Batyr babalar ruhyna taghzym
Qazaq batyry qashan da qazaq jerining qorghaushysy ghana emes, eldik pen ruhtyng janashyrlary da bola bilgen. «Olar últtyng bolashaghyn, keler úrpaghyn, bizdi qorghady. San taraptan súqtanghan jat júrtqa Atamekenning qarys qadamyn da bermey, úrpaghyna miras etti», deydi qazaq batyrlary turaly N.Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdarlamasynda.
Bodandyq qamytty kiiden bas tartyp, sol jolda sheyit bolghan jýzdegen batyrymyzdyng jan alysyp jan berisken Aqmola bekinisi shayqasyna biyl 180 jyl tolsa, sol shayqasta asqan erlik kórsetip, songhy demi qalghansha el azattyghy ýshin kýresken batyrlardyng arghy atasy, Qazaq handyghynyng irgesining bekuine kýsh salghan batyrlardyng biri Shúbyrtpaly (Temirqoja) babagha 500 jyl tolyp otyr. Zertteushiler Aqmola bekinisi ýshin bolghan shayqasty el azattyghy jolynda bolghan 400 kóterilisting eng irilerining biri deydi. Al Shúbyrtpalydan taraghan on atanyng barlyghy týgeldey Kenesary hannyng janynan tabylyp, qaytpas qaysarlyghymen esimderi tarihta qalghan. Tarihshylar әsirese Aqjoltay Aghybay batyrdyng erligine erekshe toqtalady. Kenesary men Aghybay alghash ret Kókshetauda kezdesken degen derek bar. Sodan keyin ol hannyng senimdi serigine, adal batyryna ainalghan...
3 jәne 4 tamyz kýnderi elordada osy bir tarihy manyzy zor oqighalardy eske alyp, tarihy sanany janghyrtu maqsatynda alqaly jiyndar úiymdastyryldy. Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen jinalghan Shúbyrtpaly batyrdyng úrpaqtary Astanadaghy «Jastar» móltek audanyndaghy «Qaraótkel» qorymyna baryp, sheyit bolghan batyr atalardyng ruhyna qúran baghyshtady. Sol jerde tarihy manyzy zor qorymda Kenesarynyng 50 jasauyly, 200 әskery qolbasshysy jerlengeni aityldy. Ospadar otarshylardy qynaday qyryp, qazaqtyng bodandyq búghauynan arylugha ýlesin qosqan, tәuelsizdikti ansaghan has batyrlar jatqan jerde Kókbel ziratynyng shyraqshysy Qúrban Ysmaghúlúly әruaqtargha arnap qúran baghyshtady. Búdan keyin 200 adamnan túratyn kópshilik Esil jaghasynyng boyyndaghy Kenesary hannyng eskertkishine taghzym etip, gýl shoghyn qoyyp, bahadýr hannyng ruhyna qúran baghyshtady.
Tәuelsizdik sarayynyng mәjilis zalynda jalghasqan sharalar qatary ghylymiy-tanymdyq konferensiyagha úlasty. Tarih ghylymdarynyng doktory Marat Ábsemetov Aqmola bekinisi shayqasynyng mәni men manyzy turaly, al QR mәdeniyet qayratkeri Áshimhan Ospanov Syr ónirindegi Áyeke by men Aghybay batyrdyng ómir derekterinen syr shertetin bayandamalaryn jasady. Ásirese Áshimhan Orynbasarúlynyng Búdabay aqynnyng Áyekege qatysty joqtauy haqynda aitqan tarihy derekteri kópshilikting nazaryn ózine audardy. Al Áyeke biydin: «Aghayyn tatu bolsa – qút, alauyz bolsa – jút» degen sózi aragha 140 jyl ótse de mәnin joymay, ózektiligin kýsheyte týskeni aqiqat.
Dәl osy sharada «Shúbyrtpaly. Tarihy hәm shejiresi» atty kitaptyng túsakeser rәsimi ótti. Ol enbek tarihy derekter men dәiekterdi mol qamtuymen qúndy bolghaly túr. Búl kýngi shara «Áziret Súltan» meshitinde 300 adamgha arnap as berumen ayaqtaldy. Elimizding barlyq ónirinen, sonymen qatar Bolgariya, Ukraina, Qyrghyzstannan jinalghan qalyng qauym tarihy sanany janghyrtudyng bolashaq úrpaq tanymyndaghy manyzy zor ekendigine taghy da bir kóz jetkizdi.
Osy tarihy datalardyng qúrmetine keler kýni Saryarqanyng tórinde, Qaraegin eldimekeninde 2000 adamnyng basyn qosqan úlan-asyr toy ótti. Sahnalandyrylghan tarihy qoyylym, aitys, dәstýrli әn, qazaq kýresi, alaman bәige syndy últtyq ruhty janityn sharalar qalyng kópshilikting jadynda úzaqqa saqtalary sózsiz.
Alma Saylauqyzy