatty kózbe-kóz búrmalaudy kәsip qyp aldy. Búl rette әsirese, osy kýngi bal jalaghan basshy qazaqtardyng da, kónin sýiretken qosshy qazaqtyng da jany men tәnine jara bolyp jarmasqan jýzshildik, taypashyldyq, eng berisi rushyldyq dertining sory qalyng bolyp túr. Nesine jasyramyz, qazir búl býkil últymyzdyng derlik alpys eki tamyryn qualay aghyp asqynghan dertke ainaldy. Kórnekti jazushy, arghy-bergi tarihymyzdyng bilgiri Múhtar Maghauin әnebir jyldary qaramaghynda qyzmet istep jýrgenimde bir әngimening retinde kórersing de bilersin, búdan bylay búrynghy belgili-belgili túlgha tútyp kelgenderimizding bәri birte-birte úmytylyp, olardyng ornyna qalalargha, kóshelerge osy kýngi baylardyn, qolynda biyligi barlardyng ata-babalary men tughan-tuystarynyng aty beriledi degeni osyndayda eske týsedi. Qazir eki qazaqtyng biri ata-babasy turaly jazghan shejireni qarap otyrsang qazaqtyng ýsh jýzi týgil býkil taypa, ruynyng ata-babasy shetinen jaugha jalanash shapqan batyr, shetinen ot auyzdy, oraq tildi sheshen, bәri bi, bek, han bolghan eken.
Qazir kez-kelgen auyldan, audan ortalyghynan astyna beton at minip, qolyna beton nayza ústaghan eshbir tarihtan oqymaghan, eshkimnen estimegen әldebir batyrlardyng eskertkishin kóretin boldyq. Qazir janadan jasalyp jatqan últtyq tarihymyzdyng talay-talay mәlimetteri osy auyl-aymaqtyq auyzeki dýniyelerden jәne tamyr-tanystyqpen alynyp jatqanyn jasyrudyng ózi kýnә. Últtyq tarih demekshi, tarih ghylymynyng doktory, professor Q. Atabaev qazaq tarihyn jazu «últtyq ruhymyzdy úlyqtau» ekenin dәleldep-aq bergen edi (Atabaev Q. «Qazaq tarihy», 1,3, 9 better).
Endeshe, biz últtyq ruhty óz dengeyinde úlyqtap, tarih qoynauyndaghy aqty — aq, qarany — qara dep shynayy pәkizattyqpen aityp jýrmiz be?
Endeshe nege kýni keshe derlik dýniyeden ótken Alashorda arystarynyng birin maqtap, birin dattap әrqaysysyn әr jaqqa tartamyz? Sol Alash azamattary degende nege bas-ayaghy 4-5 adamnyng atyn atap, basqalaryn «úmyt qaldyra» beremiz? Tipti, S. Qojanov, T. Rysqúlov, S. Seyfullinder tóniregindegi әri iyterip, beri jyghudan tarihymyzgha keler payda men ziyannyng qaysysy basym ekenin de tarazylay almauymyz nelikten? Ábilqayyr men Abylay tóniregindegi pikirtalastar she?
Áriyne, ashyq pikirtalas әrqashan әdiletti atqa mingizedi. Ony bile túra baspasóz betinde eki jaqtyng pikirin birdey bermey, birine basymdyq bere alatyn basylymdar da bar ekeni ras qoy.
