Alashorda ýkimetining uyghy qadalyp, shanyraghy kóterilgen sәtten bastap qazaq ziyalylarynyng elimizding damu jolynda temirqazyq tútqysy kelgen birden-bir memleketi Japoniya bolghany kózi qaraqty oqyrmangha mәlim. Tipti, Alashordanyng beldi mýshesi, júrtym dep «attyng jaly, týiening qomynda» kýn keshken Halel Dosmúhamedovtin: «Senen basqa ondaghan, tipti jýzdegen qazaqtyng balasy joghary bilim alyp jatqanyn oilasan, búl halyq ta enbekke, damugha qabiletti ekenin, bәlkim bolashaqta әlemdegi ózining ornyn oiyp túryp alatyn ekinshi Japoniya bola alady degenge kóz jetkizesin» degen sózi alash ziyalylarynyng әuelden Kýnshyghys elining jolyn ústanyp, damudyng jana satysyna kóteriludi múrat etkenining aighaghy.

«Bodandyq» deytin qúrsaudy búzyp ótip, otauymyz onasha tigilip, otymyz jeke mazdaytyn azat kýndi qaytaryp aludy kóksegen, sol jolda qylsha moyny talsha bop is qylghan azamattar nege ataghy aigha jetip túrghan Amerikany emes, búl eldi ýlgi tútty? Bizding býgingi Japoniyadan alarymyz bar ma?

Tarih betterin paraqtasaq Japoniyagha tónkeris әkelgen «Meydzy revolusiyasynan» keyin japondyqtar tez damugha qabiletti últ retinde tanyldy. Al ekinshi dýniyejýzilik soghysta onbay jenilgen olardyng 500 әskery adamy suisid jasap, qalghandary tribunaldyng sheshimimen ólim jazasyna kesilgen, memlekette әsker ústaugha tyiym salynghan, Amerika tarapynan baqylauda bolghan qiyn-qystau kezennen keyin az uaqyttyng ishinde ayaghyn qayta tiktep, әlemdik arenada ózindik ornyn qalyptastyryp ýlgergen jankeshtiligine tang qalmau mýmkin emes. 1950-1970 jyldar aralyghynda Japoniya ekonomikasy jyl sayyn 15,2%-gha ósip otyrghan. Al ol uaqytta búl ósim Fransiyada – 6,2%, Angliyada – 3%, AQSh-ta  4%-gha ghana teng bolghan. Búl kezde Kýnshyghys eli jalpaq dýniyening kóp bóligin jaylap, soghystaghy jenisine mastanghan Kenes Odaghyn da, óndiru men óndeuden aldyna jan salmaytyn Qytaydy da basyp ozyp, damyghan memleketterding ishinen 2-shi oryngha túraqtaghan edi. Búl jahan janalyqtarynyng aldynda jýretin, kózdi ashyp-júmghansha damudyng jana satysyna kóterile alatyn últtyng tarihynan mysqalday mysal ghana.

Al  halqynyng sany 127 mln-dy qúraytyn býgingi Japoniyanyng 98,5%-y tili, mentaliyteti, dәstýri bir japondyqtar. Bir sózben aitqanda, Japoniya – últtyq memleket. Alashordalyqtardyng da tәuelsizdikke degen ansary «últtyq memleket» úghymymen astasyp jatqany belgili. «Jas Týrkistan» gazetining 1929 jyly 12-sanynda jaryq kórgen «Bizding jol» atty maqalasynda Mústafa Shoqay búl turaly: «...Bizding múratymyz bolsa Týrkistanda týri túrghysynan da, maghyna jaghynan da últtyq memleket qúru, sebebi tek osynday týrde ghana halqymyz óz júrtynda óz taghdyrynyng qúqyqty egesi bola alady» dep jazghan bolatyn. Memleketting dili men dәstýri, tili men tirshiligi bir, bir terining púshpaghyn iyleytin adamdardan qúraluynyng qanday artyqshylyqtary bar?

IYә, Berdyaev aitqanday: «Últ degenimiz – halyq emes». Europadan kelgen basqynshylar, jergilikti indeester, әr týrli maqsatpen sol materikke ayaghy tiygen jandardan qúralghan, halqynyng sany japondyqtardan 3 ese kóp AQSh-ta qylmys  Japoniyagha qaraghanda 15 ese kóp jasalady eken. Japoniya 1945 jyldan beri qylmys eng az tirkelgen memleketterding qatarynda. Búl memleketting әlemdegi eng qauipsiz elderding kóshinen oryn aluynyng syry nede? Jazushy әri synshy Anatoli Franstyn: «Dәstýr – adamdardy biriktiruge qabiletti kýsh» degen sózinde jan bar. Últty bir arnagha úiystyruda tasqa qashalghan týrkining jazularynday әr adamnyng qanynda saqtalghan jazylmaghan zandardyng manyzy zor. Shyntuaytynda, últtyq sana-sezimdi sinirgen adam ýshin temir tordyng ar jaghyna jiberilgennen góri ardyng aldyndaghy aiyp orasan bolady. Óitkeni, Áuezov aitqanday: «Ar jazasy – bar jazadan auyr jaza». Demek, әr últtyng genetikalyq kodynda saqtalyp, atadan balagha miras bolyp kele jatqan qaghidattar últty últ etetin әri óz últyna degen qúrmet qalyptastyratyn negizgi kórsetkish. «Óz memleketindi jek kóruge bolady, biraq óz últyndy jek kóru mýmkin emes» (P.B.Struve).

Mekteptegi alghashqy ýsh jylda balalaryna minez, tanym, ózgelerdi qúrmetteu, tabighatqa qamqorlyq, әdildik syndy qasiyetterdi sinirtuge tyrysatyn, studentterdi óz kabiynetterin, ashana, sonday-aq dәrethanany tazalaugha baulityn japondyqtar bala tәrbiyesine qatysty da ózindik prinsip ústanatyn el. Bilim beru salasyna negizgi materialmen qosa osynday ústanymdaryn kirgizip әri jýzege asyra bilgen Japoniya múntazday tazalyqty, ózgelerdi qúrmetteudi, enbekqorlyqty últtyq dengeyge kótere aldy.

Alashordalyqtardyng ghalamdyq ózgeristi óz tabighattaryna ynghaylap alatyn, qara altyn men aq altyny bolmasa da enbekke tynghan halqy bar, dәstýr men zamanauy jetistikterdi qatar alyp jýretin Japoniyany ýlgi etuinde de ózindik maqsat bolghanyn osydan-aq baghamday beriniz. IYә, ruhany baylyq pen materialdyq baylyqty, últtyq tәrbie men tehnika, tehnologiya óndirudi qústyng qos qanatynday teng ústay alsaq Qazaq eli de kýnderding kýni alash arystary arman etkendey әlemde ornyn oiyp túryp alatyn Kýnshyghys elinen de quatty memleket bola alady degen ýmit mol.

Shynәdil Saltanat

Abai.kz