Moghol ma, әlde monghol ma...?
Jer ana tósinde myndaghan jyldardy ótkerip ómir sýrip jatqan barsha halyqtardyn, әrqaysysynyng últ bolyp qalyptasuy jolynda basqagha úqsamaytyn tek ózine ghana tәn tarihy bar. Demek, әr halyqtyng tarihy taghdyry әrtýrli bolyp keledi. Sol ýshin de býgingi maqalamyz kópshilikting kónilinde týsiniksizdeu bolyp jýrgen ataluy úqsas bolsa da, negizgi ózegi bir - birine qosylmaytyn Monghol últy men týrkining bir bútaghy Mogholdyn shejiresi jayynda bolmaq. Sebebi, mogholdar – qazaq últynyng qalyptasu tarihynda ayshyqty oryny bar rulyq birlestik bolghan.
Endi osy taqyryp boyynsha qysqasha zertteu maqalamyzdy mongholtanu men týrkitanu ghylymynyn kórnekti ókili I. Qabyshúly jazghan «Túran әlemi» atty týrki – monghol tarihy jayyndaghy kitabynan bastayyq. Sonymen, mine oqy otyryp keregimizdi de taptyq: «...Monghol – budda dinin qabyldaghan halyq. Búl dinning shyqqan ortalyghy Indiya men Tiybet eli. Oghan ýndi, qytay, monghol siyaqty óte erte kezdegi patshalyqtar siynyp kelgen» degen deregi birden nazarymyzgha ilindi. Endi kishkene ayaldanyz; 1) Ejelgi Ýndistan; 2) Ejelgi Qytay – degendi oqydym, al, «Ejelgi Mongholiya» degen taqyrypty, taraudy, bólimdi, men eshbir mektep oqulyghynan, basqa da әdebi, tarihy shygharmalardan kezdestirmedim...?!
Sonda qazirgi monghol halqynyng tarihy «Qalay bastalady?» – degen zandy súraq tuyndaydy. Onyng sheshuin tabu ýshin mongholdyng Luvsandanzan ghúlamasyna jýginemiz. Búl kisi «Mongholdyng qúpiya shejiresinin» keybir deregine sýiene otyryp «Altyn tovch» (Altyn shejire) atty kitap jazghan birden – bir oqymysty. Jәne de Luvsandanzan óz kitabynda – Shynghyshannyng shyghu tegi men monghol әuletinin arghy dәuiri shejiresin jazyp shyqqan. Endi, bizge qatysy bar – au degen jerlerine toqtalyp óter bolsaq: «...Ýndi jerimen sabaqtas jatqan Tiybetting eng birinshi «Moyyngha otyrghan hanynan» bólinip ketken Dalay әuliyening kenjesi Bórte Chinua (Kók bóri) esimdi jyryndy jigit Maral súludy (Gua - Maral) alyp qashyp, tenizden ótip, asqar taudan asyp, qazirgi Mongholiya ólkesining aldynghy Hentey ónirindegi Burhan – Haldun tauyna kelgendigi bayandalady. Toqtanyz, búl qalay ? Býkil Týrkining totemi bolghan – Kókbórini b.z.b. VI ghasyrda kóne Ýndistanda payda bolghan Budda dinine aparyp teligeni týsiniksizdeu..?! Sonda, totemizm senimi Buddizmnen taralady ma? Odan qalsa endi budda dini shette qalyp, «Tәnirding jebeuimen..» - dep, әngime әueni Tәnir dinine qaray oiysady. Ol az deseniz 1206jylghy qúryltayda han saylanghan (qontayshy emes) Shynghystyng «Mәngi Kók Tәniri» dep sóilegeni monghol ghalymy H. Davannyng «Chingishan kak polkovodes y ego naslediye» atty kitabynda jazylghan. (68 – bet) Al, sóz basyndaghy «Budda dinin ejelden qabyldaghan monghol halqy» qayda qaldy? Ary qaray, «...Monghol әuleti ósip erjetti» dey kele dindar Luvsandanzan «Mongholdar – Shynghys әuletining arghy atalarynyng túsynda ghana «Monghol júrty» bolyp bólinip shyqqandyghyna menzeydi. Al eki aralyqtaghy Bórte Chinuadan – Shynghys әuletine deyingi «monghol tarihy» jayly mәlimetterdi qaydan alamyz? Minekey, tarih kenistigindegi osynday aqtandaqtar men qisynsyzdyqtar, senimsizdik pen búrmalaushylyqqa aparyp, zamana aghymyndaghy tarih kóshin baghytynan búryp últ pen úlystardyng ótkenine, últtyq shejiresine zor qiyanat jasalady.
