"Qazaq tili" qoghamyn "Zaghiptar qoghamy" dep ataugha bolady
Kólik jughyzugha kelgen edim, qaytadan orys tildi baghdar-jarnamalar aldymnan qarsy aldy. Kólik juugha deyingi týsindirme jenildikterdi de qojayyn bop qalghan orys últyna arnaghan ekenbiz. Álemde bizderdey beyshara sorly halyq joq bolar! Qazaqtardyng jasap otyrghan múnday әreketterinen qazaq tili qaydan onalyp, orys tili qaydan qúrysyn! Bizding Qazaqstanda barlyq jaghday, barlyq jenildikter, barlyq ynghaylylyqtyng bәri qazaqtan ózge últqa, yaghny orystargha jәne ózge de sheteldiktkerge jasalady eken.
Ózdering oilap qaranyzdar, jarnamalar orystyng jaghdayyna ynghaylastyrylyp jazylsa, qasyndaghy kishkentay әrippen sýmireytip jazghan sening beyshara tiling kimge kerek? Orys tilining aldynda ruhy tómenshiktegen sening sharasyz, qúl-bodan tilindi kim neghylsyn? Óz iyesi syndyryp otyrghan, qazaqtyng ózine kerek emes sening tiling kimge kerek sonda? Ózimiz mensinbey, ózimiz qúrmettemegen tilimizdi basqa bireu qúrmettemek pe? Al eger de, barlyq jarnamalar óng qazaq tilinde jazylsa, orys ta, ózge sheteldikterde, amalsyz, ózderi ýshin sening tilindi ýirenip týsinuine tura keledi. Biz óz ana tilimizdi ózgelerge qúrmettete biluimiz kerek! Til dengeyin, biyik shyngha shygharyp ruhyn asqaqtatuymyz kerek! Al biz kerisinshe óz ana tilimizdi ayaqqa janshyp, túnshyqtyryp taptap otyrmyz. Sebebi, ol orysqúl ekenimizding dәleli! Osy til mәselesinde Jyloylyq Qaynarbay Hamza aghamyzdyng bir әngimesin aita ketudi jón kórip otyrmyn.
Bizder bir kezde Ázirbayjan astanasy Bakuden "kәndisәner" tasydyq. Baratyn jerimiz qaghazda "Mashina Stroytelinyi Zavod" dep jazylghan. Al biz Bakudi shyr aynalyp izdep onday jerdi taba almadyq. Ázirbayjan ataulydan súradyq, qay-qaysysyda basyn shayqap onday jerdin joghyn aytady, kerek bolsa tipten jauap bermeydi. Aqyry Qúdayyna qaraghan bireui "izdegenderin mine túr" dep, qasynan san-sapat ótip ketip jýrgen bir ýlken zauytty kórsetti. Zauyttyn mandayshasynda әlgi qaghazda jazylghan orys atauy әzirbayjan tilinde jazylghan eken. Amal joq, keleside kerek jerinnin bәrin biletin bir adamnan súrap alyp, әzirbayjan atauymen súrauyn kerek eken!
Kórdinizder me, әzirbayjandar óz tilderin ýirenuge múqtajdyq tughyzyp qoydy. Al bizding sor qazaq she, әli kýnge deyin jalpaqtap, әli kýnge sheyin jәdigóilenip sol orys tili ýshin, orys halqy ýshin jaghday jasap qyzmet kórsetip otyr. Qúlsarydaghy Qazaq tili qoghamynyng atauyn "Zaghiptar qoghamy" dese óte әdemi bolady eken. Qazaq deseng ózine tiyedi, biraq osynyng bәrin jasap otyrghan ózimiz emes pe, aghayyn! Qashan oyanasyndar? Qúldyq sana, bodannan, orys qamytynan qashan bosaysyndar, orysqúl esekter!
Túrar Shapqara
Abai.kz