Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Sayasy portret 28446 20 pikir 24 Qyrkýiek, 2018 saghat 11:33

SAPARBAEV

Alghashqy «Qúrmet» ordenin alghanda   1999 jyl

Abai.kz aqparattyq portalynyng kezekti bir jobasy - «Sayasy portret» aidary oqyrmandargha jol tartty. Aydardyng keyipkerleri ministrler, oblys әkimderi, respublikalyq dengeydegi mekeme basshylary bolmaq. Sayasy túlghanyng balalyq shaghynan bastap, býgingi kýnge deyin jýrip ótken ómir jolyna sholu jasau arqyly túlghanyng jalpy adamdyq keskin-kelbetin ashyp kórsetu - basty maqsatymyz. Qazir memlekettik dengeydegi túlghalar men qarapayym halyq arasyn baylanystyratyn altynkópir joq. Osy zamannyng túlghalary jayly tolyqqandy aqparat bolmaghandyqtan da búqarada shendilerge degen birjaqty kózqaras qalyptasyp qalghan. Kóbine kýndelikti  resmy nasihat halyqtyng jýreginen oryn ala bermeytini taghy bar. Sondyqtan da, әr túlghanyng adamdyq bolmysy halyqtyng nazarynda boluy kerek dep oilaymyz.

Sayasy portret aidarynyng býgingi qonaghy - Berdibek Saparbaev.

«Osy júrt Eskendirdi bile me eken?» — dep hakim Abay aitqanday,  Aqtóbe ónirining әkimi Berdibek Saparbaevtyng biz bilmeytin qyrlary qanday degen súraqtarmen, Janaqorghangha, onyng tughan auyly Besaryqqa barghan edik.

Qonyrattardy Shynghys han ózining Kerey hany Van-hangha jazghan bir hatynda «kók tyrnalar»  dep ataghany bar eken. Búl olardyng shyqqan tegining qúr emestigin, olardyn, Shynghys han siyaqty týnde shanyraqtan týsken sәuleden jaralghany da kóne zamannan moyyndalghan. Olardyng asyl tektiligi Shynghys hannyng sheshesi de Qonyrat bolghanyn, onyng bәibishesi ataqty Joshy, Shaghatay, Ýgedey jәne Tóle handardyng analary Bórte de qonyrat bolghany tarihtan ayan. Osy rudyng kósemi Menleke alghashqyda jetim Shynghysty (Temuchindy) 13 jasynda asyrap alghan. Sóitip, ózi qonyrat ruynan shyqqan Shynghystyng sheshesine ýilengen. Sóitip, bolashaqta Shynghystyng kiyiz ýiinde Menleke bәrinen joghary - tórde otyratyn bolghan.

... Qonyrattar 1725-26 jyldardan Syr boyyna qonys tepken. Qazir qonyrattar mekenining biri — Janaqorghangha kelgenimizde sonau 1925 jyly Múhametjan Tynyshpaev jazyp ketken osy derekter eske týsip, Berdibek Saparbaevtyng el basqaru isinde, jetekshilik ónegesinde onyng erte zamannan shyqqan tegining — qonyrattardyng da izderi bar shyghar dep jobaladyq.

Keyipkerimizdi bala kýninen biletinderding biri, onyng tughan auylynyng túrghyny — Baltash Altynbekov seksendi alqymdap qalghan eken. Degenmen әli de tyn, kókiregi oyau, ortasyna syily, kópke aqylshy aqsaqal.

— Men Mәshbekting (Berdibekting әkesi) tuys inilerining biri bolamyn, — deydi de ol, ne bir qiyn-qystau, qily zamanda әrkez birge boldyq. Atalarymyz tegin bolmaghan ghoy, ashtyq jyldary Ózbekstan, Tәjikstan jaqtaryna asyp ketken auqattylar qatarynan kóringen. Qonys audara almay qalghan qara jayau kedeylerding qanshasy tughan jerde qyrylyp qaldy, ókinishke oray?!

Sóitip, elden bezgen aghayyndar shet elde de jerde qalghan joq, ata-әkelerimiz Tashkent pen Tәjikstan arasynda týiemen túz tasyghan keruenshi de bolghan. Berdibek ekeumizdi keruenshiler úrpaghy deuge әbden bolady. Shet ólkede basymyz bir boldy, enbegimizge el tang qalatyn, bau-baqsha da saldyq, kýrish pen maqta egudi de iygerdik. Sonyng bәri 60-shy jyldary Mәshbek Nәlibaev bastap elge oralghanda da iygiligimizge ainaldy. Solaysha, Mәshbek enbek etken «Alghabas» kolhozy gýldep qoya berdi. Ol kýrish brigadasyn basqardy, onyng qol astynda 28 jyl enbek ettim. Mәkeng asyl daqyldyng «Aqmarjan», «Kubani», «Uzriys» sorttaryn óndirip, әr gektarynan 25-30 sentnerden kýrish jinaghan bar ónimdi alyp ketetin, ózimizge eshtene qaldyrmaytyn. Sonday da zaman ótti ghoy. Eki mәrte Enbek Qyzyl Tu ordeninin, birneshe medalidardyng iyegerimin. Berdibekti bala kýninen bilemiz ghoy, ata-tegining asyl qasiyetterin boyyna sinirgen nagyz kóshbasshylar qatarynan kórinip jýr, bizding maqtanyshymyz, — dep kóterilip qaldy aqsaqal. Sәlemin de aityp jatyr...

