– Tәuelsizdik alghan jyldary qoghamdyq sana, tәrtip ózgerip, keybir qúndylyqtar joyyldy. Búryn qúnsyz dep kelgen dýniyelerimiz qúndy dýniyege ainaldy. Dәl osy tústa Resey eli zamanmen ýndes teleserialdardy ómirge әkelip, Qazaqstan siyaqty elderge ónimin saudalap ýlgerdi. Al biz tarapynan osynday ótpeli kezende eshqanday filim jaryqqa shygharylmady. Nege?
– «Ótpeli kezende ómir sýr» deytin Qytay halqynyng qarghysy bar eken. Odan keyin bizding qazaqtyng «Kósh keri ketse, aqsaq týie kósh bastaydy» deytin maqaly bar. Keshegi qúnsyz nәrseler qúndy bolyp, qúndy nәrse uaqyttyng súranysyna qaray keri ketken kezde shynynda da Qazaqstan siyaqty jas elding óz qoly óz auzyna әzer jetip, myqty bolyp ketuine mýddeli emester ózderining kýl- qoqysyn bizge әkelip ýiip-tókti.

– Tәuelsizdik alghan jyldary qoghamdyq sana, tәrtip ózgerip, keybir qúndylyqtar joyyldy. Búryn qúnsyz dep kelgen dýniyelerimiz qúndy dýniyege ainaldy. Dәl osy tústa Resey eli zamanmen ýndes teleserialdardy ómirge әkelip, Qazaqstan siyaqty elderge ónimin saudalap ýlgerdi. Al biz tarapynan osynday ótpeli kezende eshqanday filim jaryqqa shygharylmady. Nege?
– «Ótpeli kezende ómir sýr» deytin Qytay halqynyng qarghysy bar eken. Odan keyin bizding qazaqtyng «Kósh keri ketse, aqsaq týie kósh bastaydy» deytin maqaly bar. Keshegi qúnsyz nәrseler qúndy bolyp, qúndy nәrse uaqyttyng súranysyna qaray keri ketken kezde shynynda da Qazaqstan siyaqty jas elding óz qoly óz auzyna әzer jetip, myqty bolyp ketuine mýddeli emester ózderining kýl- qoqysyn bizge әkelip ýiip-tókti.
Osynday qanypezer tuyndylar jaylaghan ómirde ruhany azghyndau bastaldy. Tәuelsizdikting alashqy jyldary bәrine rúqsat berilgeni sonday qaraqshylyq, jemqorlyq, әli jetkeni әlsizding qolyndaghysyn tartyp jeytin qasqyrtirlik bastalyp ketti. Áriyne, búl formasiyalar auysu kezinde bolatyn zandy qúbylys. Onyng zardaby ónerge qatty tiydi. Al, Reseyding tap bizdey eshtenesi býline qoyghan joq. Tútas bir imperiya – tek bir bóliginen ghana airyldy. Olar daghdarysty tura biz sekildi bastan ótkizgen joq. Ótpeli kezen, sanada formasiyalyq ózgerister boldy. Biraq biz siyaqty issiz qalmady. Kremli sol qalpynda qaldy. «KGB» – «FSB»-gha, «Ministerstvo Promyshlennosty SSSR» – «Ministerstvo Promyshlennosty RF» boldy. Olarda qalyptasqan memlekettilikting negizgi irgetasy bar. Sonyng negizinde adam sanasyna әseri mol ónerding manyzdylyghyn týsinip, qogham sanasyn biylep, ony belgili bir baghytqa búru ýshin memleket sol kezde-aq, óz iydeologiyasyn kino arqyly jýrgize bastaghan edi. Dittegen maqsatyna jetti. Qazir Resey filimi Reseyding kinolary arqyly últtyq orys patriotizmin tuyndatuda. Bir ghana qauipti jeri búl baghytta jýre berse Reseydegi últshyldyq órship ketui mýmkin.
– Qazirgi tandaghy qazaq kinosy turaly kózqarasynyz qanday?
