HH ghasyrdyng basynda Osman imperiyasynyng qúldyrauy songhy shegine jetti. Osman imperiyasy bolashaq Týrik Respublikasy, islam dinbasylarynyng qoghamdyq ómirinde kýshti rólge ie jabyq el boldy. Birinshi dýniyejýzilik soghystyng jeniliske úshyrauynan keyin el astanasy men Týrkiyanyng býkil aumaghy basyp alynghan Súltan Mehmed Antanty búiryqtaryn oryndaugha kiristi. El parlamenti sheteldik intervensionister tarapynan tarady. Al týrik әskeri batystyq әskery kenesshilerding basshylyghyna kóshti.

Sonymen qatar, 1920 jyly Sevr kelisimshartynyng sharttaryna sәikes Týrkiya (nemese kerisinshe Kiyeli Kishi Aziya týbegining jәne Bosfordyng europalyq jaghalaularynan qalghany) tolyq jenildi dep sheshildi. Týrkiyanyng bolashaghyn Gaziy-Mústafa Kemal Pasha esimdi 40-jastaghy Osman armiyasynyng ofiyseri ghana qútqara aldy. Ol óz elin europalyq baghytta qozghalugha mәjbýrledi jәne ózi búl ózgeristerdi basqardy. Mústafa Kemal Atatýrik zamanauy týrik memleketining negizin qalaushy boldy. Kóptegen týrik patriottary siyaqty Mústafa Kәmәl 1880 jyly Saloniky qalasyndaghy bay otbasynda elding shetinde tuyldy. Atatýrikting aty, yaghny «týrikterding әkesi» nemese «Úly týrik» 1934 jyly Týrkiya parlamentining úsynysy boyynsha qabyldandy. Áskery kolledjden jәne Stambuldaghy Bas shtabtyng akademiyasyn bitirgen jas Mustafa Kemal Birinshi dýniyejýzilik soghystyng aldynda Liviyadaghy italiyandyqtargha qarsy, Frakiyada  bolgarmen qarsy kýreske qatysady.

Birinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Osman әskerining dayyndyghy óte nashar boldy. Biraq Úly Atatýrik qolbasshylyghymen olar óz tughan eldi jaulardan tazartty. Alayda Birinshi dýniyejýzilik soghystyng basty nәtiyjesi –  Osman imperiya jeniliske úshyrady jәne qúrdymgha ketti. 1919 jyldyng jazynda týrik armiyany qalpyna keltirip, Mústafa Kemal Týrkiyanyng shyghys bóliginde elding tәuelsizdik jaqtaushylaryn jinady. Mústafa Kemal 1920 jyldyng kókteminde biylik ortalyghyn qúrady: Ankarada Týrkiyanyng Úly Últtyq Assambleyasyn shaqyrdy. Bolashaq Atatýrik búl parlamentting tóraghasy jәne týrik ýkimetining basshysy bolyp saylanady. Týrkiyanyng belsendi jas respublikasyna Kenestik Resey kómektesti: 1920-1922 jj. Kenes memleketi Mústafa Kemalgha qaru-jaraqty, oq-dәri men eki sentner altyn jetkizdi. Kenestik Resey kórshiles eldegi revolusiyalyq qozghalysynyng qoldauymen qosa kenestik astyq eksporttau ýshin Qara teniz búghazdaryna dostyq rejiymi kerek edi. Kenestik memleket osy sauda-sattyq arqasynda ózine kerek shetel valutany tapty.

Osman imperiyasynyng qúldyrauy búzylghan adamdar men búrynghy osmanly-týrik elitasynyng sayasy bankrottyghy Atatýrikting qajetti týbegeyli reformalardy ótkezuge jolyn ashty.

Atatýrik әrqashan «tolyq tәuelsizdik ekonomikalyq tәuelsizdik alghan jaghdayda ghana mýmkin bolady», - dep aitqan. Atatýrik eng manyzdy reformalary: elding sot jýiesin jәne qúqyqtyq normalardy batys ýlgige kóshu, grigorian kýntizbesi, metrikalyq jýiesining jәne europalyq kiyim, sharighat sotyn taratu jәne kóp әiel alugha tyiym salu, latyn әlipbii kóshu men týrik tilin arab jәne parsy sózderden tazartuy, Stambul astanasy Ankara qalasyna audaru, 5-kýndik júmys aptasynyng qúru, birinshi últtyq bankin qúru, temir jol jәne jergilikti ónerkәsipti últtandyru, kenestik bes jyldyq jospargha úqsas ónerkәsiptik damu josparyn últtyq ekonomikasyna engizui.