9-synyp. Janaaryq ora mektebi.

Ong jaqtan 1-shi Baqyt Núrtazaev, Berdibek Saparbaev, Orazbek Jamantaev

Zeynetker, búrynghy osy auyldaghy orta mektep diyrektory Tileuhan Baysynov әkimimizding týiedey qúrdasy eken. «Janaaryqtaghy №167 orta mektebining internatynda jatyp oqydyq, ol bir synyp joghary boldy. Bekeng bastaghan jerles oqushylar arasynda óstim. Internat mengerushisi jәne klass jetekshimiz Manap Pirimbetov, fizikadan Isahan Isataev, matematikadan Túighyn IYgemberdiyev, mektep diyrektory Asqarbek Asanov siyaqty ústazdarymyz bizding azamat bolyp qalyptasuymyzgha óshpes ýlesterin qosty, zor әser etti, — dep eske alady ol.  Berdibek matematikadan zerek edi, ol ýnemi ózge pәnderdi este de saqtaugha bolady ghoy, al matematikany tereng taldap oqu kerek, — dep eskertetin.

Jergilikti Mәshbek Nәlibaev atyndaghy auyl okrugindegi №196 mektepting qazirgi diyrektory Talghat Esqabylovtyng әkesi Shortysh kezinde pochta taratushy bolyp istegen. Oqushy Berdibek Saparbaev Resey, Ukraina jәne Pribaltika elderindegi mektep oqushylarymen matematika esepterine jauap tabatyn hat alysyp túrady eken.

—  Gazetter men hattardy әueli Berdibekting ýiine aparyp, sonan shay, su iship auqattanyp, әri ketetinmin, — dep ýnemi eske alady eken marqús pochtashy Shortysh Berdibekten eki jas estiyar Beysenbek Qúrmanbekov onyng eng jaqyn dostarynyng biri, tipti onymen sonau «Alghabas» kolhozynda birge ósken. Ákesi Qúrmanbek Iliyasov maqtashy, diqan Mәshbek Nәlibaevpen ómir boyy qyzmettes bolghan. Olar ashtyq jyldary jogharyda aitylghanday týie keruenmen Tәjikstannan Tashkentke túz tasyp nan tauyp, bala-shaghalaryn asyraghan. Sol Alghabasta 60-shy jyldary atalary Iliyas pen Saparbay qaytys bolyp, jerlengen. Berdibek 6 jasynda, al men 8-ge kele sonda mektep tabaldyryghyn attadyq, — dep eske alady ol.

 


Berdibek Saparbaev Germaniyada GSVGA әskerleri qatarynda

 

Ong jaqtan Biysenbek Qúrmanbekov, Kenjebay Rysqanbetov, Berdibek Saparbaev, Baqyt Núrtazaev, Múhtar Shayyqov jәne Serik klastastary

Alghashqy ústazymyz Qopysh Aqylbekov boldy. 1968-1969 jyldary 1 may auylynda internat boldy, sonda taghy 9-10 klastarda birge oqydyq. Bekenmen bir bólmede jattyq. Oqugha zerek, ýzdik oqushy boldy. Matematikadan, himiyadan aldyna jan salmaytyn. Himiya pәninen aty esimde joq, janadan jas apay kelgeni bar. Formulalardyng birinen qate ketip, ony Bekeng tauyp alyp, týzetkeni bar. Balalyq qoy endi, ústazyn týzetuge bola ma? Jas apayymyz jylap qoya berdi, ókinishten.

Sonynan mektep diyrektory Tórebek Abdrahmanov bizding bólmege kelip, Bekene, әriyne dúrys bolmady, qatesin bayqasang mening ózime kelip nege aitpadyn, — degeni esimde.

Internatta bizben birge jetim-jetik balalar da oqydy. Sodan birde

peshten ulanyp qala jazdadyq. Dәriger Júmash aghay keldi týn ortasynda. Bólmening teng jartysynday balalardy taza auagha, dalagha arqalap shygharghan Berdibekting «qayrattylyghyn» kópke sheyin aityp jýrdik.

Óz enbegimizge ghana arqa sýieudi erte sezindik. Berdibek ekeumiz tary týiip, sók qylyp Shiyelinin, Qyzylordanyng bazaryna aparyp satatynbyz. Kiyim-keshek, kitap-dәpter alamyz aqshasyna, búl da joghary klastardaghy oqigha. Berdibekting ózi әngimeleytin Esenbek aghasy ekeui jaz boyy qauyn-qarbyz ósirip, kýzde Tashkentting ataqty «Alay» jәne «Shayhantauyr» bazarlaryna baryp, satyp jýrgenderin de kórip ýirendik. Aghasy ólshep beredi. Bekeng aqshasyn alatyn. «Podhody narod, svoy ogorod, polovina sahar, polovina med» dep Bekeng sanqyldap túratyn. Búl da orysshagha jetiktigi.