Ghúlama Luvsandanzan jazbasymen búl әuletting «monghol» boluyn shamamen HI gh. sony desek (sebebi Shynghyshannyng ata – babalarynyng әuleti sol zamanada ghúmyr keshken ghoy) ol kezdegi tarihy mәlimetterde, sayahatshylar jazbasynda «Monghol júrty» jayly eshqanday da derek joq. Sonda búl әuletti qay elge qosamyz? Ýndige, Qytaygha, Tiybetke әlde Týrkige me..?! Taghy bir mysal: mongholtanushy ghalym E. Kychanovtyng «..HII ghasyrdaghy qytay jazbalarynda «monghol» sózinin kezdespeytindigin sonday – aq, Shynghys han ómir sýrgen HIII ghasyrda da «monghol» termiynining bolmaghandyghyn moyyndaghan» jazbasy jәne bar. Sonymen, jazylghandardyng bәrin oy eleginen ótkize kele osy bir týsiniksiz jaghdayattyng kilti nemese qúpiyasy, aityluy men jazyluy da úqsas aiyrmashylyghy bir ghana «n» әrpinen túratyn týrki tektes «moghol» júrtynyng tarihymen tyghyz baylanysty - au degen oigha toqtalyp, atalmysh baghytta kýrmeui qiyn osy bir taqyryptyn sheshuin tabugha talpynys jasap kórelik.
Sebebi, «moghol» sózi b.z. III gh. bastap Muguluy – degen atpen eski jylnamalarda kezdesedi. Naqty aitsaq: «...Sóitip, Ghúndar memleketi ydyrap, sәnbiy taypalary talqandalghan son, olardyng bir tarmaghy b.z. 310 – 376 jyldary tobalyqtardyn qol astynda bolady. Keyin qúl Muguluyding ýstemdiginen, onyng balasy Gluhoydyng shabuylynan aman qalghan elder búdan bylayghy shejirelerde «jujan» atymen tariyhqa endi- degen mәlimetterdi aldygha tarta otyryp týrkilik «moghol» rularynyn ótken tarihyn qauzap kórelik. Demek, búnda «qúl Muguluy» sózi tobalyqtargha qarsy kóteriliske shyqqan birshama rulardyng kósemi, yaghni adam esimi.
Ózderiniz oqyp otyrghanday arghy tegi Ghúnnan taralatyn sәnbi, toba, jujandar ózimizge etene jaqyn bayyrghy týrkilik kóshpeliler júrty. Oghan dәlel: «... Tobanyng Vey úlysynyng әmirshisine b.z. 520 jyly barghan jujan hany Anahuaninyng óz auzymen aitqan : ...bizding de ata – babalarymyz Vey (Úly Vey) úlysynan órbigen halyqpyz» – deui, shyn mәninde olardyng arghy tegi Ghún, beride Tobalardyng úrpaghy ekendiginin aiqyn dәleli emes pe.
Al, endi jujandardan beri tarqatsaq – nirun (arqa), monghol (moghol), tatar degen ýsh ata tarih bastau alady. Endi, I. Qabyshúlynyn myna bir jazbasyna nazar audarayyq: «Jujandar negizinde «monghol» júrtynda ósip – óngen ru – úlys ekenin dәleldeuding qajeti shamaly» («Túran әlemi» 49-50 better) Toqtanyz aghasy, búl jerde «monghol» emes moghol júrtynda ósip – óngen boluy kerek..?! Sebebi, 1) óziniz jýginetin oqymysty dindar Luvsandanzannyng «Mongholdar – Shynghys әuletining arghy atalarynyng túsynda ghana «Monghol júrty» bolyp bólinip shyqqan degen mәlimetin qayda jasyramyz?! Búny túspaldap HII - HIII ghasyrlardyng arasy dep alar bolsaq, (qúl Muguluy b.z. III gh.) aradaghy myng (1000) jylgha juyq uaqytty kimning enshisine beremiz? 2) Mogholdar birlestigine qanday rular jatady desek, onyng jauabyn Rashid Ád- Dinnen alamyz: ol mogholdardy eki tarmaqqa bóledi: 1) Jalayyrlar bastatqan birqatar rular, 2) Kereyler bastaghan birshama rulardy atap jazghan. Jәne «Babyrnama» kitabynda jalayyrlardy ertede «moghol» dep ataghanyn oqyghanym bar-dy. Al, Moghol júrtynyng aumaghyna kelsek – nirun (arqa) sózi Saryarqa, Aral many, Syr óniri jәne Talas aimaghy men shyghysy Jetisu ekendigin kóne tarihtan bilemiz. Endigi, óziniz bayqap otyrghanday búnda tek týrkiler jayynda, túnghys – manichjurdan taraytyn monghol (Halha) júrty jayly bir auyz sóz joq demek, qazirgi Mongholiya men monghol últynyn búl jerge týkke de qatysy joq!
