Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5029 10 pikir 22 Qazan, 2018 saghat 11:59

"Áyel" degen sóz de - kenes kezinen qalghan sayasattyng zardaby!

Ózbekter qazir bizge qay jaghynan alsang da ýlgi. Tilin, dinin, dәstýrin solar ghana janyn salyp qorghap qalyp jatyr. Búryn da sonday edi, qazir de sonday ózbek.

Osy jana lentadan «qatyn» degen sózge baylanysty bir postty oqyp qaldym. «Áyel» degenge әbden ýirenip qalghan qyz-kelinshekter ony jaqtyrmay jatyr eken. Jalanbas, jalanbút ómirge ýirenip qalghandardyng oramalgha qarsy shyqqany sekildi bolyp kórindi ol maghan. Búl da sol Sәvet kezinen qalghan sayasattyng zardaby. Ózbekti ne ýshin aittym?

«Qatyn» degen sózden bizdi 1925 jyldardan bastap jerite bastady. 1927 jyly «Áyel tendigi» degen jurnal shyqqan. Búl sol kezdegi qazaq qoghamyna belgisiz sóz bolatyn. Keyin onyng atyn qaytadan «Qazaqstan әielderi» dep ózgertti de, «әiel» degen «sovremennyi» sózdi júrttyng sanasyna sinire bastady. Ony eskilikting qaldyghy siyaqty bolyp kóringen «qatyn» degenge aliternativa etip aldy. Bizden basqalardyng bәri – ózbek te, qaraqalpaq ta, tatar, noghay, týrikpender de «әiel» degen sózden bas tartyp, qatyndaryn kemsitken joq. Nege kemsitkisi kelgen joq? Óitkeni, әiel – arab tilinde eshqanday húqy joq, kýnning ornyna jýretin adamnyng aty bolghan.

Qatyn - qay kezde de (imperatrisa, gospoja degen siyaqty) statusty bildiretin. Qyz-kelinshekti qazaq kemsitpegen. Ony jatjúrttyq dep ayalap, bireuding qatyny (gospoja) bolady dep mәpelep ósirgen. Kemsitip, ony eshqanday múragerlik húqy joq kýng dәrejesine deyin «kóteru» - Sәvet kezinen bastalghan «tenestiru» sayasaty.

Aytpaqshy, ózbekter de tura sonday jurnal shygharghan. Biraq olar әiel degen sózdi alyp tastap, «Ózbekstan qotyn-qyzlary dep atady. «Tatarstan qatynlary» degen jurnal shyghardy, tatarlar da jarysyp.

«Qatyn degen sóz – imperatrisa, gospoja degenmen birdey sóz bolghan» dedim ghoy. Eger «qatyn» degen sóz qyz-kelinshekti kemsitetin sóz bolsa, onda biz hannyng bәibishesi bolghan tarihtaghy ataqty qatyndar - Taydúlla qatyn, Mandúqay qatyn, Ógil-qaymysh qatyn, Sorqaq qatyn, Terken qatyndardy da kemsitken bolyp shyghar edik. Biraq olar qatyn (gospoja) degen statuspen tarihta qaldy...

Jolymbet Mәkishting facebook paraqshasynan

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440