Aghasy Esenbekti әkesi dep qabyldaghan satyp alushylar, «Qarashy myna balany, qarshaday bolyp әkesinen búryn aqshagha qol sozady» — dep tang qalatyn. Qazir oilaymyn biz naryqqa bala kezimizden beyim bolyppyz-au dep.

Bekenning ýiindegiler meni «Shaldyng balasy» deydi, әkemning eruaghyn әr kez syilaydy. Ol kisi ishan bolghan, 1993 jyly 87 jasynda qaytys boldy.

Tuystyghymyz da bar, biraq dostyghymyz erekshe. 70 jyldary Berdibek ýilenu toyymyzda boldy.

Osy ózimizding qazirgi auyl әkimi Ómirbek Iliyasovtyng әkesi Júmabekti auyldastary «Nanjauyr» dep ataytyn. Búl ózi qansha mol tabys tapsa da, ýiine sheyin týgel jetkize almaytyn, myrzaqol, shashpau jan bolsa kerek.

Ol traktor aidaytyn. Bizge senetin, onyng traktorymen Bekeng ekeumiz Ýshaghashtan sekseuil tasimyz. Jigit bolyp qalghan kez, keshqúrym kórshi auylgha by keshterine de bildirmey tartyp ketetinimiz bar. Ystyqta qatty sharshaghan Jaken, әriyne, úiqygha erte kirisetin. Birde Bekeng ekeumiz «Belorusiti» qansha әurelesek te jýrgize almadyq, sýirep әkeluge tura keldi. Erteng sharua aqsap qalady-au dep ýreylendik týnimen.

Al tanerten, auyl maly óre qarasaq, Jakeng aghamyz traktorymen týtinin búrqyratyp, jýitkip barady. Artynan bayqasaq, traktordyng anda-sanda «neytralkadan» shyqpay qalatyn «auruy» bar eken.

Bekenning eki sureti saqtalypty. Birinshisi onyng 1971 jyly Kenes әskery tobynan әskery boryshyn ótep jýrgende salyp jibergen sureti. Syrtynda «Slujbanyng alghashqy jyldarynan estelik. Berdibek 22.VIII.71» dep jazghan ol.

Osy Germaniyada Berdibekting birge әskery qyzmetin ótegen seriktesi sol jyldardy bylay dep eske alady:

Drug y odnopolchanin pozdravlyait Berdybeka Saparbaeva

Letom proshlogo goda v Janakorgane odin iz blizkih druzey detstva y molodosty akima Aktubinskoy oblasty Berdybeka SAPARBAEVA Beysenbek KURMANBEKOV v besede so mnoy predstavil pamyatnui fotografii druga, podarennui emu iz dalekoy Germanii. Na nyom Berdybek Mashbekovich v voennoy forme y na oborote data, podpisannaya iym: 22 avgusta 1971-go goda.

Prodoljenii istoriy s etoy fotografiy v kanun mayskih prazdnikov raskryl jiyteli Rodnikovky Dauyltay ABILOV y predstavil fotografii sovmestnoy slujby v ryadah GSVG s Berdybekom Mashbekovichem.

- My slujily vmeste s nyne deystvuyshiym  akimom  nashey oblasty s maya 1971 goda po may 1973 goda v sostave GSVG artilleriyskih voyskah 152 milliymetrovoy pushki, - vspominaet on. - Ya sam rodom iz Rodnikovki, Berdybek priyehal y Kyzylordy. V nashey bataree my byly dvoe kazahstansev. Ya togda vstretil kazahskih parney iz Sibiri, no ony daje ne znaly nash kazahskiy yazyk. Berdybek slujil navodchikom 152 milliymetrovoy pushki, a ya vodiytelem. Stoyala nasha chasti v Karlmaksshtate, inogda ya ezdil v Potsdam. Uje togda Berdybek byl uvajaem y pochyoten sredy soslujivsev, daje na fotografiy vy vidiyte, kak ego okrujily boysy y on nahoditsya v sentre, a ya vtoroy sleva v pervom ryadu.

Posle slujby my vstretilisi cherez 35 let v Astane, togda Berdybek byl uje ministrom. A oseniu proshlogo goda on, buduchy akimom nashey oblasti, priyezjal v Rodnikovku y my vstretilisi vnovi.

Odnopolchanin akima vsu jizni trudilsya vodiytelem. Ego syn Jomart slujil v ryadah VDV v Saryagashe. Vsego u Dauyltaya s jenoy Altyn 5-ro detey y 7-ro vnukov.

Drug y odnopolchanin iskrenne pozdravlyait Berdybeka Mashbekovicha s Dnyom zashitnikov Rodiny!

