Kezdeysoqtyq bolmaydy, zandylyq bar deydi әdette. Tarihta mәselen kóptegen qyzyqty sәikestikter kezdesedi. Solardyng birqataryn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Gavrilo Prinsip jәne ersgersog Frans Ferdinand

Tarihtan bilemiz, Birinshi dýniyejýzilik soghystyng bastaluyna Avstriya ersgersogy Frans Ferdinandqa jasalghan qastandyq sebep bolghan. Osy qastandyqty jasaghan serb-bosniyalyq revolusioner Gavril Prinsip óz oiyn  kezdeysoq jaghdaygha  baylanysty iske asyra alghan. Ersgersogqa josparlanghan alghashqy qastandyq tolyghymen kýireydi. Osydan keyin radikal isti óz qolyna alugha sheshim qabyldaydy. Frans Ferdinand әielimen kele jatqan avtomobiliding jýrgizushisi sol kýni bayqamay basqa jolgha týsip ketedi. Qateleskenin bilgen jýrgizushi toqtap, keyin qaray qaytugha búryla bastaydy. Sol jerde kezdeysoq tabylghan Prinsip búl kelgen mýmkindikti jiberip alghysy kelmey birneshe ret oq atyp, ersgersogty ólimshi etip jaralaydy.

Kim biledi, eger de ersgersog jýrgizushisi joldan adaspaghanda biz eshqashan da Birinshi dýniyejýzlik soghys turaly estimes pe edik.

Edvin But jәne Robert Linkolin

Amerikada preziydentke qastandyq jasau Avraam Linkolinnen bastalghan. A.Linkolinning óliminen sәl ghana búryn onyng balasy Robert Niu-Djersy shtatyna sayahatqa shyghady. Poyyz qozghalghan kezde jas Linkolin ózin-ózi ústay almay qalyp, platformagha qúlap ketedi de jogharygha kóterile almay qalady. Onyng baqytyna oray jaqyn jerde  túrghan bir adam jas balanyng palitosynyng jaghasynan tartyp, qauipsiz oryngha shygharyp alady. Onyng qútqarushysy akter Edvin Butt edi. Al kóp úzamay onyng tughan aghasy Djon Uilks But preziydent Avraam Linkolindy óltirdi.

Ly Harvy Osvalid jәne Djon Kennediy

AQSh preziydenti Djon Kennediyge qastandyq jasalardan tura bir ay búryn Ly Harvy Osvalid Tehastyng kitap qoymasyna júmysqa túrady. Keyinnen resmy mәlimetterge say Amerikanyng 35 preziydentine qastandyq jasaghan kezde tasalanatyn oryndy osy jerden tandaghan. Osydan keyin Osvalid sol jerge júmysqa túrmaghanda oqigha qalay órbir edi degen súraq tuatyny zandy.

Richard Lourens jәne Endru Djekson

1935 jyly Richard Lourens AQSh-tyng sol kezdegi preziydenti Endru Djeksongha qastandyq jasady. Ol eki kremniy pistoletin satyp alady. Preziydentting artynan kózdep basyp qalady. Biraq ta pistolet ot almay qaldy. Jalma jan ekinshi pistoletti alyp, jaqyndap baryp atyp qalady. Alayda, ekinshi pistolet te atpay qalady. Ózining osy әreketterimen kózge týsken qylmyskerdi jalma jan búghaulap alady. Osydan keyin poliyseyler qarularyn alyp teksergen ekeui de jaqsy jaghdayda túrghany anyqtaldy. Preziydentti Qúday saqtaghan edi.

Djeyms Din jәne onyng kóligi

Djeyms Din HH ghasyrdyng eluinshi jyldaryndaghy Gollivudtyng belgili akteri. Ol 1955 jyly ózining ýnemi maqtan etetin "Kishkentay jetesiz" dep ataytyn óte quatty sporttyq kabrioleti Porsche Spyder kóligimen apatqa úshyrap, qaza boldy. "Kishkentay jetesiz" osy qayghyly oqighadan keyin de jamanshylyq әkeluin toqtatpady.

