Biz tilge tiyek etkeli otyrghan Jayyq ózen emes. Bildey bir jurnalist. Aty-jóni – Jayyq Naghymash. Onyng jurnalistik qyzmetin qanshalyqty dengeyde atqaryp jýrgenin bilmedik, biraq ol óz esimin aituly túlghalardy ghaybattau arqyly qalyptastyryp jýrgenin anghardyq. J.Naghymashtyng әleumettik jelidegi bir jazbasyna nazar audaru arqyly jalpy onyng ishki mәdeniyeti men jurnalistik tanymynyng qay dengeyde ekendigin baghamdaghanday boldyq. Kópshilikke týsinikti boluy ýshin aitar oiymyzdy basynan bastayyq.

J.Naghymash ózining әleumettik jelidegi jeke paraqshasynda  M.Shaxanovtyng Sh.Qaldayaqov turaly jazghan "Shәmshining ghúmyrlyq geometriyasy" atty estelik kitabyn tili jetkenshe ghaybattap, týkke alghysyz etip tastaydy. Ras, kimge de bolsyn oqyrmangha úsynylghan shygharmagha pikir bildiruine, eger maman bolsa, әdeby taldau jasauyna, tipti synauyna da shekteu qoyylmaydy. Biraq  bireuding enbegin tútastay joqqa shygharyp, avtoryn tili jetkenshe ghaybattaugha әste jol berilmeydi. Biz zayyrly memleketpiz. Soghan oray әr jeke túlgha zanmen qorghalady. Al sol jeke túlghanyng kәsiby maman retinde óndiriske jibergen ónimin joqqa shygharyp, onyng saudadaghy súranystyq qabiletine núqsan keltirgender eger zәbir kórushi tarapynan zandylyq qúqyghynyng ayaq asty etilgendigi ýshin qúqyqtyq mekemelerge jýginer bolsa, jeke basyna jәne shygharmasynyng taralu mýmkindigine kedergi keltirgendigi ýshin jauap beredi. Sonday-aq kitap taraluyna tiygizgen zalaly ýshin shyghyn mólsheri de eselep qaytarylady. Sózimiz dәieksiz bolmauy ýshin naqtyly mysalgha jýginelik.

Jayyq Naghymash ózining Múxannyng shygharmasyna degen kózqarasyn: "ESSE ELESINDEGI GhAYBATTAMA nemese jýikesi júqalar oqugha bolmaytyn kitap" dep bastaydy. Sosyn әlgi  adam jýikesine keri әser etetin kitaptyng atyn aityp, týsin týsteydi. Mynanday "jarnamadan" keyin: "Oypyrmay, ol qanday kitap boldy eken?" dep birden eleng ete qalasyn. "Baqsam, baqa eken" demekshi, J.Naghymashtyng tausyla aityp otyrghan kitaby, qazaqtyng birtuar azamaty Múxtar Shaxanovtyng Shәmshi bauyry turaly jazghan esteligi eken. Eger Jayyq Naghymash ol kitapty shynymen-aq oqysa, qazaqtyng maqtanyshyna ainalghan ataqty ýsh túlgha – Shәmshi, Tólegen, Múxtarlardyng bir atanyng balasynday bauyr ekendigin týisiner edi. Ony osy kitapty oqyghan kez-kelgen oqyrman biler edi. Biraq Jayyq Naghymash búl kitapty oqugha birden tyiym salady. Tyiym salghanda, adamnyng ón boyynda eleusiz búghyp jatqan jýike auruynyng qozdyrghyshtary oyanyp ketui mýmkindigin oqyrmandargha eskertip, baybalam salady. Búdan keyin ol kitapty qolyna alugha kim tәuekel etsin?! Demek, kitaptyng (tauardyn) satylu mýmkindigine tosqauyl qoyyldy ma, qoyyldy. Naryq talaby boyynsha keltirilgen shyghyn Jayyq Naghymashtyng qaltasynan óndirilui tiyis. Endi jeke túlghagha, yaghny M.Shaxanovqa siltengen "shoqpargha" keleyik. Eng bastysy – Jayyq Naghymash óz jazbasy arqyly tynysh jatqan Múxang opponentterin oyatyp, olargha sóz alatyn "minber" taghayyndap, әri olardyng auzyna kelgenderin qúsugha jol ashady. Olar Múxannyng aqyl-esining dúrystyghyna shýbә keltirip, M.Shaxanovty tilderi jetkenshe balaghattaydy. Olardyng búlaysha sóz saptaularyna negiz bolyp otyrghan, Jayyq Naghymashtyng jazbasy. Bolmasa olardyng eshqaysysy da Múxang kitabyn oqymaghan. Barlyq pikir J.Naghymashtyng qalyptastyrghan pikiri arqyly óristep otyr. Demek, búl jerde de pikir bildirushiler jauapkershiligi J.Naghymashtyng moynynda qalady. Al ol jauapkershilikting zang tilindegi aty – "moralidyq shyghyn" dep atalady. Eger sot aldynda jýzdessek, J.Naghymashtyng ol shyghynnyng qansha bolatyndyghyn esepteuine tura keledi. Sonday-aq biylghy jyldyng 6 mamyry kýni Qylmystyq kodekske engizilgen 242-1 bap boyynsha jeke túlghagha til tiygizip, abyroyyna núqsan keltiretin jalghan aqparat taratushylar qylmystyq jauapkershilikke tartylyp, bir jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrylady, ne bolmasa 1000 ailyq esep mólsheri, yaghny eki million bir jýz jiyrma myng tenge shamasynda aiyppúl tóleydi. Múnday jauapkershilikten J.Naghymash jazbasyna ýn qosyp, Múxandy aghash atqa teris mingizuge әreket jasaghan D.Sartbaev, V.Tasmaghambet, A.Sauranbaev, B.Toqtasyndar da syrt qala almaydy.