Yaghni, bizding jazba júmysymyz kóshpendilerding arghy tegi Ghúndardan (olar Saqtardyng úrpaqtary edi) bastalyp odan sәnbi, toba bertin kele jujandargha, olardan – nirun, moghol, tatar rulary órbiytinine kelip tireldik. Búl Týrki qaghanaty (b.z. 552 - 603 j.j.) dәuiri degen sóz, sebebi, jogharydaghy jujan Anahuani (Anaghay) qaghangha Týrik qaghany Bumyn:
- «...Qyzyn maghan úzatsyn!» dep elshi jibergende, - «Sen, temir balqytushy qúl, múndaygha qalay auzyng barady!» dep qatty ashulanghan Anaghay qaghannyn atqa qonuy, aradaghy soghysta jujandar Týrkilerden oisyray jenilip tynady. Búndaghy mening oiym: b.z. III gh. ekinshi jartysyndaghy «qúl Muguluy ýstemdigi» men «temir balqytushy qúl Bumyn» arasynda biz bayqay bermeytin baylanys bar siyaqty. Demek, biylikke talas barysynda jujandar men moghol týrkileri kezekpe – kezek jeniske jetip biylik auysyp otyrghan deuimizge әbden bolady. Olar (jujandar) tarih sahnasynan, biylikten ketkenimen elden, jerden týp – túyaghymen kóship ketken joq óitkeni, olar óz atamekeninde ghúmyr keshken bir atadan taraytyn kóshpeli týrki túqymdastary ghoy. Ras, biraz bóligi batysqa auyp baryp búdan bylayghy tarihi shejirelerde avarlar atalghan-dy.
Al, Qytaydyn «Sun Shu» (Sún úlysynyng qújaty) atty jylnamasynda jujannyng bir aty «datan», taghy bir esimi «tani – tani» degen derekterine oralayyq. Búl jayly óz pikirin bildirgen zertteushi, ghalym G. E. Grumm – Grjimaylo jujannyng «datani» degeni «tatar» sózinen tuyndaghanyn aytyp ótken. Ábden mýmkin, búl ýrdis jalghasa kele Týrki qaghanaty kezindegi b.z. VIII gh. «otyz tatar», «toghyz tatar» atalyp tegi bir tuystas mogholdarmen qatarlasa tariyh sahnasyna qayta shyghady. Jәne de Rashid Ád – Dinning «óte erte kezde monghol (moghol) taypalary men olardyng meken jayyn ýnemi iyemdenip kelgen quatty ru – úlystar tatar әuleti edi» degen jazbasy bar.
Minekey, b.z.VIII gh. sony men HI gh. arasyn qamtityn Oghyzdar dәuirine de kelip jettik. Alghash Jetisudyn batysyn mekendegen Oghyz taypalary (VII gh.) Týrik qaghandyghynyng qúramynda boldy. Uaqyt óte kele aimaqtaghy basqa úlystargha qaraghanda mereyi ýstem bolyp aumaghy barynsha keneyip, qanatyn kenge jaydy. Oghyz qaghanaty taypalardyn birikken odaghynan qúryldy, qúramyna qarlúq, halaj, qanghar – pechenegtermen qatar moghol t.b. rulyq toptary kirdi. Mogholdar tobyna: jalayyr, dulat, qiyat, qonyrat, kereyt, nayman, merkitpen qosa biraz týrki rulary endi. Odan Jetisuda Qarlúq qaghanaty (756 – 940j.j.) qúrylghannan keyin biylikten aiyrylghan oghyz túqymdastar Syr boyyna qaray yghysyp, mogholdar óz atamekeni Jetisuda qaldy. Qorytyndy - Shynghys han dәuirindegi aitylyp, jazylyp jýrgen «mongholdar» bolmaghan, ol san ghasyrlyq óz atamekeninde ghúmyr keship jatqan atalmysh moghol týrkileri edi, degendi osy joldardyn ózi-aq bildirip túr emes pe! Jәne de әkesi Esukeydi u berip óltiretin tatarlar da irgeles ómir sýrgen «datan» nemese «tani - tani» úrpaqtary ekenin ishtey sezinip te otyrmyz. Tipti sol zamanda «moghol» termiynining ayasy keneyip Týrik etnoniymining balamasy retinde qoldanysta bolghandyghy jayly mәlimetter kóptep kezdesedi.
