Senbi, 23 Qarasha 2024
4251 3 pikir 5 Qyrkýiek, 2018 saghat 09:45

Peruashev: Altyn-valutalyq rezervteri – tengening túraqtylyghyn qamtamasyz etude manyzdy faktor

Últtyq bank «Aq jol» partiyasy deputattarynyng altyn-valuta rezervteri aktivterin әrtaraptandyru turaly úsynysyna tolyqtay qosylady.

Últtyq bank deputattardyng altyn-valuta rezervterin (AVR) әrtaraptandyru turaly úsynysyn tolyghymen qúptaydy – delingen Daniyar Aqyshevting «Aq jol» partiyasy deputattarynyng saualyna bergen jauabynda. Eske sala keteyik, aghymdaghy jyldyng 27 mausymynda Azat Peruashev halyqaralyq saudalyq sanksiyalar men kelispeushilikterding artuy, birqatar últtyq valutalardyng túraqsyzdyghy jәne basqa da halyqaralyq tәuekelder ayasynda altyn-valuta rezervteri qúrylymyndaghy altyn qorlaryn úlghaytu turaly úsynyspen saual joldaghan bolatyn.

«Altyn-valutalyq rezervteri (AVR) últtyq qarjy jýiesining jәne últtyq valutamyz – tengening túraqtylyghyn qamtamasyz etude manyzdy faktor bolyp tabylady», - dep atap ótken edi A. Peruashev. Demokratiyalyq fraksiya әlemdik ekonomikada bolyp jatqan ýrdisterding ayasynda Últtyq bank pen QR Últtyq qory jinaghynyng qauipsizdigine kepildik beru mәselesining ózektiligi odan sayyn artyp keledi dep esepteydi.

Sonymen birge Últtyq qordyng jəne Últtyq Bank rezervterining jinaqtary jәne negizgi bóligi shetel valutasy men sheteldik baghaly qaghazdardan túrady. Məselen, Últtyq Bankting rezervterinde shetel valutasy jəne baghaly qaghazdar 57% (17,8 mlrd. AQSh dollary) qúraydy; Últtyq qordyng aktivterinde búl kórsetkish odan da joghary. 2016 jylghy derekterge sýiensek, Últtyq qordyng qarajaty shamamen 40% AQSh-tyng valutasy men qúndy qaghazdarynan, al 22% - Euroaymaqtyn, 10% - Japoniyanyng qarajatynan túrady eken.

Saualda kórsetilgendey, AQSh-tyng belsendi ózimshildik (proteksionistik) sayasatynan kýmәndanyp qalghan keybir memleketter men últaralyq birlestikter әlemdik birinshi ekonomikadaghy sauda qarym-qatynastaryn shekteuge jәne tólem qúraly men rezervtik valuta retinde AQSh dollarynan bas tartyp, oghan balamasyn tabudyng jolyn izdeuge kirisken. Múnday jaghdayda dollardyng betalysyn ghana emes (kýrt ósui nemese birden qúnsyzdanuy) , sonday-aq ózge de elderding valutalary men mindettemeleri siyaqty amerikalyq baghaly qaghazdardyng ótimdi qúndylyghyn da kýni búryn boljau mýmkin bolmay barady.

«Bayqalyp otyrghan geosayasy jәne makroekonomikalyq tәuekelderdi eskere otyryp, «Aq jol» fraksiyasy valuta portfelin odan әri әrtaraptandyrudy jalghastyryp, bir valutanyng ýstemdiginen shyghu jәne últtyq jinaqtaghy altyn qorynyng ýlesin kóbeytu arqyly Qazaqstannyng altyn-valuta rezervterin qorghau sharalaryn qabyldau qajet dep sanaydy», - dep aitylghan deputattyq saualda.

Resmy jauapta Últtyq Bank fraksiya deputattarynyng ústanymyn qoldady: әrtaraptandyru maqsatynda Últtyq Bank altyn-valuta rezervteri qúramyndaghy AQSh dollarynyng ýlesin birte-birte qysqartqany jóninde habarlady. Eger 2006 jyly ol 67% bolsa, al 2018 jyldyng mausym aiynyng sonyna deyin - 46%-dy qúraghan.

«Qazirgi uaqytta Últtyq Bankting altynvaluta rezervterining qúrylymyndaghy altyn kólemi 42,3%-gha jetti, búl tarihy túrghydan eng joghary shama bolyp tabylady (altynnyng eng az 7,2%ýlesi 2006 jyly bayqaldy). Qún boyynsha búl kólem 12,9 mlrd AQSh dollaryn, al naqty shamada 323 tonnany qúraydy. Dýniyejýzilik altyn jónindegi kenesting derekteri boyynsha Qazaqstan altyn rezervteri boyynsha әlemde 16-shy orynda», - dep kórsetilgen Últtyq bank tóraghasy Daniyar Aqyshevting «Aq jol» fraksiyasy deputattaryna jauap bergen hatynda.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5363