Sondyqtan, meyling ata-babannyng shejiresin jazsang da, meyling últqa belgili úly túlghalar turaly jazsang da aqiqattan attamaugha tyrysu, eger tyng bir janalyq jariyalamaq bolsan, onyndy pәlenshekem óidegen eken, týgenshekem býidegen eken degen siyaqty syldyr sózben súnqyldatpay naqty derektermen tiyanaqtap aitu kerek. Óitpesen, birinshiden ózinnen keyin keler úrpaqtyng arasyna alauyzdyq tughyzuyng mýmkin, yaghni, úrpaqqa qiyanat jasap ketesin, ekinshiden búl ózinning azamattyghyna júrttyng kýmәnin tughyzady. Osyghan naqty bir mysal bolarlyq jaghdayatty jaqynda Shalqar qalasyna barghanda elding kózi ashyq, ainalasyna syily azamattary renjip otyryp әngimelep berdi. Ángimening aujayyna tolyghyraq kóz jetkizu ýshin baspasózdi paraqtap shyqqandy jón kórdik. Sonda әlgiden beri ózimiz aityp otyrghan osy kýngi tarihshyldyqtyng bir týri
Shalqarlyq Orazbaydyng «shejireshiligi»
siyaqty ekenine taghy bir kóz jetkizgendey boldyq. Oqydyq. Dúrys emes deseniz, óziniz biliniz, biraq Orazbay aqsaqaldyng «Ruhy biyik babalarymyn» oqyp bolghasyn Ábubәkir Kerderining «Baqa-shayan jaylaydy, kól sualyp ortaysa, qargha kózin shúqidy, altyn taqtan han taysa» degen ataly sózi oigha orala berdi. Áueli, býtin bir Álimning shejiresinen shyjym tartyp otyrghan Orekenning eng bolmasa babalarymyz demey «babalarym» degeni nesi dep sәl tiksinip qaldyq ta oiymyzdy jamandyqtan aulaqqa salayyq dep әri qaray oqy bastadyq. IYә, yqylym zamannan ómirding nebir ashysy men túshysyn, zәmzәmi men zәrin qatar tatyp, nebir súrapyl kesapat pen shuaqty shapaghatty birge kórip kele jatqan osyndaghy aghayynnyng Orekene renjiytindey-aq jóni bar eken. Renishting basy búl maqalada yqylym zamannan iysi qazaqqa sinisti bolyp qalyptasyp ketken «Tileu-Qabaq» degen sóz tirkesin keyingi bireuler «Qabaq-Tileu» dep búrmalap aityp, ony maqala avtory baspasóz betinde osylay oryn auystyryp paydalanghanynan bolyp edi. Rasynda halyq әni dep atalyp ketken belgili әn de «Súrasang ruymdy Tileuqabaq, әn salsam qozghalady qas pen qabaq» dep bastalar edi-au. Ózimiz oqyghan kitap ataulyda da, әlemge әigili jazushy osy ónirding tól perzenti Á.Núrpeyisovting «Qan men Ter» trilogiyasynda da tileuqabaq jigitteri dep jazylghan. Endeshe payghambar jasynan әldeqashan asyp ketken Orekeng aqsaqaldyng búl eki sózdi qayta-qayta oryn auystyryp jazuyna jol bolsyn degenderdi estigende shynymen-aq tang qaldyq.
Múny jasy kelgen adamda kezdese beretin bala minez dey salalyq. Biraq Orazbay aqsaqal osy bir әlde maqala, әlde ru taratu siyaqty jazbasyn birese audandyq, birese respublikalyq gazetke jariyalatyp jar saluy da tym ynghaysyz eken. Osyndayda eske týsedi: belgili jazushy, tarihshy Q. Salgharin «Eldik negizderi» degen kitabynda «Qazaq tarihshylary barlyq týitkilderdi ashugha mýmkindikterin tolyq júmyldyra almay otyr. Ár kezde әrqalay aitylyp, taptauryn bolghan dereksymaqtargha silteme jasaudan әri asa almaydy» degen pikir aitady. Óte dúrys! (Q. Salgharaúly. «Eldik negizderi». Astana 2007. 77-bet).