Sonymen, Shynghyshan dәuirine kelgendikten onyng ataqonysynan bastayyq. Ol, qisyny kelmes, qiyalgha beyim Mongholiyanyn Hentey ólkesi emes, zertteushi ghalymdargha etene tanys Rashid Ád – Din men Á. Bahadýr han shejirelerinin bayany boyynsha – Talas aimaghy, Syr boyy, Aral jaghasy men Úlytau, Kishitau ónirleri bolghan. Keyingi zertteushilerdin enbekteri osy baghyttyng dúrys ekendigin kórsetude. Mәselen, T. Á.Tynybayyn jazghan «Shynghyshannyng ata mekeni men ata tegi jәne tili men dini» kitabyn (Almaty, Shapaghat – Núr, 2014) oqysanyz biraz tyng mәlimetterge qanyghasyz. Jogharyda jujannan – moghol, nirun, tatar rulary taralady dedik, moghol jayly biraz qauzadyq, endi nirungha toqtalar bolsaq, bir derekterde «nirun» (arqa) dep atalghan uaqyt óte kele «arqanyng eli», «arqalyqtar» t.b. aitylghan eken degen boljamdar bar. Keyinderi ataq – danqy shartarapqa jayylyp kýshti el bolghanda, syrttaghylar «Arqalyq el» atasa, olar ózderin «qiyan» dep ataghan jәne Nirundardyn iri rularynyng biri «Nýkiz» edi. Al, Á. Bahadýrding « Týrk shejiresinde» - qataghan, úrghyt, manghyt, barlas, qiyat, dulat t.b. nirun rulary ekendigi jazylghan. «Nirun» - núr rulary nemese núrdan jaralghan degen maghyna beredi – dep anyqtama da berip ótken. Al, osyndaghy Barlas ruynan Orta Aziyanyn әmirshisi Aqsaq Temirding shyqqandyghyn da aita keteyik.
Endigi kezekte «tatar» ruy shejiresi búl etnostyn qúramy – alshyn, tana, dóit (shómekey) taz t.b. rularynan qúralady. Mine, búl arqyly ejelgi tatarlar degenimiz, Kishi jýzding rulary ekendigi birden kózge úryp túr ghoy. Demek, Shynghystyng әkesi Esukeyge u beretin tatarlar ózimiz bayqap otyrghanday sonau b.z. III ghasyrynyn sonynan beri mogholdarmen qanattas, kórshi qonystanyp jýrgen týbi bir jujannan taraytyn týrki rulary. Búdan әri Alash ardaqtysy, ghúlama jazushy M.Maghauinnin «Shynghyshan jәne onyn zamany» atty tarihi hikayasynan ýzindi keltirsek: «...Qaytkende de Shynghys han óz úlysyn Eke Moghúl Úlysy dep ataghan, Eke Monghol emes. Sebebi, sol zamandaghy arab, parsy derekterinde, Qapqaziya, Batys Europa jazbalarynda «monghol» atauy úshyraspaydy. «Monghol» - naqtylap aitsaq, «men - gu» - qytay dәstýrindegi tauariyhqa tәn atau». Mine, endi búghan bizding alyp – qosarymyz joq, qysqa әri týsinikti aitylghan.
