QR Premier-Ministri Baqytjan Saghyntaevtyng tóraghalyghymen ótken Ýkimet otyrysynda mýmkindigi shekteuli jandardy әleumettik qorghau mәselesi talqylandy.

Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri M. Ábilqasymovanyng aituynsha, mýmkindigi shekteuli jandardyng qúqyghy men әleumettik qorghaluyn qamtamasyz etu — memleketting әleumettik sayasatynyng manyzdy baghyttarynyng biri.

«Qazaqstan 2015 jyly BÚÚ-nyng erekshe qajettilikteri bar adamdardyng qúqyqtary turaly konvensiyasyn ratifikasiyalady. Osylaysha mýgedekterding ekonomikalyq, azamattyq, әleumettik jәne mәdeny qúqyqtaryn kemsitusiz әri basqalarmen teng dәrejede jýzege asyru ýshin elimiz halyqaralyq standarttardy engizu boyynsha birqatar mindettemelerdi moynyna aldy», — dedi M. Ábilqasymova.

Qazirgi uaqytta Qazaqstanda 674,2 myng mýmkindigii shekteuli jan bar, olardyng 62%-y enbekke qabiletti jasta, 25,4%-y zeynetkerler bolsa, 12,6%-y 18 jasqa deyingi balalar. 2018 jyldyng 1 qantarynan bastap kýnkóristing eng tómengi dengeyining ózgeruine baylanysty mýgedektik boyynsha beriletin jәrdemaqy mólsheri 16%-gha deyin artqan.

«Biylghy jyldyng 1 qazanyndaghy mәlimet boyynsha, 508,7 myng adam memlekettik әleumettik jәrdemaqy alady. Jәrdemaqynyng ortasha mólsheri – 40 769 tenge. Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha 2018 jyldyng 1 shildesinen bastap bala kezinen bastap birinshi toptaghy mýmkindigi shekteuli eresekterge qamqorlyq jasaytyn adamdargha jana jәrdemaqy taghayyndaldy. Býgingi tanda búl jәrdemaqy 10 myng otbasyna tólenip otyr. 881 úiym erekshe qajettilikterge múqtaj 100 myng adamgha arnayy әleumettik qyzmetterding kepildendirilgen kólemin kórsetti. Onyng ishinde 8,8 myng adam búl qyzmetti 130 ÝEÚ arqyly aldy. Jalpy alghanda, mýmkindigi shekteuli jandardy әleumettik qamtu jәne olargha kómek kórsetu ýshin 2018 jyly 302,8 mlrd tenge qarastyrylyp otyr», — dedi enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri.

Ministrlikting mәlimetine qaraghanda, elimizding jol boyyna 17 270 jol belgileri ornatylyp, úiymdar túrghan jayau jýrginshiler jolynda dybystyq qúrylghylar qoyylghan. 15 invataksy qyzmeti ashylyp, ondaghy 34,8 myng adamgha qyzmet kórsete alugha qauqarly 280 mamandandyrylghan kólik júmys isteude. 26 aimaqtyq telearnada baghdarlamalar surdo-audarmamen jýrgiziledi.

«51,1 myng kembaghal jandardy mindetti gigiyenalyq qúraldarmen qamtamasyz etu normasy eki esege artty, estu qabileti nashar 4 myng adamgha ymdau tili mamanynyng qyzmet etu uaqyty eki ese ósti. Zamanauy gadjetterdi eskerke oytyrp, 55,2 myng adamdy qamtamasyz etu ýshin onaltudyng tehnikalyq qúraldarynyng tizbesi 32-den 55-ke deyin úlghaytyldy», — dedi M. Ábilqasymova.

Sonymen qatar, Últtyq jospar mýgedekterding qúqyqtaryn saqtau jәne qorghau salasyndaghy memlekettik sayasatty iske asyrugha baghyttalghan nysanaly kórsetkishteri aiqyndalghan jeti basym baghytty úsynyp otyr.

Birinshi basymdyq mýgedektikting aldyn-alu sharalaryn odan әri jetildiru bolsa, ekinshisi — inkluzivti bilim berudi damytu. M.Ábilqasymovanyng aituynsha, býginde 147 mynnan astam balanyng bilim alu mýmkindigi shekteuli.