Dәl osy pikir Orekenning «tarihshylyghyna» qaratyp aitylghan ba dersin. Ol kisining osy maqalasyndaghy mysaldar týgel derlik «pәlenshekem men týgenshekemnin» aitqandarynan alynghan. Múndaghy Qoyandy jәrmenkesin Qabaq Abylayúly Sarshonay by ashypty deui ýlken kýmәn tughyzady. Shejireshi Orekenning ózi de onyng qay jyly bolghanyn anyq bilmey, «HÝIII ghasyrdyng orta kezeni bolsa kerek…» dep bastaydy. Búl maqala azdy-kópti qulyqtan da qúr emes. Ol birde «Qazir bizding ónirde Qalu degen atamyz turaly kóp aitylady» dep, endi birde Qalu degen atamyzdyng Bólek degen balasynan» dep bastalady. Olardyng arghy tegi turaly lәm-mim joq. Onyng esesine Qabaq atamyz han kenesining mýshesi әri uәzir, al Tileu tek «biyler kenesining mýsheliginde» (?) bolghan deydi. Sonymen ne kerek 1683-85 jyldardaghy Sayram soghysynda qaza tapqan Tileudi «Qabaqtyng yqpalymen» Týrkistangha әkep jerlegen kórinedi. Ne istep otyrghanyn kim bilgen, әiteuir osy kezde Qabaq Týrkistanda «Tәuke hannyng senimdi adamy retinde otyr» eken. Tileu sol zamanda әri bi, әri batyr, elding sózin ústaghan belgili túlgha bolghan. Endeshe ony «Qabaqtyng yqpaly» bolmaghan kýnde de eshkim soghys maydanyna tastap ketpes edi. Qazaq múnday ataqty adam týgil qarapayym azamatynyng sýiegin dalada qaldyrmaghan.
Jalpy, әzil-shyny aralas aitsaq, Orazbay aqsaqal elimizdegi sóz bostandyghyn eng bir erkin paydalanyp jýrgen azamattyng biri. Sonau 90-shy jyldardyng bas kezinde bú kisi ózining tughan әkesi Ádilbaydy maqtap paluan bolghan degenge deyin bardy baspasózde. Aqiqatyna kelsek, marqúm ol kisi osy Orekeng túrpatty qol basynday ghana qalbang qaqqan qarapayym aqkónil adam bolatyn. Ol kisini kózi tirisinde Aqtóbe, Qyzylorda oblystary týgil alaqanday Qúlandy týbeginde paluan dep ataghanyn estigen emespiz.
Tarihshy-jazushy Q. Salgharaúly qay isting de jýzege asuy bilikti maman-kadrgha baylanysty ekenin, elimizde derektanu ghylymyn tereng mengergen tarihshylar tapshy ekenin óte oryndy aitty (Búl da sol kitapta, 76-bet). Sondyqtan bizding qazirgi tarihshy dep jýrgenderimizding ishinde anyz-әngimelerden, auyzeki aitylghan uaqighalardan shala-púla estigenderin tarihy derekke ainaldyrushylar kóbeyip ketti. «Ruhy biyik babalarymnyn» avtor iysi qazaqqa belgili әulie Mónke babamyzdyng auzyna «Sýiegim Tileu, etim Qabaqpyn! Sebebi men Qangeldi men Qaldybaydyng tәrbiyesinde boldym ghoy» degen bireulerden estigenin tarihy derekke úqsatyp, baspasózge jariyalaudy eshkim ghalymdyq ta, tarihshylyq ta, shejireshilik te dey qoymas. Biraq biz dýniyeden ótken jәne últtyq túlgha degimiz kelgen ata-babalarymyz turaly aitqanda da, jazghanda da onyng býkil últqa jәne ertengi úrpaqqa ónegelik isterin mәdeniyettilikpen, inabattylyqpen hәm esi bar aqsaqaldyqpen jetkize biluimiz kerek. Áytpese, Orekeshilep býkil Álimge anau qorghan bolghan, býkil Alashta-Qazaq artyq, býkil Álimde Qabaq artyq, Qabaqtyng batyrlary men biyleri Álim elining jel jaghyna pana bolyp, barsha eldi jaudan qorghady deu aqsaqaldyqqa da,shejireshilikke de jatpaydy. Orazbay aqsaqaldyng búl jazbasyna terenirek ýnilgen adam onyng Qabaq pen sol babamyzdyng atymen atalatyn rudy qalayda alty ata Álimdegi eng erjýrek, eng myqty, eng әuliye, eng bay ru etip kórsetpek niyetin anyq bayqaydy. Ári-beridesin búl aghayynnyng arasynda salqyndyq ornatyp, alauyzdyq tughyzuy mýmkin. «Sóz qughan bәlege jolyghady» – deydi ata-babamyz. Osy «shejireni» oqyp otyrsan, jongharlar basqynshylyghynan qashqan qyrghyzdar «Jetiru eline baryp, olar syighyzbay, maldaryn talap, әiel-qyzdaryn alyp qashyp, maza bermepti». Sonymen sol qyrghyzdar 300 jyldan astam osy elde Qabaq taypasynyng ishinde ósip-ónip kele jatyr eken. Jetiru degen taypa jer betinen joyylyp ketken joq. Ata-babalary turaly jogharydaghy joldardy oqyghan olardyng úrpaqtary men qazir qazaqqa Orazbay aqsaqaldyng aituynsha qabaqqa sinip, «ósip-ónip kele jatqan» qyrghyz úrpaqtary ne oilaydy.