Mine óziniz oqyp aqiqatyn kózben kórip otyrsyz ghoy, birin – biri tolyqtyrghan tarihi faktiler esh qiyndyqsyz – aq taspaday órilip keledi. Olar aimaqtaghy biylik ýshin ghasyrlar boyy birin – biri qyrghyngha úshyratyp otyrghan. Shynghys hannyn balasy Shaghataydyn úlysy ydyrap – batysynda barlastan shyqqan Ámir Temir memleketi, shyghysynda Toghylyq Temir negizin qalaghan Mogholstan (Mongholstan emes) memleketi (HIV gh. orta túsynan – HVI gh. bas kezi) payda boldy. Búndaghy Shynghys túqymdarynan keyingi biyliktegi úlysbegiler - dulattar men jalayyrlar bolghanyn tarihtan jaqsy bilemiz. Mysalgha: memleketti әr kezenderinde Shaghatay hangha adal qyzmet etken dulat taypasynan shyqqan Poladshy, keyinnen Qamar ad – Diyn, Shams ad – Diyn degen әmirler basqarghan. Qazaqtyng ghúlamasy Á. Marghúlan ótken ghasyrdyng 1941 jyldary «...Jetisudyng sol kezdegi sayasy atauy Mogholstan bolsa, mekendegen taypalary resmy tilde moghol» – dep atalady. Biraq búl Moghol dep otyrghan kóshpeli taypalar monghol da emes, úighyr da emes, Týrik tilinde sóileytin sol jerding tarihi zamannan kele jatqan túrghyn halqy. Ekinshi týrde aitqanda Moghol dep atalghan elder Úly Jýz Ýisinning qúramyna kirgen ýisin – dulat, qanly, shanyshqyly, jalayyrlar» degen jazbasy bar.(«Mogholstan, mogholdar degenimiz kimder?» M. Qazybek, «Ana tili» № 27 (1233) 10 – 16 shilde, 2014 ) Mine, týgelimen týrki túqymdastar, mongholdyng aty týgili zaty da joq!
IYә, keyingi Mogholdar tarihynyng jalghasy 1366 – 1405jyldary Orta Aziyanyn әigili biyleushisi, Shynghyshannyn atalasy, Barlastan shyqqan Ámir Temirdin úrpaghy (shóberesi) Babyrdyn Ýndistangha shabuylynan qayta bastalady. Deliydi ózine baghyndyrghan Babyr shah (imperator) lauazymyn iyelengen son Ýndistannyn Soltýstiginen jinaghan 100 myn әskerimen soghys joryghyn bastap Bihar, Bengal aimaghyn ózine baghyndyryp Úly Mogholdar (Mongholdar emes) imperiyasyn qúrdy. Osynau asa quatty Úly Mogholdar imperiyasy óz biyligin HVIII gh. ortasyna deyin jýrgizdi.
Endigi, oqyrmanyn kókeyinde túrghan «Týrki tekti mogholdyn tarihy nege túnghys – manjur túqymyna jatatyn «monghol» júrtyna telindi?» – degen súraqqa oyymyz ben kózqarasymyzdy da ayta keteyik.
...Mening oiymsha búl jaghdayattyn tamyry tym terende – au, shamalap aitsaq sonau b.z. HI – HII gh. bastalatynday. Senbeseniz, zertteushi ghalym M. Adji kitabynan ýzindi oqiyq: « ... A nachalo vsemu polojil V. Monomah, kotoryy 1116 godu iziyal Letopisi Nestorovu iz Pecherskogo monastyriya y perevel ee svoy pridvornyy Vydubiskiy monastyri, gde tekst popal k igumenu Silivestru. On-to pervym y «perepisal» istorii Rusi. (Polyni poloveskogo polya. 46-bet) Mine, Reseyding qoldan jasalghan jalghan tarihynyng – qashan?, qalay? bastalghanyn tastaghy tanbaday etip kórsetip túr. Sodan beri búl ýrdisti biyleushi toptar jan – jaqty jetildirip, jýielep qoldap otyrghan synayly..
Biz endi kóp sozbay, hal – qadirimizshe bergi HIH gh. bastap tarqatyp kórelik. Sol kezendegi «ýndieuropalyq» kózqarastaghylar adamzat qoghamyndaghy belgili bir topty basqalardan artyq kórsetip, ol «Jaratushynyng pәrmenimen bolghan» degen qisynsyz týsinikke әkeldi. Búl óz kezeginde «ariylikti», «atlantizm» t.b. tarihi damu barysynda ózindik ghylymi teoriyalary bar salany baghytynan janyldyryp, birjaqty búrmalap nasihattaugha jol ashty. Onyn bir kórinisi HH ghasyrdyn 30 – jyldarynan keyin biylikke kelip «ariyshildikke» boy úrghan A. Gitlerlik fashistik Germaniyanyn taghdyryn eske salsaq ta jetip qalar. Sóitip, HH ghasyr basynda kóptegen memleketter biyligindegi sayasy elitalar búl iydeyanyn jasampazdyq quatyn jaqsy sezinip, syrtqy sayasy salada jan – jaqty paydalanugha bet búrghandy.