 

  
GSVG G.Karlmarksshtadt pervyy ryad

sleva vtoroy D.Abilov, chetvertyy Berdibek Saparbaev

 

Ekinshi suret - «Biy-Ben» meyramhanasynda mektep bitirgenimizge 30-jyldyghyndaghy bas qosu sureti. Onda ong jaqtan birinshi men - Biysenbek Qúrmanbekov, Kenjebay Rysqanbetov, Beken, Baqyt Núrtaziyev, Múhtar Shayyqov jәne Serik klastasymyz beynelengen.

1976 jyly osy auylymyzda Bekeng men Ghayshanyng ýilenu toyyn ótkizdik. Tileuhan  Baysynov tamada boldy-au deymin, klastasymyz Baqyt Núrtazaev kóp enbek sinirdi toyda. Sol týnde elektr jaryghy sónip qalyp, men avtomobili farymen jaryq berip biylegenimiz bar. Zymyrap jatqan ómir-ay búl da kórgen týstey, kózden tasa qalsa da, kónilden óshpeydi. Jastyq shaqqa degen saghynysh qoy.

Berdibekting klastasy Mashar Shayyqov aitady: 1969 jyly Janaaryqtaghy orta mektepti 38-bala bitirdik, aramyzda eng ýzdigimiz sary bala Berdibek Saparbaev bolatyn. Biz mektepti jaqsy baghalarmen bitirgenmen Almatynyng narhozyna birden týse almadyq. Konkursten bir bal jetpey qalyp, salym sugha ketip auylgha oralyp, enbekke erte aralasyp kettik. Sheshingen sudan tayynbaydy degendey kelesi jyly taghy bardyq sol oqu ornyna. Kýnder óte jataqhana joq, temirjol vokzalyn meken, qylghanymyz bar. Bir kýni úiyqtap qalghan ekenbiz, ekeumiz de tanertengisin shoshyp oyandyq. Sóitsek, vokzaldyng oryndyqtaryn rezina shlangamen juady eken, býk týsip kórinbey jatqan bizge de zәrdey su tiygen eken!

Osy 1970 jyly 24 tamyzda kýtpegen jerden Ábish Kekilbaev aghamyzben kezdesip, dastarhandas bolghanymyz bar. Narhozgha jaqyn Jandosov jәne Pravda kóshelerining qiylysynda Orta Aziya әskery okrugining mekemeleri bolatyn, ashanasy da bar. Arzan bolghasyn jәne auyldasymyz marqúm Erejep Ábilovke, ol qatardaghy qúrylysshy-soldat bolatyn, baramyz. Kezdesip birge tamaqtanamyz. Birde ol ózining komandiyri Ábish Kekilbaevpen kezdesu úiymdastyrdy. Ábish aghamyz súnghaq boyly, qayyng qaptal, búira shash jigit aghasy eken. Eski dostarday baurap aldy, shýiirkelesip qaldyq. Qazir karap otyrsaq Ábish aghamyz 1968-1970 jyldary Orta aziya әskery okruginde kenes armiyasy qatarynda әskery qyzmette bolghan eken, tipti kenes jәne qytay әskerlerining Jalanashkól kóli manyndaghy әskery qaqtyghysyna da qatysypty. Qyza-qyza kelgende degendey, sebebi birshama vino da ishilgen bolatyn, bizden mýshel jas ýlken jazushy aghamyz Berdibek ekeumizge ózining túnghysh prozalyq shygharmasy «Bir shókim búlt» kitabyn qoltanbasymen syigha tartty. Bizding quanyshymyzda shek bolmady.

Búl bir eki balapan býrkitting qiyagha qaryshtap úshar aldyndaghy alghashqy kezdesuleri bolyp kórinedi maghan. Qyzyghy, jyldar óte danyshpan jazushy aghamyz aghamyz  kezekti bir Parlament otyrysynda Bilim ministrining orynbasary Berdibekti kórgende top ishinde onyng óni beytanystau kórindi.

«Shamasy, Saparbaev osy-au» dey oiladym. Tipten jas eken. Tyghynshyqtay aq-sary jigit. Dýrse qoya bergen deputattardyng qarsha boraghan qatigez saualdaryn ýnsiz tyndap otyrdy. Syr bildirgen joq. Ózine-ózi senimdi. Áldenelerdi qaghazyna týrtip alyp, súraq týse qalsa, jauap beruge әzir otyr, — dep sýiispenshilikpen jazypty Ábish aghamyz Berdibekke arnalghan «Algha qaray adymday týs, alghaday azamat» maqalasynda.

Búl kezdesulerge әli de alda 20-jyldan artyq uaqyt bar edi, al әzirshe «qyrsyqqanda qymyran iriydi» degendey ekinshi jyly da biz ekeumiz konkurstan óte almay Qazalydaghy auyl sharuashylyghy tehnikumyna týstik, zootehniya bólimine. Kelesi jyly Berdibek Germaniyagha әskerge alyndy da,men bitirip shyqtym. Ústazdarymyz Ýmit Qaldarbekova, Abdrahman Qambarbekov jәne basqalary sabaq bergen edi. Bizding jolymyz osylay aiyrylysty, ol armiyagha alynyp, oralghanda men Otarda әsker qatarynda boldym. 1973 jyly Otargha ol Ghayshamen kelip, tanystyrghan bolatyn. Berdibek bolsa týbinde degenine jetip Almatynyng narhozyn bitirip, ómirde aldaghy maqsattaryna jetti, - dep týidi Mashar Raqymúly.

