Sydyq Dәulet qalay ghylym kandidaty boldy?
Tórt týlikting tóresi – týie maly man-mang basyp, shudalaryn shang basyp, shól dalada ghana emes, babyn tapsa, shóbi shýigin tauly aimaqta da ósip-óne beredi eken. 
Sýti – em, eti – azyq, jýni kiyim: radiasiyalyq sәulelerdi ótkizbeytin qorghanyshtyq qasiyeti mol týie jýni gharyshkerlerimizge qorghan bolyp gharyshty da sharlap jýr. Al shúbat pen qymyz ishken ata-babalarymyz auru degendi bilmegen, Jetpisbay, Seksenbay, tipti Toqsanbaylardy dýniyege әkelip, tolayym kýsh-quattyng iyesi bolghanyna ótkenimiz kuә. Sol qasiyetti susyndy ishudi azaytqannan beri halyqtyng densaulyghy da syr bere bastaghanday. Búl manyzdy mәsele juyrda Kýrti auyldyq okrugindegi Aqshy auylyndaghy «Dәulet-Beket» JShS-ining bazasynda ótken oblystyq seminar-keneste keninen talqylandy. Týie sharuashylyghyn damytu jәne sýt ónimderining týrlerin arttyru mәselesine arnalghan aituly sharagha Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetov arnayy kelip qatysty. 
– Oblys dengeyindegi seminar-kenesting osy jerden bastau aluynyng ózindik sebebi bar. Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev jyl sayynghy Qazaqstan halqyna Joldauynda auylsharuashylyq ónimderin kóptep óndirumen qatar, ony jergilikti jerde óndeuge airyqsha kónil bólip keledi. Sydyq Dәulet basqaratyn «Dәulet-Beket» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining újymy batyl qadamdar jasauda. Oghan biz de qoldan kelgenshe kómek jasap jatyrmyz. Nәtiyje jaman emes. Tikeley  ghalymdarmen jýrgizgen júmystary songhy jyldary ózining ong nәtiyjesin berude. Qazir búl sharuashylyq ózining atyna zaty say asyl túqymdy týie ósirip qana qoymay, odan alynghan ónimderdi óndep, halyqaralyq «Halal» sertifikatymen dayyn kýiinde óz tútynushylaryna úsynugha mýmkindik alyp otyr, – degen Serik Ábikenúly týie sharuashylyghynyng ózindik erekshelikterin әserli әngimeledi.
– Qazaq ýshin týie – qasiyetti mal. Sýti – susyn әri em. Al jýnin bizding halyq ayaqqa taptamaghan, shúlyq toqyp kiymegen, tek keudesheler, shekpender, kórpeler jasaghan. Býgin «Dәulet-Beket» sharuashylyghynyng qol jetken tabystaryn basqalargha ýlgi etip kórsetip, týie sharuashylyghyn odan әri damytudyng joldaryn qarastyrugha tiyispiz,– dep sózin týiindegen oblys әkimining lebizinen ata kәsipke degen shyn yqylasyn bayqadyq. Halyq qamyn oilaytyn osynday el aghalarynyng qoldauy arqasynda Sydyq  kәsipkerding de baghy janyp, isi órge domalady. 
Áytpese,  «Beket-Dәulet» JShS-ining negizin qalaghan Sydyq Dәulet – 1990 jyly Qaraqalpaqstannan kóship kelgen kóp qandasymyzdyng biri edi.  Ózimen birge Jetisu ólkesine onshaqty týrikmenning aruana týiesin jetektey kelgen ol naryqtyng qyspaghynan otbasy, bala-shaghasyn shúbat satyp aman alyp shyghypty. Degenmen, súranysqa iye, biraq jýieli jolgha qoyylmaghan tiyimdi salany jetildirmek oimen kýn-týn úiyqtamay jýrip, birer jylda jankeshti enbekqorlyghynyng arqasynda dәuleti tasyghan kәsipkerge ainaldy. Sydyqtyng armany – baqqan malynyng paydasyn kórip, jeke basynyng baylyghyn tasytu ghana emes, Qazaqstan boyynsha aruana týielerining ósip, kóbengine jaghday tughyzu, sol arqyly halyqtyng salauatty da baquatty ómir sýruin qamtamasyz etu. Ynta men mýmkindik qatar órilmese, qanday iygilikti is bolsyn, úzaqqa shappasy anyq. Osyndayda el basqarghan әkim-qaralardyng týsinigi, qamqorlyghy men týzu niyeti auaday qajet. Týie ósiru – qorada qoy ústap, óriske siyr jiberu emes. Búta-jantaqty keng jayylymdy sýietin manghaz januar erekshe