J.Naghymashtyng jazbasyna nazar audarsan, M.Shaxanovtyng Shәmshi turaly jazghan esteliginde Sh.Qaldayaqovtyng teris is-әreketterin kórsetkennen basqa bir jóni týzu sóilem joq eken. Endi M.Shaxanovty qanshalyqty jek kórse de, bar maqsaty ony qaralau bolsa da, adam balasyn, onyng ishinde Múxanday aituly túlghany osynshalyqty kýstәnalap, keketip-múqatugha bola ma?!

Qúdayshylyghyn aitayyq, M.Shaxanov óz esteligining qay jerinde shyndyqtan auytqypty?! J.Naghymash pen onyng shashbauyn kóterushiler ýsh alyp arasyndaghy dostyqty, olardyng shygharmashylyq baylanystaryn, olar әnderining tuu tarixyn, Múxang anasynyng ýsh balasyna úmsynghan ayaly alaqanyn nege kórmeydi?! Olar Múxannyng sol kitaptaghy: "Anam Shәmshini de, Tólegendi de ózgeshe analyq parasatpen ardaq tútty. Ol ekeui de anam degende, ishken asyn jerge qoyarday qúrmetinen tanghan emes" degen aqjarylqap sózin nege oqymaydy?! Olar Shәkeng densaulyghyna bәiek bolghan, údayy qolyndaghy stakanyna jarmasqan, Shәuildirden aldyryp, Almatydaghy Ministrler Kenesining auruxanasyna jatqyzyp, Sh.Qaldayaqov  ýshin shyr-pyry shyghyp jýrgen M.Shaxanovty nege kórmeydi?! Mәselen, M.Shaxanovtyng anasy Úmsyn Aytbayqyzy ómirge on ýsh perzent әkelgen, olardyng on ekisi o dýniyelik bolyp ketken, aman qalghany jalghyz Múxtar aqyn ghana. Biraq Úmsyn apa "Neshe balanyz bar?" dep súraghandargha ylghy da: "Perzentim ýsheu. Ýlkeni – Shәmshi Qaldayaqov, ortanshysy - Tólegen Aybergenov, kishisi – Múxtar Shaxanov" dep jauap beredi eken. Ómirining aqyryna deyin Tólegen de, Shәmshi de Úmsyn apany ózderining tughan anasynday ardaqtap, ózgeshe qúrmetpen qarap ótipti. J.Naghymash búny nege kórmeydi? Múxannyng Shәkene "Qazaqstannyng xalyq әrtisi" ataghyn qalay  әpergenin aitpay-aq qoyalyq.

Kórmeytini... Onyng sebep-saldaryn tarqatyp aitudyng qajeti de joq. Onsyz da týsinikti. J.Naghymashta jalghyz-aq maqsat bar. Ol – Múxannyng ózi men atalmysh kitabyn barynsha joqqa shygharu. Sondyqtan da ol Múxannyn: "Shәmshi ómirindegi jeke basym kuә bolghan, maghynasyz qyzyq oqighalardyng kópshiliginen sekirip ótuge ózimdi mәjbýrledim" degenine de kózine ilmey óte shyghady. Eger bәle izdegen adam bolsa, Múxang Shәmshi ómirining ózi ghana biletin búltarysty kezenderin kóbirek qauzar edi.