Al, Berdibek Saparbaevtyng enbek jolyn 16 jasynda «Zadariinskiy» kensharynda qatardaghy júmysshydan bastaghany bәrine mәlim. Onyng enbek jolyna joldamany әkesi Mәshbekting dosy, әriptesi Ábdighappar Núrtazaev bergen bolatyn. Osy kenshardy qúrysugha óz ýlesin qosqan, onyng túrghyndarynyng biri — sol kezde maqta brigadasynyng brigadiyri, el aghasy, sózi dualy Mәshbek Saparbaev bolghany qazir bәrine ayan.

Ábdighappar Makendi aldyna salyp, Ózbekstan, Tәjikstandy aralap, 2 jyl ishinde 500-den asa jerlesterimizdi ata-qonysyna kóship keluin ýlken iskerlikpen úiymdastyrghan bolatyn. Alghashqy bolyp Mәshbek Saparbaev otbasy Maqtaaral audanyndaghy ýilerin, bau-baqshalaryn tastap tughan jerdi, atamekendi kógertu ýshin janadan qúrylghan sharuashylyqqa qonys audarghan bolatyn. Múnda Mәshbek siyaqty elge syily azamattar auaday qajet edi.

Enbek eki ardagerdi de qúrmetke bóledi, búl kúnderi ekeuining de esimderi eki eldi mekenderge berilgen. Enbegi zor baghagha ie bolghan Ábdighappar aghamyz kezinde D.Qonaevtyng qolynan «Qazaq SSR-ine enbegi singen agronom» qúrmetti ataghyn alsa, sonynan «Enbek Qyzyl Tuy», «Oktyabri Revolusisy» ordenderimen marapattalghan.

B. Saparbaevqa enbek jolyna túnghysh joldama bergen Núrtazaev Ábighapar, ong jaqtan tórtinshi, 5-shi M. Besebaev jәne 6-shy D.A. Qonaev

 

Enbekte birge shyndalghan eki dostyng qatarlas úldary Baqyt jәne Berdibekte qúlyntayday birge ósti.

«Berdibek sol kezde 8-shi synypta oqityn. Janadan ashylghan auylda mektep bolmaghandyqtan bizder 8 shaqyrym jerdegi Janaaryq orta mektebine qatynap oqydyq. Bir partada otyrdyq. Ol futboldan jәne tennisten mektep qúramasynda oinadyq. Audandyq pәndik olimpiadagha da qatysyp, alghashqy jenimpaz atandy. Bir jyly oblystyq olimpiadagha qatysu ýshin biz bir top oqushy Qyzylordagha baratyn boldyq. Ol kezde qalqymaly kópir joq, parom jýretin. Sol kýni múz ústasyp, parom da jýrmey qaldy. Bir ghana jol bar, ol da qauipti, tolyq qatyp ýlgermegen múz ýstimen jayau ótu. Bekeng qolyna úzyn tayaq ústap, múzdyng ýstimen arghy betke ótip ketkende, jetekshimiz fizika pәnining múghalimi Isahan Joltaev bar, bәrimiz jaghamyzdy ústadyq, onyng sonynan erip ózennen ótip kettik. Sol olimpiadada ol matematikadan jýldeni jenip aldy. Mektep bitirip ol Almatygha, men Jambylgha oqugha kettik», — deydi Baqyt Núrtazaev.

Baqyt ózi de әke jolyn quyp, sol auyr 90-shy jyldary «Zadariinskiy» kensharynda diyrektor, Janaqorghan audany әkimining orynbasary bolghan, «Qúrmet» ordeninin, birneshe medalidardyng iyegeri.

«Ómirde tórt qúbylasy býtin jan bola ma, tas týsken jerine auyr ghoy. Klastas dosymyz Berdibekting er jetip, el qataryna qosylyp qalghan úly Bauyrjan, «Almaty-Taraz» kýre tas jolynda kólik apatynan qaza tapqanda

kókiregimiz qars aiyryldy, basy-qasynda bolyp, qayghysyn bólisip, sadaqalarynda boldyq», dep oilarymen bolisedi Baqyt.