«Bilim jәne ghylymdy damytudyng memlekettik baghdarlamasyn iske asyru jónindegi is-sharalar josparyna sәikes, 2019 jylgha deyin inkluzivti bilim beru ýshin qajetti jaghday jasalady. Mektepke deyingi bilim beru salasy 30%, orta bilim 70% jәne tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru úiymdarynyng 40%-y inkluzivti bilim beruge kóshedi. Býginde arnayy bilim beru qajettiligine múqtaj 40 myng balanyng bilimdi bolyp shyghuy ýshin balabaqshalardyng 15% -ynda, mektepterding 55%-ynda qajetti jaghday jasalghan», — dedi ministr.

Ýshinshi basymdyq — 2030 jylgha qaray mýmkindigi shekteuli adamdar ýshin kedergisiz orta qúru. M. Ábilqasymovanyng sózine qaraghanda, qazir 32,6 myng әleumettik infraqúrylym nysany anyqtalghan, onyng 32 mynyn mýgedekter ýshin qoljetimdi ortany saqtau ýshin pasporttau josparlanyp otyr. 21,1 myng nysandy beyimdeu kerek. 31,5 myng nysan boyynsha pasporttau júmysy jýrgizilip boldy, onyng 19,5 myng nysany mýmkindigi shekteuli jandar ýshin beyimdeldi.

Tórtinshi basymdyq — sapaly júmyspen qamtu jәne mýgedekterding ekonomikalyq tәuelsizdigi dengeyin arttyrugha baghyttalghan sharalardy jetildiru.

«Býgingi tanda enbek etuge qabiletti 417,7 myng mýmkindigi shekteuli adamnyng 30%-dan astamy, yaghny 127,1 myng adam júmys isteydi. 1 qazandaghy jaghday boyynsha Júmyspen qamtu ortalyqtaryna 15,9 myng adam jýgingen, olardyng ishinde 6,4 myng adam túraqty júmysqa ornalastyryldy. 1,3 myng adam qysqa merzimdi kurstarmen qamtyldy, 39 adam biznesin ashugha shaghyn nesie aldy», — dep enbek ministri habarlady.

Ayta ketu kerek, júmys berushilerdi mýmkindikteri shekteuli jandardy júmysqa ornalastyrugha yntalandyru ýshin 2018 jyldan bastap júmys berushilerding erekshe qajettilikteri bar adamdar júmys isteytin arnayy júmys oryndaryn jabdyqtaugha ketetin shyghyndaryn subsidiyalau engizildi. Biyl osy 770 arnayy júmys ornyn qúryldy.

Besinshi basymdyq — әleumettik onaltu men abilitasiyanyng tiyimdiligin arttyru.

«Jergilikti atqarushy organdargha mýgedektigi bar adamdardyng onaltudyng tehnikalyq qúraldary men qyzmetterine naqty qajettiligin eskere otyryp, jergilikti budjetten qarajat bóludi qamtamasyz etu qajet», — dedi ministr M. Ábilqasymova.

Altynshy basymdyq — әleumettik qyzmet kórsetu jýiesin janghyrtu. Jýieni jetildiru maqsatynda Áleumettik qyzmetter portalyn engizu júmysy bastaldy, ol adamdardyng jeke qajettilikterine qaray onaltu qúraldary men qyzmetterin óz betinshe tandau mýmkindigin beredi. Búl múqtaj azamattargha qyzmetterdi «bir tereze» qaghidaty boyynsha kórsetuge mýmkindik beredi.

Jetinshi basymdyq — keng auqymdy aqparattyq-týsindiru júmysyn jýrgizu.

Óz kezeginde densaulyq saqtau ministri E. Birtanov mýmkindikteri shekteuli jandargha medisinalyq kómek kórsetu «Halyq densaulyghy jәne densaulyq saqtau jýiesi turaly» QR Kodeksining 34-babyna sәikes tegin medisinalyq kómekting kepildik berilgen kólemining shenberinde jýzege asyrylatynyn jәne profilaktikalyq, diagnostikalyq jәne emdik medisinalyq qyzmetterdi qamtitynyn aitty. Medisinalyq úiymdy erkin tandau qaghidaty boyynsha olar kez kelgen medisinalyq úiymda ambulatoriyalyq jәne stasionarlyq medisinalyq kómek alugha qúqyly.