– Qazaq kinosy búrynnan da keremet bolyp jarqyldap jatqany shamaly. «Qyz Jibek», «Atamannyng aqyry» siyaqty biren-saran kinolarymyz bolmasa. Kenes uaqytynda orystyng týsirgen filiminen qazaq kinosyn pәlendey keremet dep aita almaytyn edik. «Qyrghyzfilim», «Ózbekfiliminen» de artyq bolghan jerimiz shamaly. Desek te, kezinde «Taqiyaly perishte», «Transsibir ekspressi», jogharyda atalghan «Qyz Jibek», «Atamannyng aqyry» siyaqty jaqsy kinolarymyz boldy. Ókinishtisi ol dýniyeler ózining zandy jalghasyn, dәstýrli negizin taba almady. Tәuelsizdik alghan jyldary shyqqan kino, qay jaghynan alyp qarasanyz da kino deuge kelmeydi. Ol – jalpy qazaq últyna, qazaq mentaliytetine, qazaq últynyng ruhany qalyptasuyna eshqanday paydasy joq dýniyeler. Tek qana adam sanasyn ulaudaghy adamnyng ózine-ózi senbeuin, qoghamnyng azghyndauyn әrmen qaray qozdyra týsetin dәrejede jasalghan kinolar boldy. Sol sebepti, alghashqy kezenderde jaqsy kino shyqty dep aita almaymyn. Kóptegen kinolardyng muzykasynyng kompozitorlaryna «soavtor» boldym, kino týsiru barysyna tikeley aralasqan kezderim de boldy. Derekti filimderding arasynda jaqsy dýniyeler joq emes. Al kórkem filimderding ishinde iske tatityn jaqsy kino shyqpady dep aituyma tolyq negiz bar.
– «Aghayyndylar» filimining týsirilui sizding tikeley yqpalynyzben bolypty. Ondaghy maqsatynyz ne, filim arqyly ne aitqynyz keldi?
– Kinonyng iydeyasy kókeyimde kópten jýrdi. Búl «qazaqtyng qolynan kino týsiru kelmeydi» degen migha sinisti oigha, mәmile jasaghan jalghan pikirdi búzu maqsatynda jasalghan dýniye. Shynyn aitqanda, «Qazaqstan» últtyq telearnasyna Dәuren Ábdihamitov basshy bolyp kelgen uaqytta atalmysh kino jayyndaghy pikirimdi bildirdim. Ol jigit birden quana qúptady. Filimdi týsiretin adam izdegenimizde, qoghamda bolyp jatqan ózgeristi, qoghamnyng tamyryn dóp basa alatyn rejisser retinde «Reketiyr» filimining rejisseri Aqan Sataevqa toqtaldyq.
«Reketiyr» filimi shynynda ómirge óte jaqyn. Sol kezdegi jaghdaydy tamasha surettep kórsete bildi. Onda azghyndau, jeksúryndyq tipten kórinis bermegen. Aqan osy qyrlarymen kiynemotografiya tilinde jarqyn iydeyany әdemilep kórsete alatyndyghyn bayqatty. Oghan kezdesip oiymyzdy jetkizgende ol da quana kelisti.
Jalpy iydeya shartty nәrseler. Mysaly: dәstýrli qazaq ertegisindegi «Bayaghyda bir bay bolypty. Onyng ýsh úly bar eken. Birinshisi bylay edi, ekinshisi olay edi, kenjesi shanyraqqa iye» degen siyaqty. Men tura sol baghytty ústandym. Túnghyshy Shynghys әieljandylau, jeke basynyng mýddesine beyim, mansap qughan jigit boldy. Ekinshi bala Quanysh tentekteu. Al, Baqyt qazaq ertegilerindegidey otbasy, oshaq qasyna qaraghan, ataqonysty aman saqtap, shanyraqqa ie bolyp qalatyn kenje bala. Búl iydeyanyng bәri arnayy týrde dәstýrli kanondyq negizde. Al kinonyng sujettik qarbalasynyng 75 payyzynan astamyn jasap, ssenaristke naqty núsqaular berip otyrghan Dәuren Ábdihamitov. Onyng dayyndaghan ssenariyleri kóp, solardyng ishinde «Aghayyndylar» filimi Dәurenning tyrnaqaldy tuyndysy. Jalpy búl filimde Dәurenning menedjer ghana emes, ssenarist retinde ýlken qoltanbasy bar. Degenmen, ol qarpayymdylyq tanytyp, kishipeyildilikpen aty-jónin filimge jazghyzbaghanyna men qarsy boldym.
Biraq filimning negizgi ssenariyinin, qarbalas sujettik baghytynyng 75-80 payyzy osy azamattyng enbegi.
– Jalpy qazaqta «Asqangha – tosqan» deytin sóz bar. Osy úghym kinoda qanshalyqty kórinis bergen?