Keshirek Berdibek úly Bauyrjan turaly «Saghymgha ainalghan saghynysh» atty kitap jazyp, jaryqqa shyghardy, dos-jaran, tuma-tuystaryna taratyp berdi. Endi búl kitapty oqyghan adam onyng taghylymdyq, tәrbiyelik tústaryn angharmauy mýmkin emes. Onyng osy kitabyn oqyghanda Abaydyng kishi úly Ábdrahmannyng qazasyna qabyrghasy qayysyp, qatty kýizeliske týsip, úlyna arnaghan ólenderi eriksiz esine týsedi. Berdibekting kitabynan da әkening jaraly jýregi jas әruaqpen syrlasa otyryp, aldaghy kýnnen ýmit ýzbeydi. Kópshilik bayqaghanday, sóitip, sózben somdalghan eskertkish qayghy-qasiretin mysqylday bolsa da jenildete týsetinine senedi.

Ekinshi jaghynan esimi elge ayan ýlken әrippen jazylatyn azamat – Berdibek Saparbaevtyng ýlken jýregi shygharmashylyq qazynasynan da kenje emes ekendigi onyng osy kitabynan da kórinip túrghany shyndyq, — deydi Baqyt Ábdighapparúly.

—  Sonau 60-shy jyldary Ádighappar men Mәshbek aghalarymyz kósh bastap tughan topyraqqa qayta oralghan 500-dey adamnyng úrpaghy órbip kýnde irgeli el boldyq, — deydi auyl әkimi Ómirbek Iliyasov. Býgingi tanda bizding Aqjol auylynyng ózinde 160 ýy bar, túrghyndar sany 1162 adam, deni qonyrattar, birdi-ekili arghyn, qoja men qonyrattyng qarasha bóliminen ýsh ýy ghana bar, — deydi ol.

— Bizding el úitqysy shayqalmaghan qazaqy ómir. Múnda jergilikti aqsaqal Núrtas Shalysbaev jazyp shygharghan shejireden әrbir adam óz esimin tabady. Mysaly, Berdibek Mәshbekúlynyng ómir shejiresi bylay órbiydi. Keydenning 3 – balasy Qojaberdiden Niyaz odan Qazy tuady, Qazydan Nazar, odan Kókenning úrpaqtary órbiydi. Kókennen Bekjigit, Bekjigitten Nәlibay, odan Saparbay. Saparbaydan qos úl Imash (Mәshbek) jәne Esenbek.Mәshbekten Berdibek, Álibek, Batyrbek, Pәzilbek jәne Núrlybek. Berdibekten Bauyrjan, Jansúltan. Al, Álibekten Baqytjan órbiydi. Solaysha, qyz alyspaytyn jaqyndarmyz, — deydi әkim. Sol bastapqy kóship kelgender jat-júrtta bolsyn, elinde bolsyn qazaqtyng ejelgi ASAR – birigip kómektesu saltyn joghaltpay, qandaryna sinirgen. Sol kezden bastap sharuashylyq qúrylys materialdaryn berip, kólikpen kómektesse bolghany — tuysqandar bas qosyp, kóptegen ýilerdi ghana emes, tipti mektep, klub siyaqty kesenelerdi de ASAR arqyly túrghyzghan

Tek bertin kele Mәshbek Nәlibaev aghamyzdyng úrpaqtary zamanauy mektep, jana meshit ýiin salugha demeushilik kórsetken.

Mәshbek Nәlibaev atyndaghy auyldyq okrug

 

Berdibek Saparbaev synyptastarymen týlep úshqan mektebining janynda

Oblys әkimi turaly shaghyn maqalanyzda onyng adamy qasiyettierin keninen beyneleuge kónil bóle otyryp, osy maqalany Berdibek Mәshbekúlynyn, әkesi Mәshbekting zamandasy ýzengeles dosy jaqynda ghasyrlyq mereytoyy qarsanynda Ábdighappar Múrtazaevqa arnauymen ayaqtaghandy jón kórdik.

Berdibek SAPARBAEV

Aqtóbe oblysynyng әkimi:

«Tagha atty, at erdi, er eldi saqtaydy», - deydi halyq danalyghy. Rasynda da, el daghdaryp qalghan qysyltayang sәtterde tyghyryqtan shyghatyn joldy tabatyn kisining orny bólek. El erge qaraghan sәtte, ol tómen qarasa, sharua ongha baspaydy. Naghyz azamat sonday sәtterde júrttyng erkin biylep, ýiirip alady. «Túlgha biregey bolmasa, ne bolady ónsheng nól...»  - dep Abay osyndayda aitsa kerek.

Men biletin Ábekeng – sol «biregeylerdin» biri edi. Jan – jaqty zerttep, barlyq mýmkindikterdi ekshep, isting qybyn taba biletin ol qanday sharuany qolgha alsa da, aqyryna deyin jetkizetin bilikti basshy boldy.

1960 jyldardyng basynda KSRO basshysy N. Hrushevting yqpalymen Ontýstik Qazaqstan oblysynyng biraz jeri Ózbekstangha berildi. Halyqpen aqyldasyp istelgen is emes, jogharydan kelgen ókim.

Búl, әriyne, zor qiyanat edi. Biraq memleket basshysynyng isine kim qarsy bolsyn, el ýnsiz kóndi. Biraz qazaq kórshi respublikanyng aumaghynda qaldy. Áriyne, bir memleketting qaramaghyndaghy respublika, biraq bәribir ózgening aty ózge ghoy. Halyq arasynda ishki narazylyq bolghanymen, eshkim syrtqa shyghara alghan joq.