1. Apattan keyin saldaqysy shyqqan kólikting qaldyghyn garajgha jetkizedi. Ony tirkemeden týsirip jatqan kezde qúlap ketip, avtomehanikterding birin auyr jaraqattaydy.

2. Uiliyam Eshrih atty hirurgting sporttyq avtomobiyline "Kishkentay jetesizdin" motory salynady. Kezekti bir jarys kezinde sportkardy basqara almay qalyp apatqa týsip, Eshrih odan tiri shyqpady.

3. Porshe jaman atymen shyqsa da ony qalpyna keltiruge qúshtarlar az bolmady. Alayda, ol jóndeude túrghan garaj tandanarlyq jaghdayda týgi qalmay órtenip ketti.

4. Múnan song búl avtokólik Sakramento qalasyndaghy kórmege qoyylady. Sonda podiumnan qúlap ketip, ótip bara jatqan jasóspirimning jambas sýiegin qatty jaraqattaydy.

5. 1959 jyly avtokólik belgisiz sebeptermen 11 bólikke bólinip ketti, osylaysha onyng ómiri ayaqtaldy.

Mark Tven jәne Galleya kometasy

Jazushy Mark Tven 1835 jyly Galleya kometasy jer planetasyna óte jaqyn jerden ótken kýni dýniyege keldi. Al 1910 jyly dýnie salghan kýni ózi aityp ketkenindey, Galleya kometasy jer orbitasyna jaqyn jerden kórindi.

"Titaniyk" jәne  Titan

"Titaniyk" kemesi Atlant múhitynda ajal qúsharynan birneshe jyl búryn jazushy Morgan Robertsonnyng qalamynan "Túnghiyq" romany dýniyege keldi. Onyng osy kitabynda jazghan alyp kemening surettemesi "Titanikke" óte úqsas edi. Kitaptaghy keme atauy "Titan" bolatyn. Roman jelisi boyynsha keme aisbergke soqtyghysyp, kóptegen jolaushyny ózimin birge su týbine birge alyp ketedi.

Ludovik XVI jәne 21 sany

Fransiya koroli Ludovik HVI-ning bala kezinde oghan bir astrolog әrbir aidyng 21-shi kýninde barynsha saq boludy eskertedi. Búl qorqynyshty boljamnan qatty seskengen koroli 21-shi kýnge eshqanday is josparlamaytyn bolghan.

Áytse de Fransuz revolusiyasy onyng búl әdetinen  bas tartuyna sebepker boldy. 1791 jyly 21 mausym kýni elden qashpaqshy bolghan koroli men korolevany tútqyngha alady. Sol jyldyn  21 qyrkýieginde Fransiya respublika bolyp jariyalandy. Al 1793 jyly  21 qantarda  koroli Ludovik HVI-ning basy  gilotinimen alynady.

Iosif Stalin jәne Aqsaq Temir

1941 jyly Stalin arheologtargha Samarqanda jerlengen  Aqsaq Temirding tabytyn ashyp zertteudi tapsyrady. Al onyng tabytynyng betin japqan tastardyng birinen  "Mening mýrdemdi ashatyn bolsa qantógis soghys bastalady" degen maghynadaghy sózder jazylghanyn anyqtaydy. Ghalymdar ne isterin bilmey qalghanmen búl Stalinning tapsyrmasy bolghandyqtan amal joq júmysty әri qaray jalghastyrugha mәjbýr bolghan. Búl 1941 jyldyng 19 mausymy bolatyn. Danqty qolbasshynyng sýiegin  Mәskeuge jóneltedi. Eki kýnnen keyin Gitlerlik Germaniyanyng armiyasy Kenes Odaghy territoriyasyna basyp kirdi.

Belgili antropolog Gerasimov Aqsaq Temirding portretin jasap shygharghannan keyin Stalin Aqsaq Temirdi qabirine qayta jerleuge tapsyrma beredi. Osydan keyin baryp nemis әskerlerine toytarys beru bastalady.

Ydyrys Tәjiúly, Qyzylorda kalasy

Abai.kz