– Dúrys aitasyz. Búl kinoda biz ómir zandylyqtaryn negizge aldyq. Kinonyng ózi kishkentay ghana ómir. «Býkil óner ataulynyng ishindegi eng manyzdysy – kino» dep Lenin beker aitpaghan. Óitkeni kez-kelgen mәseleni kino arqyly suretteuge bolady. Aqan da, Dәuren de bes namazy týgel imandy jigitter. Sondyqtan qazaqtyng dýniyetanymdyq negizderi kóbinese músylmanshylyq ýderisterge sәikes keledi. Onyng arjaghynda bapkerlerding sózimen aitqanda jýrekterge shuaq, sanalargha sәule qúi bar.
«Ómir aqshagha tirelip qalghan joq», «Sen asyp-taspa, býgin barsyn, erteng joq boluyng op-onay. Býgin baysyn, erteng kedey boluyng da ghajap emes. Býgin azattyqta jýrsin, erteng týrmege otyryp qaluyng mýmkin», «Adamnyng basy – Allanyng doby» deytin bar emes pe, osyny kinoda kórsetuge tyrystyq. Tek qazaqy keyipte ghana kórsetip qoymay, osy úghymdy býgingi zamanauy shyndyqqa sәikestendirip kórsetudi maqsat ettik.
– Filimdegi aghayyndylar arasyndaghy kelispeushilik, kiykiljing arqyly neni kórsetuge tyrystynyzdar?
– Filimge qarap otyrsanyz ondaghy bolyp jatqan oqighalar 1994-95 jyldardaghy Qazaqstan qoghamy. 90-jyldardaghy әrbir qazaqstandyqtyng basyna týsken qiynshylyqty biz kiynemotografiya tilimen kórsetuge tyrystyq. Bayqasanyz sol qoghamda «qalay bolmasyn baydy» kózdegen úrannyng kesiri aghayyndardyng arasyna da, dostardyng arasyna da kiykiljing saldy. Kelispeushilikting negizgi sebepterining biri Shynghystyng әielining sózinen asa almauy. Áyeli aghasy arqyly әmirin jýrgizedi. Áyelining kónilinen shyqpasa qaynaghasyna jaqpaydy. Oghan jaqpaghan song aqshasyz qalady. Aqyry tughan bauyryna rahymsyzdyq tanytady. Aynalyp kelgende búl arada qazaqy tәrbiyesi keyin jamandyqqa jibermeydi. Jeme-jemge kelgende, ol tughan bauyry ýshin qolynda baryn shashyp jiberuining arjaghynda qanyna tartqan genetikalyq tuystyqtyng oyanghanyn kóremiz. Jalpy alghanda ýsheui de jaghymsyz keyipker emes. Ýsheuinde de jaqsy qasiyetter bar. Biraq anaghúrlym etalongha kenjesi Baqyt layyqty. Qazaq kenje balasyn shanyraq iyesi deydi ghoy, soghan kóbirek mahabbatymyzdy tóktik.
– Filim barysy aralas, qoyyrtpaq tilde týsirilgen eken, onyng sonsha qajettiligi boldy ma?
– Qaytesiz endi, búl býgingi zamannyng shyndyghy. Shynayy filim-shynayy ómirdi kórsetti. Negizgi oiym auyldaghy orys kórshini qazaqsha sóileytin etip kórsetu edi. Biraq oghan mýmkindik bolmady. Kastingke qatysqanymmen, kino týsiru kezinde tikeley aralasugha uaqyt tappadym.
– «Aghayyndylar» filimining sony týsiniksizdeu, ayaqtalmay qalghan ispetti kórinis beredi. Ary qaray jalghasyn týsiru qajet siyaqty..
– Ony endi Dәurennen song tizgin ústaghan azamattargha aitarsyz. Rasynda jalghasy bolu kerek. Bizge salsa, osy filimdi endi jiyrma seriya qylyp soza beruge bolar edi. Biraq daghdarysqa baylanysty bógelip qaldyq. Jomart qolymyzdy joqshylyq baylap otyr. Negizgi ssenarist, úiymdastyrushy Dәuren Ábdihamitovtyng mýmkindigi shektelip tastaldy ghoy. Belgili rejisser Erkin Raqyshevting «Altyn adam» deytin filimining ssenariyin dayyndap edik…
Kinodaghy basty maqsat – jarqyn bolashaq, ýmit. Keyingi kezdegi kinolardy qarap otyrsanyz ýmitsizdik, azghyndaghan qazaq auyly, zinaqorlyq, maskýnemdik, satqyndyq, úyatsyzdyq kórinis beredi. Zymiyan, jeksúryn oidan tughan filimderding kóbeyip ketkendiginen búl «Oy týbinde jatqan sóz, sher tolqytsa shyghady. Su týbinde jatqan tas, jel tolqytsa shyghady» degen siyaqty oidyng týbinde jatqan sher edi. Býkil últty masqaralap, mazaq etken, últty qorlaghan «Qaroy», «Kelin», «Tulipan», «Qyz jylaghan» sekildi filimderge bizding tarapymyzdan «Joq! Biz qazaq onday últ emespiz. Múnshalyqty azghyn qalypqa týsken joqpyz» dep kórsetken qarsylyq edi «Aghayyndylar» filimi.