Mine, osy kezde Ábdighappar Núrtazúlynyng iskerlik qyry jarqyrap kórinde. Qyzylorda oblysy, Janaqorghan audany, Týgisken massiyvinde janadan qúrylghan «Zadariya» kensharynyng diyrektory bolyp taghayyndalghan ol audan basshysymen aqyldasa otyryp, әueli júmys kýshin qamdaugha kiristi. Ol ýshin Ontýstik Qazaqstan oblysy men Ózbekstangha ótip ketken audandardy aralap, halyqpen kezdesti. Birin agha, birin ini tútyp, bauyrgha tarta sóilesken ony júrtshylyq ta jatsynghan joq. Ol Ózbekstangha qaraghan eldi Qazaqstangha kóshige ýndedi. Sol kezde tyng jer esebindegi Týgisken massiyvi aumaghyn birge iygeruge shaqyrdy. Jerding ereksheligin, eginning bitik shyghatyndyghyn, birlik bolsa, tirlik bolatyndyghyn eske saldy. Qalyng qazaqtyng ortasynda otyrudyng tildi, dildi saqtaytyndyghyn da aitugha úmytpady. Sonyng arqasynda alpysynshy jyldardyng ayaghynda Janaqorghan audanyna Ontýstik Qazaqstan oblysy men Ózbekstannan 500-ge juyq otbasy kóship keldi. Ontýstik ónirlerde bir ýide 7-8 bala bolatynyn eskersek, jana qonysqa 4 mynnan astam keldi. Basym kópshiligi Ózbekstannan edi. Elge el qosylsa qút, birinshiden, búl – osynshama qazaqqa ózge últqa jútylyp ketpey, óz dilin saqtap qalugha kómektesken sharua boldy. Ekinshiden, kelgenderding bәri de jer emip ósken, kәnigi dihandar edi. Yaghny Qazaqstan halqynyng sany kóbeyip qana  qoymay, mol júmys kýshi, isker mamandar keldi. Búl eng aldymen, memleket mereyi edi.

Kelgen júrtty bytyratpay, birge ornalastyru da útymdy sayasat boldy. Olar «Zadariya» kensharynyng 1 may, «Qyrkense», «Politotdel» «Ózgent» bólimshelerine ornalasty. Kóshi – qonnyng basynda bolghan, ózderine etene tanys azamattyng kenshar diyrektory ekendigi kelgen júrtshylyq ýshin de jaman bolghan joq.

Kez kelgen sharuany janadan bastau onay emes. Ásirese, tyngha týren salu tipti qiyn. Jana kenshardy óz qolymen qúrghan Ábekeng búl iske bel sheshe kiristi. Kóp úzamay tu jatqan dala tósinde aqshanqang ýiler sap týzedi, tiptik mektep, mәdeniyet ýii, auruhana, ózge de nysandar salyndy. Ásirese, «Qyrkense» kәdimgi qala sekildi edi. Kenshar ortalyghy men bólimshelerding arasyn jalghaytyn joldar salyndy. Al ortalyqtaghy kóshelerge asfalit tóseldi. Auyzsu mәselesi sheshildi. Egis alqaptary retke keltirildi. Sulandyru jýieleri tiyanaqtaldy. Búnyng bәri kenshar diyrektorynyng mol tәjiriybesi jәne audan, oblys basshylyghymen tize qosyp júmys istey alatyndyghynyng arqasynda jýzege asty.

Ol qarauyndaghy әrbir kisining jaghdayyn jaqsy biletin, adamdardy ynghayyna qaray júmsay biletin basshy boldy. Eshkimdi alalaghan joq. Tek sharuashylyqqa ghana kónil bólmey, túrghyndardyng mәdeny demaluyna, kózi ashyq boluyna jaghday jasady. Elge belgili túlghalarmen, respublikalyq dengeydegi mәdeny mekemelermen jii kezdesuler úiymdastyrdy. Qolynan is keletin adamdardyng qoltyghynan demep, yntalandyryp otyrdy. Sonyng biri — mening әkem Mashbek. Brigada basqarghan, ózi de kýrish ekken әkem bilikti basshynyng qamqorlyghyn kóp kórdi. Tek ol emes, basqa da kisiler Ábekenning kómegin shyn sezindi. Olar da kenshar diyrektorynyng atyna kir keltirmeu ýshin kýni-týni enbek etti. Sonyng arqasynda Ábdighappar agha basqarghan 11 jylda «Zadariya» kenshary oblystaghy eng iri astyqty sharuashylyqqa ainaldy. Birneshe mәrte Respublikalyq tulardy jenip aldy.