IYә, mәselen Patshalyq Resey bizderdi qazaq ekenimizdi bile túra «kirgiyz» dep shekeden qarauynyn astarynda da sayasi qiytúrqylyq jatyr emes pe?! Osy imperiya biyligin tónkerispen tartyp alghan, HH gh. basynda «ariylik» iydeologiya nәrinen susyndap ýlgergen bolisheviktik Kenes biyligi kommunistik – internasionaldyq nasihatty bet perde etip, al, is jýzinde úly orystyq shovinizmdik baghytty berik ústandy. Búl baghytty sharyqtatyp damytuda en ýlken kedergi – ótken ghasyrlarda «orystyn ózi bodany bolghan», jalpy slavyan tarihynda, mәdeniyeti men tilinde ajyramastay bolyp astasqan «týrkilik erekshelikter» olardyng kózine kýiik boldy desek artyq aitqandyq emes. Endigi úly orystyq «shovinizm» dertimen auyrghan sayasatkerler atalmysh «týrkilik yqpaldan» tazaru ýshin, olardy tómendetip kórsetu, tarihyn, mәdeniyetin, tilin, dinin joiy, búrmalau t.b. jýzege asyru osy bir biyleushi toptyn en basty mindetterining biri boldy. Bizge «agha» bolghan, mәdeniyet pen órkeniyet әkelgen «Úly orys» halqynyn qoldan jasalghan tarihy jayly myna bir derek menin tipti jaghamdy ústatty. Taghy da zertteushi M. Adjiydin kitabyna jýgineyik: «Slavyan v Drevnem Kiyeve u vlasti ne bylo. Ob etom ubediytelinee sviydetelistvuet i tekst dogovora, zakluchennogo 911 godu mejdu kiyevskimi knyaziyami i Vizantiey. «My ot rodu Russkogo, Karl, Ingelot, Farlov, Veremiyd, Rulav, Gudy, Rauli, Karn, Flelav, Ruar, Aktutrunyan, Lidulfost, Stemiyd....» Vot kto predstavlyal Rusi H veke. «IYmena pervyh russkiyh ludey varyagov i iyh drujinnikov – pochti vse skandinavskogo proishojdeniya» - otmechal V. O. Kluchevskiy (1841-1911) Slavyane u rusov v H veke byli i ostavalisi «jivym tovarom» istochnikom dohoda: imi rusy torgovali na nevolinichiiyh rynkah Vizantii i Vostoka. «... pozje staraniyami prostodushnyh letopissev peredelannye na slavyanskiy maner: Heliga stala – Oligoy, Ingvar – Igoriem, Validemar - Vladimirom» (Polyni poloveskogo polya. 43-bet) IYә, búnda Shvedting Rusi taypasynyn tarihyn Slavyandyq orystardyng ózine audaryp kóshirip alghany bayqalady... Demek, tәjiriybe bar nege ony «búratana halyqtargha» paydalanbasqa?I Sóitip, jauynger Qazaq últynyn tarihyn Mongholgha audaryp tútastay bir últty tarihynan, mәdeniyetinen ada, mәngýrt jasau! Mine otarshyldyq, qúldyq sayasattyng ozbyrlyghy, qúdaysyzdar biylik etken Kenes biyligining súrqiyalylyghy.