Atatýrikting demokratiyalandyru reformalary el ómirining barlyq salasyn qamtydy. Áyelderge joghary oqu oryndarynda  oqugha rúqsat etildi. Áyelder biznes jasau, dauys beru, parlamentke saylanu qúqyghyna ie boldy. Zayyrly memleketke kóshu. Qasiyetti Qúran týrik tiline audarylghan edi. Aty anyzgha ainalghan Ayya-Sofiya meshiti últtyq múrajaygha ainaldy. Birynghay bilim beru jýiesi payda boldy. Elde myndaghan jana mektepter payda boldy. Týrik balalary tegin bilim aldy.

Úly Atatýrik 1938 jylghy 10 qarashada qaytys boldy.

Búnymen ne aitpaqpyz? Mústafa Kemal Atatýrik Týrkiya ýshin óz ghúmyry men qyzmetin arnady. Kóptegen ghasyrlar boyy týrik imperiyasy әlemdik sayasatta jetekshi ról atqarghan edi. Búl týrikterding sanasyna, olardyng oilau imidjine erekshe әser qaldyrdy. Týrikter ózderin memlekette basqa túrghyndargha qaraghanda  joghary sanady. Al Úly Atatýrik býkil el men halyqty imperiyalyq múrasynan bas tartugha jәne jana zamangha say sana men oilau qabiletine qol jetkizdi.  Búl týrik halqynyng qalyptasuy men biriguine әkeldi. Kezinde Atatýrik: «Biz barlyq jaghynan bizge dúshpan, jaulardyng qorshauynda túrmyz. Tek týrik halyqtyng naghyz birligi men biri birine naghyz dostyq bolmasa, Týrkiyanyng bolashaghy – joq!», dep aitqan eken.

Úly Atatýrik últtyq týrki iydeyasynyng negizi - otan, memleket, respublika jәne qoghamdyq qúqyqtyng negizgi qaghidalaryn tújyrymdady. Sonymen qatar, Konstitusiyagha engizilgen birqatar qaghidalar qabyldandy. Týrik memleketi respublikalyq basqaru formasyna kóshu; tәuelsizdik ýshin kýresting qaghidalaryna adaldyq, últshyldyq - týrik halqynyng órkendeui; lasizm - memleketten dindi bólu prinsiypin qorghau; últy - synyptar men synyptyq kýres orys kenes bolishevikterding iydeyasyna toytarys beru; halyqtyq egemendikti demokratiya negizinde jýzege asyru boldy. Búlardyng barlyghy qazirgi zamangha say myqty týrik memleketting payda bolu men damuyna jol ashty.

Týrkiyanyng kórnekti memleket qayratkeri Mústafa Kemal Atatýrikting reformalary Birinshi dýniyejýzilik soghystyng jәne Osman imperiyasynyng ydyrau saldarynan joyylghan el men halyqty tezirek europalyq normalar men standarttargha baghdarlanghan, ónerkәsip jәne auyl sharuashylyghy jetkilikti damyghan jәne islam әlemi elderining arasynda absoluttik kóshbasshy bola alatyn gýldengen burjuaziyalyq memleketke ainalugha mýmkindik berdi.

Bizding jas memleketti resmy týrde Týrkiya Respublikasy birinshi bolyp moyyndady. Eki jaqty dostyq qarym-qatynastardy barlyq jaghynan ornatty. Týrkiyada Abylay hannyn, Qabanbay batyrdyn, Abay Qúnanbaevtyn, Maghjan Júmabaevtyn, Múhtar Áuezovting eskertkishteri ornatyldy. 2009 jyly Astana qalasynda Esil ózenining jaghasynda Týrkiya Respublikasynyng negizin qalaushy Úly Mústafa Kemal Atatýrikke arnalghan eskertkishting ashyluy Týrik әlemning úlyna, sayasatkerine eng basty qúrmet kórsetu dep qabydaymyz!

Kerimsal Júbatqanov,

Qazaq-orys Halyqaralyq uniyversiytetining «Ruhany janghyru» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng jetekshisi

Abai.kz