Ábekeng úrpaq tәrbiyesine de qatty kónil bóldi. Mysaly, ol qay ýide qanday bala ósip kele jatqanyn, onyng nege beyimi bar ekenin jaqsy biletin. Sol balanyng talabyn úshtaytyn. Biz joghary klastarda oqyp jýrgende týrli kurstargha qatystyq. Sol kurstarda kenshardyng agronomy, injeneri, ekonomiysi, esepshisi, basqa da qyzmetkerler dәris oqityn. Búl — Ábdighappar aganyng el basqaru isine engizgen janalygy edi. Sonyng arqasynda biz mektepte jýrgende-aq, sharuashylyqtyng qyr-syrynan habardar boldyq. Jaqsylyqqa úmtylyp óstik. Bolashaq kәsibimizdi sol tústa tandadyq. Ábekeng mening Almatydaghy Halyq sharuashylyghy institutyna oqugha týsuime birden-bir sebepker boldy. Mening qatarlastarymnyng bәri de onyng әkelik qamqorlygyn sezindi.

Ókinishke qaray, Ábdighappar Núrtazaev ómirden erterek ozdy. Býginde ózi qyzmet etken auyl ol kisining atymen atalady. Búl — auyl túrghyndarynyn, bir kezde Ábekeng Qazaqstangha әkelip qosqan, býginde etekti elge ainalghan júrtshylyqtyng oghan degen alghysy men qúrmetining kórinisi. Ýkimetke úsynys jasaghan da, sonyna deyin tiyanaqtaghan da — solar. Osy iske ózimning de sebim tiygenin maqtanysh etemin.

1945 jyly Shymkent qalasyndaghy auyl sharuashylyghy tehnikumyn qyzyl diplommen bitirip, nebary 17 jasynda enbek jolyn újymshar basqarudan bastaghan Ábdighappar agha óz zamanynyng ozyq túlghasy boldy. Isting ýtyryn bilip túratyn. Janaqorghannyng jeke audan bolyp bólingen sәtinen bastap, ómirining aqyryna deyin kindik qany tamghan ónirding gýldenui jolynda ayanbay enbek etti. Kerek jerinde jogharygha mәsele qoya bildi, týiindi dýniyelerge audan, oblys basshylyghynyng nazaryn audarta aldy. Al ózi kez kelgen mәseleni tez sheshetin.

Ol — jerding tamyrshysy ispetti tamasha agronom edi, jer bederin, topyraq pen su jayyn «beske» bildi. Údayy túqym sapasyn jaqsartugha kýsh saldy. Barlyq sharuanyng ótinde ózi jýrdi, júrtshylyqty da júmyldyra bildi. Adamdarmen qarym-qatynas jasauda onyng tuabitti degdarlyghy angharylyp túratyn. Ol basqarghan sharuashylyqtar sol tústaghy sosialistik jarystarda dәiim aldynghy qatarda jýrdi, adamdarynyng ensesi tik boldy. Bastaghan isting nәtiyjeli bolatyndyghyna ózi senip qana qoymay, qasyndaghylardy da ilandyratyn qasiyeti bar edi. Sol ýshin de ony halyq qatty qadirledi.

Enbek Qyzyl Tu, Oktyabri revlonsiyasy ordenderi, birneshe medalidarmen marapattalghan, audandyq, oblystyq partiya komiytetterining mýshesi, audandyq, oblystyq kenes deputaty atanghan Ábdighappar agha Janaqorghan ónirining qazyghy sekildi adam edi. Asyl agha bastaghan ister býginde jalghasyn tauyp jatyr. Onyng esimin úlyqtau jolynda da kóp sharualar jasalyp jatqandyghy quantady. Sonyng biri — osy kitap.

Búl — eng aldymen, biz ýshin, bolashaq úrpaq ýshin qajet dýniye.

Qútty bolsyn, elding qazynasyna ainalghay!

Jaqynda ghana oblys әkimimen osy maqala tórkininde әngimeleskende Berdibek Mәshpekúlynyng ózining jaqyn dostaryn, olarmen ótken qyzyqty dәurendi egjey-tegjeyine sheyin esinde saqtap, jaqyndarynyn, dostarynyng esimderin de este saqtauyna tang qaldyq.

 

1961 jyl 21 shilde. Núrtazaev Ábdighappar (ong jaqtan tórtinshi, birinshi qatary) Dimash Ahmetúly Qonaevtyng qolynan «Qazaq SSR-ning enbek sinirgen agronomy» qúrmetti ataghyn alghanda.

Imandy azamat Mәshbek Saparbayúly Nәlibaevtyng qamqorlyghymen salynghan meshit

Berdibek Saparbaevtyng synyptasy Shayhov Mashar Rahymúly

Almaty qalasy. Studenttik kez. On  jaqtan ekinshi B.M.Saparbaev, ýshinshi Baqyt Núrtazaev

Janaqorghan, Qyzylordagha Elbasynyng alghashqy saparlarynyng biri.

Kóne kóz qariya Baltash Altynbekov – Saparbaevtardy jaqsy biledi.

Aghayyndy Saparbaevtar: Berdibek, Núrlybek, Álibek, Batyrbek.

Balniyaz Ajniyazov, Qazaqstan jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

 

20 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1193
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1867
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1912