qamqorlyqty  qajet etedi. Jaghdayyn jasasan, dәmi til ýiirgen saumal shúbatyn da ayamaydy. Shúbattyng qadirin Ile audanynyng әkimi N.Logutov ta jaqsy biledi eken, tabaldyryghyn iymene attaghan kәsipker jigitting oiyn birden qoldap, Kýrti auylynyng aumaghynan jer bólip beredi. Sonyng arqasynda alghashqydaghy ondaghan týiening basy 1290-gha jetip, qoy 3816-gha, iri qarasy 209-gha, jylqy 257-ge jetti. Kóktemde baghymyndaghy 1200 saulyqtan 1500  qozy, týiening әr jýzine shaqqanda 61-den bota alyp, aman ósirdi. Sonday-aq, jyl basynan beri óndirilgen shúbattyng kólemi 58 tonnadan  asyp jyghyldy. Artynsha kәsipkerding iygilikti isi oblys әkimi Serik Ýmbetovting de qúlaghyna jetip, әkimning bastamasymen Taldyqorghanda, Qarasay men Ile audandarynda  shúbathanalar ashyldy. Aqshy auylynyng qúlap túrghan búrynghy auyldyq kenes ýiin kýrdeli jóndeuden ótkizip, toyhana, naubayhana, kiyiz ýy jasaytyn, kilem, alasha, órnek toqityn arnayy sehtar ashyp, auyl túrghyndaryn túraqty júmys oryndarymen qamtamasyz etti. Al seriktestikte 50-ge tarta adam júmys isteydi. Onyng 16-sy týieshi, 3-i jylqyshy, 11-i qoyshy, 3-ui baqtashy, 8-i sauynshy. Nar jigitting alghyrlyghy bir búl emes, ony el auyl irgesindegi Belaghash baba eskertkishin qayta janghyrtyp, boyyn týzetkeni ýshin Atymtay Jomart atap ketken. Múnyng bәri beker emes. Sydyq –  Pir Beket әuliyening jetinshi úrpaghy, auzynan Allasy týspeytin imandy jigit. Sydyqty tek kәsipker týieshi dep sanasanyz qatelesesiz. Ol ata kәsipting búl týrin  ghylymy jýiege týsirip, birneshe jyl baqylap, nәtiyjesinde «Qazaqstannyng ontýstik-shyghys shól aimaghynda týrkimen aruana týielerining sýt ónimdiligi men tólderining ósip-jetilui» taqyrybynda dissertasiyalyq enbek jazyp, juyrda auylsharushylyghy ghylymdarynyng kandidaty ataghyn tabysty qorghap shyqty. Sydyq Dәuletting tabandylyghy men eljandy qasiyetin jergilikti el layyqty baghalap,  audandyq mәslihatqa deputat etip saylaghan. «Oy týzu bolsa, is týzu»,– degendi jii aitady sóz arasynda Sydyq. «Týsing onbay, ising onbas»,– degendi de úmytpaydy. Týs demekshi, aruana ósirgen arda jigit  ómirining san tarau joldarynda serigi bolghan jetpiske juyq ayan týsining keremetterin jyr ghyp aityp berdi. Ol da bolsa, Jaratushynyng qalauly pendesine ghana úsynatyn kiyesi  ekeni shýbәsiz.
Juyrda jana sýt zauytyn iske qosyp, himiyalyq qospasy joq últtyq susyndardy kóptep óndire bastaghan seriktestikting basshysy aq nesibe – shúbat pen qymyzdy payda tabu ýshin shetel asyrudy emes, aldymen óz halqyn jarylqap, óz elin susyndatudy  kókseydi. Irgesin jana bekitip jatqan elimizding әrbir kәsipkeri Sydyq Dәulettey ruhty, imandy,  halqyn sýietin enbekqor da qayyrymdy bolsa ghoy, biz ózgelerding tansyghyna tanylmas edik-au. Kәsipkerding tәjiriybesin endi batys, soltýstik ónirlerge taratsaq, malsyz kýni joq qazaqtyng etek-jeni býtindelip, densaulyghy da týzeler edi.
...Qarasay audanyndaghy ýlken trassa jiyegindegi «Mal ósirsen, týie ósir, tabysy onyng kól-kósir» degen jazuy menmúndalaghan aqshanqan kiyiz ýilerge eriksiz nazar audarasyz.  Tómenirekte aruanalar jayylyp, qazaqtyng әsem әnderi men kýileri tógilip, últtyq taghamdar úsynghan qonaqjay shúbathananyng esigi әrqashan ashyq. Tura auyldaghyday jantayyp jatyp sary qymyz, shipaly shúbattan úrttap shólinizdi qandyrasyz. Qazaqtyng keshegi berekesi tasyp, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan júmaqty shaghy kóz aldynyzgha elesteydi...

Gýljanat Shonabay   
«Qazaqstan Zaman» gazeti, 11 mausym 2009 jyl