Olardyn negizgi maqsaty orystardan әldeqayda joghary mәdeniyeti bolghan týrki tildi kóshpelilerding - tili, dinine jәne tarihyn ozbyrlyqpen keyingi úrpaq tanymastay etip ózgertudi basty nysana etip alady. Sebebi, búl ýrdis Qyzyl imperiyanyng birtektiligine, orys últynyng tarihi túrghydaghy «euraziyalyq» ústanymyna qarama – qayshy bolatyn. Osy salany qatan kýn tәrtibinde ústaghan kenestik sayasy – iydeologiyalyq biylik 1940 – shy jyldardyn ayaghynan bastap týrki halyqtarynyng ruhani múrasyna, batyrlyq jyrlary men tarihyna shýiligip, qyspaqqa alyp shekteuge úshyratyp, onyng ornyna tanymastay bolyp búrmalanghan qoldan jasalghan jalghan tarihty dәripteuge jan ayamay kiristi. Sóitip, Týrki tekti últ pen úlystardyn ótkeni men ruhani bolmysyna, tarihyna Qyzyl imperiya tarapynan keshirilmes kýnә, orny tolmas orasan qiyanat jasaldy. Mәselen, ózderinin ghylymi enbekterinde týrki rularynyng bәrin «monghol» etip kórsetti. Mysaly: «1206j. kóktemde Ónen múra (Ile) ózeni boyynda moghol taypalarynyn qúryltayynda Temuchindi (Temirshyn) aq kiyizge kóterip han (hontayshy emes) etip jariyalaydy ...» ol rular: merkit, kerey, tatar, nayman t. b. endi búghan ne deysiz?! Qaydaghy «monghol», búlardyn bәri de, týrki rulary ghoy. Ol az deseniz osy uaqytqa deyin Úly qaghan biylik etken úlan – baytaq aumaqtan birde – bir monghol taypasynyn izi de, deregi de tabylghan joq. IYә, endi oiymyzdy týiindesek «... bayyrghy júrty Dәshti – Qypshaqqa týp kóterile aughan son qanyrap qalghan Úly Dalagha birte – birte jylji kóship, aqyry Shynghyshannyn týpki qonysyna iye bolyp qalghan Halha júrty ózinin monghol ekenin sovettik orystyn kómegimen tek 1923 jyly ghana bilipti». (Ekinshi kitap. Shynghyshan jurnaly. №4.(9) 2013. 73 - bet) Mine, tarihtyng aty tariyh, qansha búrmalap, ózgertsende erte ma, kesh pe - shyndyq bәribir jenedi...!.
Al, әzirgi mongholdar HIII – HVI ghasyrlardaghy jazylghan tarihi mәlimetterdi oqyp ta, týsine de almaydy. Demek, Shynghys han tarihynyn qazirgi Mongholiyamen eshqanday – da baylanysy joq! Solay bola túrsa da, qoryta aitqanda «monghol Shynghyshan» әlemdik dengeydegi úzaq jyldargha sozylghan, kýrmeui qiyn tarihi daudyn negizgi ózegine ainaldy. Sonyn bir kórinisi mine óziniz oqyp otyrghan Týrki tekti Moghol ruy men Shynghyshannyn, odan beri kele qazaq últynyn tarihyna jasalghan keshirilmes qiyanattyn aishyqty aighaghynyng bir parasy osy – au degen oimen shaghyn maqalamyzdy ayaqtaymyz.
Al, endi oqyrman qauym ! Týrki tekti Moghol men Mongholdyng (Halha) ara - jigin naqtyly derektermen taldadyq, keybir kýngirt tústaryn ashyp, jan – jaqty týsinikteme de berdik. Áriyne, búl taqyrypty búdan da әri anyqtau, zerdeleu, tolyqtyru әli de qajet dýniye jәne songhy nýktenin qoyyluy tarihty zertteushilerding enshisinde ekendiginde dau joq...
Qaly Ibrayymjanov, tarihshy Qazaqstan Jurnalister Odaghynyn mýshesi
Paydalanylghan әdebiyetter:
- I. Qabyshúly, «Túran әlemi», Almaty «Sanat», 2007
- M. Súltaniyaúly, «Mongholdyng qúpiya shejiresi», Almaty «Óner» 1998
- Ejelgi Qazaqstan ensiklopediya, «Aruna» baspasy, 2004
- Q. Daniyarov, «Qazaqstannyng balama tarihy», Almaty «Jibek Joly» baspa Ýii, 1997
- T.Á. Tynybayyn, «Shynghyshannyng atamekeni men atategi jәne tili men dini», Almaty «Shapaghar – Núr», 2014
- Gh. Aydarov, «Orhon – Eniysey jәne kóne úighyr jazba eskertkishterining tili», Almaty «Rauan», 1995
- S. Qondybay, «Arghyqazaq mifologiyasy», Almaty «Arys» 2008
- T. Júmahanov, B. Júmataev, «Qazaq handyghy» Almaty «Aruna Ltd» JShS, 2010
- M. Adji, «Polyni poloveskogo polya» Moskva, TOO «PIK - KONTEKS» 1994
Abai.kz