Taghy bir úyatty sharuagha zer salynyz. Búl maqalany oqyp otyrghan adam osyndaghy aitylghan derekter Ábish Kekilbaev, Ghalym Ahmetov, Múhtar Maghauin siyaqty belgili tarihshylardan alynghan eken dep te qaluy mýmkin. Shyndyghynda búl ghalymdardyng enbeginde osy rulardyn, batyrlar men biylerding aty-jónderi әr tústa úshyrasady. Biraq dәl Orekeng aitqanday ne Álimning ishinde eng erjýregi Qabaq ruy, Mónke biydi әkesi Tileu ólerinde Qabaqqa amanattap ketipti, Qaramashaq degen rudan Jamanaq degen ru myqty, Álimning ishinde Qabaq artyq degen bir auyz sóz joq. Osy maqalada Orekeng әlgi ataqty tarihshy ghalymdarmen jalghastyryp, A. Qúntileuov, S. Qúttybaev, Z. Baydosov, Ú. Qauys, J. Asanov degen azamattargha «keyingi buyn tarihshylar» degen ataq beredi. Búl jigitter bizding biluimizshe biri ekonomist-zanger, biri –avtomobilist, biri kezinde audandyq gazetti basqarghan jurnalist jәne dәl Gh.Ahmetov, M. Maghauiyn, Á.Kekilbaevtardyng qataryna qondyratynday ghalym-tarihshylar emes edi…
Qoryta kelgende osynyng bәri professor Qambar Atabaev jazghanday «bizding tarih ghylymynyng metodologiyalyq problemasy ózining keng kólemdegi eng basty zertteu obektisin (nysanyn) әli kýnge anyqtay almay otyrghanyn, Qazaqstannyng tarih ghylymynyng últtyq dengeydegi basty zertteu obiektisi qazirgidey Qazaqstan tarihy emes Qazaq tarihy boluy tiyis» ekenin qazir sezudey-aq sezinip otyrmyz. Qazir әr auyldan, әr audannan shyqqan, tarihshy qauymgha әldeqaydan qosyla ketetinder qazaq tarihyn әr taypanyn, әr rudyn, tipti, atalyqtyng tarihyna ydyratyp jibere me degen de qaupimiz joq emes. Biz jogharyda osynday eki-ýsh kelensizdikten ghana mysaldar keltirdik. Al tariyhqa paydasy kýmәndi, әri aghayyn arasyna salqyndyq tughyzatyn, әri ghylymnyng qadir qasiyetin ketirip, qanshama dýniyelerdi aqshasy barlar kitap etip shygharyp jatyr! Áriyne, solardyng ishinde shalqarlyq azamattar Qanatbay Eleusizovtyn, jazushy-jurnalist Tauman Tórehanovtyng «Adamnyng súnqary», «Dala Gerkulesi» siyaqty últtyng úly túlghalary turaly nebir túshymdy dýniyeler de barshylyq. Saudy tebirentip, nebir shikәmshil jýrekti shym etkizer osynday tuyndylarda sol danalardyng erlik isteri, súnghyla sezimderi, erding qúnyn eki auyz sózben sheshken әdil sheshimderi úrpaqqa ýlgi, órkenge ónege . Biraq halqymyzdyng tarihyndaghy qasiyetti túlghalardy endigi tarihymyzgha taypalyq, rulyq dengeyde úsynu – úrpaghymyzdyng aqyl-esin, oi-sanasyn sol taypalyq, rulyq shekten shygharmay tastauy mýmkin ekenin este saqtayyq!

Myrzan KENJEBAY
«Ana tili» gazeti 5 mausym 2009 jyl