IYә, M.Shaxanov esteliginde Shәmshi aghamyzdyng ishkilikke jaqyn bolghandyghy ashyq aitylady. Sonday-aq ol kitaptan "Shәkeng ishkilikke ne sebepti jaqyn boldy?" degen saualgha da jauap alynady. Múxang esteliginde Shәkenning әskerdegi kezine arnayy toqtalady. Sibirding saqyldaghan sary ayazynda qarauylda túrghan soldatqa ýsip qalmauy ýshin beriletin spirtting Shәkeng taghdyryna qanshalyqty keri әser etkenin naqtyly dәiektermen tilge tiyek etedi. Sózimiz dәiekti boluy ýshin shamaly kólemdileu bolsa da kitaptyng ózine jýginelik. Múxang Shәmshi aghasynyng ishkilikke búrylyp ketu sebebin bylaysha ashyp kórsetedi:

"Shәmshi 1951-53 jyldary Resey Federasiyasynyng qaramaghyndaghy Saxalin qalasynda әskery qyzmette jýrgende, ony bir qúpiya zauyttyng kýzetshiligine qoyypty. Sibir aumaghynda kýn erekshe suyq bolghandyqtan, kýzetshilerge mindetti týrde tanerten, týste, keshke 50 gramnan taza spirt beredi eken. Ýsh jylgha juyq osy shara kýndelikti qaytalanyp otyrady. Shәmshining úzaq jyldar boyyna ishkilikke ózgeshe dengeyde bet búruyna osy jasyryn salt sebepker bolghany dausyz. Osynday jaghdaygha tap bolghan kez kelgen adamnyng taghdyry ózgererine shýbә joq. Tipti araqty auzyna almaghan mening ózim de, әsker qatarynda sol jerde qyzmet etkenimde, "Qazaqstannyng xalyq ishkishi" bolyp oraluym әbden mýmkin is edi.  Sondyqtan da әrqaysymyz Shәmshining sol kezderdegi ruxsyzdanghan, mәnsizdengen taghdyryna keshirimmen qaraugha tiyispiz"

Jalpy kimning de bolsyn bilgeni jón. Aytuly túlghalardy óz dengeyimiz shenberimen ólsheuge bolmaydy. Qarapayym adamdardy basyp qalatyn shan, olargha júqpaydy. Onyng ýstine Sh.Qaldayaqovqa janashyrlyq tanytyp jýrmin dep oilaytyndardyng eshqaysysy oghan M.Shaxanovtay jaqyn bola almaydy.

Atalmysh kitapqa "pikir bildirushilerge" qatysty kózqarasymyzdy osyghan deyin de eptep bildirgenbiz. Biraq J.Naghymash tarapynan óz aghattyghy ýshin Múxannan keshirim súray qoyayyn degen peyildi angharmadyq. Birden sotqa jýginuge de bolar edi, alayda bir pikir bildirushinin: "J.Naghymash ta Otyrarlyq" degen jazbasyn kózimiz shalyp qaldy. IYә, Shәmshi de, Múxang da, biz de  Otyrardanbyz. Búl tizim basynda býkil týrki júrtynyng maqtanyshy bolghan Ábunasyr әl-Faraby túr. Oghan taghy esimderi keyingi jyldary anyqtalghan, ghylymnyng әr salasynda danq túghyryna kóterilgen 30 әl-Farabiylerdi qossaq, Otyrar aty búrynghydan da asqaqtay týsedi. Al endi sol danqty túlghalardyng býgingi úrpaqtarynyng bir-birining betin jyrtyp jatqandary jarasa ma?! Búl túrghyda qazaq atam: "Bolarynda bolyp baq, bolarynda bolmasan, bolghan erding qoyyn baq" demey me?! Jerlestik aurudan ada bolsaq ta  auylymyz atyn shulata bermeyik degen oimen ózimizdi әzirge toqtatyp túrmyz.

Kimning de bolsyn bile jýrgeni jón. Otyrar danqyn kýlli әlemge pash etken eki túlgha bar. Onyng biri jәne biregeyi Ábunasyr әl-Faraby bolsa, ekinshisi әlemdegi 120 memleketting syilyghyn iyelengen, esimi Birikken Últtar Úiymynyng Altyn kitabyna jazylghan – Múhtar Shahanov. Onyng Shynghys xannyng Otyrardy qalay qiratqany jayly әlemning 100-den astam tiline audarylghan, 25 jylday qazaq mektepterining oqulyghyna engen "12-3=?" atty poemasynyng ózi nege túrady? Osynyng bәrin joqqa shygharu ýlken әdiletsizdik emes pe?

Jogharyda attary atalghan adamdar ghalamtor arqyly óz pendeshilikteri ýshin M.Shaxanovtan keshirim súrauy tiyis. Eger az uaqyt ishinde olay etpese, M.Shaxanovtyng ruxtas jaqyndary olardy sotqa beruge әzir otyr.

Qúdiyar Bilәl

Abai.kz