– Qazir elimizding kinoteatrlarynda otandyq filimder tek kýndizgi uaqytta ghana, halyqtyng bәri júmysta jýrgende kórsetilip, keshki uaqytta kinogha bara qalsanyz shetelding praym-taim kinolaryn toqtatpay berip jatady. Osyghan shek bar ma?
– Ómirding ózi osyghan әkelip otyr. Eger kinoteatr iyelerining boyynda patriotizm, otangha degen sýiispenshilik bolmasa onda olardy zang arqyly mәjbýrleu kerek shyghar. Bir jaghynan óz últyn tek jaghymsyz jaghynan kórsetetin filimderge kimning barghysy keledi. Mening jaqsy-jaqsy kinolardy ómirge әkelgim keledi. Iri kәsipker emespin, «Qazaqfilim»-ning biylik basynda otyrghan joqpyn, sondyqtan da kino týsiruge qatysa almaymyn.
– Otandyq kinoindustriya qalyptasqan alghashqy jyldarda túnghysh ret qazaqstandyq «Perekrestok» teleserialy shyqqany mәlim. Osy filimdi qazir keybir әleumettanushylar «qazaq ruhaniyatyna ziyandy» degen pikir aityp jýr. Sizding kózqarasynyz qanday?
– Muzykada eng basty dýnie – әuen. Ol bolmasa siz myng jerden kompozisiyasyn qatyryp jasasanyz da tyndalmaydy. Mosarttyng «40-shi simfoniyasy» nelikten әlemge keng tarap ketti. Óitkeni onyng әueni adamnyng janyn baurap, jan-jýregine sinip ketkende keremet lәzzәtqa bóleydi. Sol siyaqty kinoda eng basty nәrse sujetting qúrastyryluy, tartymdylyghy. Myng jerden maqtasa da «Perekrestokta» búnyng birde-bireui joq. «Erteng ne bolar eken?» dep qyzyqpaghan song ne kóresin. Korey elining «Djumong» atty kinosyn tamashalaghanda erteng ne bolar eken, ana jeri qalay bolar eken, әiel tútqynda qalyp qoydy, endi ne ister eken dep kóruge asyghasyn. «Aghayyndylar» da solay boldy. Tanystarym ýige qonyrau shalyp, «Erteng ne bolayyn dep jatyr, aita salshy endi» dep súrap jatty. Osy siyaqty qyzyghushylyq kinodaghy basty shart.
Qazir kinony qazaqstandyqtar ýshin emes, Europanyn, Amerikanyn, Japoniyanyng kino festivalideri ýshin týsiretin bolyp ketti. Shetelge baryp jýlde alyp kelgesin, bizdi býkil Europa moyyndady, nege Qazaqstan moyyndamaydy, dep jahangha jar salyp jatqany. Moyyndamaydy. Óitkeni, bizding halyqtyng namysy bar. Kinony әiteuir kino jasau ýshin nemese kino týsirdi dep aitu ýshin shygharmaydy. IYdeyalyq maqsat, iydeologiyalyq tәrbie ýshin shygharady. Koennyng qazaqty masqaralaghan «Borat» filimi 18 million dollar kiris kirgizse, bizding «Kóshpendiler» 90 000 dollar kiris tauypty deydi. Mýmkin men qatelesermin, ishten shyqqan súr jylan ghoy, «Jetimder» filimi «Kóshpendilerge» qaraghanda qoghamgha әldeqayda kýshti әser etken siyaqty. Aytatyn oiy, naqty maqsaty, iydeyasy bar adam ghana kino týsirui shart. Kino – óner. Alayda qazirgi zamanda ol sayasilanghan. Óitkeni qoghamnyng sanasyna әser etetin kez-kelgen ónerding astarynda sayasat jatyr. Eng aldymen qogham ruhany ózin qamtamasyz etui qajet. «Ózi jarymaghannyng sarqytyn ishpe» degen ataly sóz bar qazaqta. Sondyqtan eng aldymen halqymyzgha ruhany azyq bereyik.

Beybitgýl ISAEVA, Astana
«Ana tili» gazeti 5 mausym 2009 jyl