«TMKKK ayasynda әleumettik әlsiz toptar men qorghalmaghan adamdar, onyng ishinde mýmkindikteri shekteuli jandar diagnostikalyq zertteulerding qymbat týrlerin alugha qúqyly», — dedi densaulyq saqtau ministri E. Birtanov.

Qazirgi tanda elimizde 192 qalpyna keltiru emi jәne medisinalyq onaltu úiymdary júmys isteydi, olardyng 129-y — memlekettik jәne 63-i — jekemenshik. Búdan ózge, jyl sayyn 26 mynnan astam mýmkindigi shekteuli jan jeke onaltu josparynyng negizinde jekemenshik shipajay-kurorttyq úiymdargha halyqty әleumettik qorghaudyng jergilikti organdary arqyly jiberiledi.

Bilim jәne ghylym ministri E. Saghadiyevting aituynsha, býginde bilim beru salasynda bilim alugha erekshe qajettilikteri bar 27 myng bala mektepke deyingi mekemelerde bilip alyp jatyr. Sonday-aq, 2020 jylgha deyin 30% balabaqshalarda jәne 70% mektepterde inkluzivti bilim beruge jaghday jasalatyn bolady.

QR investisiyalar jәne damu ministri J. Qasymbek mýmkindikteri shekteuli jandar ýshin elimizde jasalyp jatqan jaghdaylar turaly bayandady. Temirjol kóligi salasynda jolaushylargha qyzmet kórsetuding Últtyq standarttary jәne temirjoldaghy jolaushylardy tasymaldau erejeleri qoldanysta, olardyng ayasynda mýmkindikteri shekteuli jandargha qolayly jaghdaylar jasalady. Mәselen, temirjoldyng әrtýrli baghyttary boyynsha 22 baghdarlarynyng qúramynda 37 birlik qimyl-qozghalysy shekteuli jandargha arnalghan arnayy kupe vagondary júmys isteydi.

«Túlpar-Taligo» poyyzdarynda arnayy oryndargha arnalghan 70% jenildik bar. Kóliktik qoljetimdilik dengeyin arttyru ýshin mamandandyrylghan jolaushylar vagondary jyl sayyn satyp alynady», — dedi J. Qasymbek.

Temirjol vokzaldaryna keler bolsaq, býgingi kýni Últtyq standarttyng talaptarymen 136 vokzal tolyqtay sәikestikke keltirildi. Qazirgi uaqytta avtomobili kóligi salasynda zannamalyq dengeyde mýmkindigi shekteuli jandar ýshin qol jetkizu jәne qolaylyghyn qamtamasyz etuge baghyttalghan avtovokzaldar men avtostansiyalargha qoyylatyn mindetti talaptar qarastyrylghan. Qazirgi kezde 36 avtovokzal jәne 110 avtostansiya júmys isteydi.

«Mәselen, 2012 jyldan bastap, «Núrsúltan Nazarbaev halyqaralyq әuejayy» AQ qyzmetine mýmkindigi shekteuli jolaushylargha qyzmet kórsetushi agent jana lauazym engizildi. Qazirgi uaqytta әuejay shtatynda 17 agent ózining qyzmetin jýzege asyruda», — dedi investisiyalar jәne damu ministri.

Búdan ózge, obektining qúrylysyn salu jәne ony paydalanugha beru satylarynda halyqtyng qimyl-qozghalysy shekteuli toptary ýshin qolayly jaghdaylar jasau boyynsha barlyq talaptar zannamalyq dengeyde eskerilgen.

Otyrys barysynda erekshe qajettilikteri bar adamdargha bilim beru jәne júmyspen qamtudyng ózekti mәseleleri turaly «Shans» mýgedekterdi onaltu ortalyghynyng tóraghasy V. Shimanskiy aityp berdi.

Abai.kz