Kózindi ash, ensendi kóter, jeltoqsandyq bauyrym!
27-qyrkýiekte Abai.kz aqparattyq portalynda saytymyzdyng túraqty avtory Saylau Lepesovtin «Olar...jalghan jeltoqsanshylar...» atty maqalasy jariya boldy. Býgin redaksiyamyzdyng elektrondy poshtasyna atalghan maqalagha qatysty belgili jurnalist Gýlmira Toyboldinadan jauap hat kelip týsti. Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir talastyrugha әrkim qúqyly. Sondyqtan, biz Toyboldina hanym bastaghan azamattardyng sózine minber úsynghandy jón dep taptyq.
Redaksiya.
«Qarsy taraptyng aitary bolsa, olargha da minber beretinimizdi eskertemiz» degen eken «Abay.kz» sayty. Biz qarsy jaq emespiz. Arashashy da, araghayyn da emespiz. Biraq tolghaghy jetken taqyrypty qozghaghan S.LEPESOVTING maqalasynan son, «Jeltoqsan aqiqaty» úiymy da, qúryltayshylary da ýnsiz qala almaghanyn jetkize otyryp, óz ýnimizdi qosudy jón sanadyq.
Ótken aptanyng sonynda (17 qarasha) jiyn ótti. Jiyndy «Jeltoqsan aqiqaty» (Múnan әri «JA») Birlestigining qúryltayshylary shaqyrdy. Búghan sebep – biylghy jyldyng qyrkýiek aiynda respublikalyq basylymdarda («Jas alash», «Abay.kz») jariyalanghan «Olar... jalghan jeltoqsanshylar» atty maqala (avtory – jeltoqsanshy S.Lepesov) bolatyn.
Oqyrmannyng esinde bolsa, maqala avtory: «Elim, jerim, tilim, qazaghym”- degende óz qonynan et kesip berer, tәuekelden tartynbas tarlanbozdardyng irilik pen kisilik kórseter jerde tartynghan kezderi joq. Alayda osynday tektilikti teksizdikting tasasynda qaldyryp, “kýrishting arqasynda su ishetin kýrmekter” kóbeyip, “jeltoqsandyq” degen kiyeli atty kirletude» dey kele, «JA» úiymyndaghy B.Qúrymbaevtyng (úiym tóraghasy), B.Qúspekov (qazir Sayfolda), M.Eleusizov (Almaty qalasy, Nauryzbay audany filialynyng tóraghasy), úiym mýsheleri L. Múqataeva, A.Eleusizova, J. Tәjibaevtardyng esimderin ataydy.
Úiymnyng óz ishinde pikirtalas, ózara qyzu aitys tuyndady. Búl endi Aq pen Qaranyng aiqasyna úqsady...
Maqala jariyalanghannan bastap, 1 ay uaqyt ótse de, maqalada aty atalghandar ýnsiz qalghan bolatyn. 31 qazan kýni bir top qúryltayshy jәne úiym mýsheleri (J. Beysembaeva, G. Toyboldina, T. Aytbayúly, A. Jemisbaeva, B. Shúghyl) B.Qúrymbaevqa jolyghyp, bir ay uaqyttan beri nege qarsy maqala jariyalamay otyrghandary turaly súraq qoydyq. Sózding toqeteri, bәrine kinәli B.Qúspekov eken. Tóraghanyng búl iske esh aralasy joq. Tóraghanyng taza bolghany әriyne, quanarlyq is. Biraq 01771 nómirli dәrigerlik anyqtamamen bir-eki emes, onnan asa adam aqtalghany turaly tóragha әldeqashannan biletin bolyp shyqty. Sonda tóragha nege dabyl qaqpaghan? Atqarushy jәne qúzyrly oryndardy nege múnan habardar etpegen? Qúryltayshylargha nege habar salmaghan? S. Lepesov kórsetkendey: «Aytpaqshy, osy Qúrymbaev Bolatty tanyp-biletinder, búl adamnyng jeltoqsangha ýsh qaynasa da sorpasy qosylmaydy, biylikting jeltoqsanshylardy “uystan shygharmau ýshin” jiberilgen agenti deydi». Demek, Qúrymbaev biylikting senimdi adamy retinde, birinshi bolyp dabyl qaghuy tiyis-túghyn! Olay bolmady. Biraq 17 qarasha kýni ótken jiynda: «Mende әrqaysyna kompromat bar, kerek kezinde aitamyn» dep bir buma qaghazyn núsqady. Onyng bәrin osy uaqytqa deyin ne, kim ýshin ústap otyrghany, tolyp jatqan «kompromattargha» ózining nege jol bergeni týsiniksiz!
Jiyn barysynda, basty nәrse anyq boldy: B.Qúrymbaev ta, B. Qúspekov te maqalagha qatysty «oproverjeniye» bere almaydy eken. B.Qúspekov: «Qarsy maqala bere almaymyn, biraq prokuratura tarapynan tekseris bolsa, bolsyn!» dep bir-aq kesti. B. Qúrymbaev bolsa; «B.Qúspekov maghan garant (?) bersin, men sonan keyin «oproverjeniye» beremin» dep kelip, júrtqa belgisiz«kompromattar» turaly aitty. Ne oiyn jýrip jatqany jinalghandardyng kóbine týsiniksiz bolghanymen, bir nәrse anyqtalghany ras. B.Qúrymbaev ta, B.Qúspekov pen M.Eleusizov te qarsy maqala jazyp, qogham aldynda aqtalghysy joq. Al sonda, respublikalyq basylymdardy mensinbeytin, olargha «it ýredi, keruen kóshedi» dep qaraytynday, qúryltayshylar men úiym mýsheleri aldynda esep bermeytindey, olar kimder? Kez kelgen kózi qaraqty azamat ózin dýiim respublika aldynda jamanatty etken avtordy ertesine-aq tauyp alyp, týsinik talap eter edi de, tekserilmegen aqparat jariyalaghany ýshin basylymdardy sotqa berip, avtordan da, basylymnan da moralidyq shyghyn talap eter edi!
Onyng ornyna bәri basyn qúmgha tyqqan týieqús siyaqty bolyp túr!
Ózderine jarassa túra bersin deysiz ghoy, biraq olardyng biri bildey bir birlestikting tóraghasy jәne anau-mynau emes, qasiyetti Jeltoqsannyng tizginin ústaghan, ekinshisi osy úiymnyng alghashqy kýnnen qúryltayshysynyng birinen sanalady! Osy úiymnyng qúryltayshysy retinde, «JA» turaly, eki azamat jәne maqala avtory turaly da birshama biletindikten, qysqasha aita ketkendi jón sanadyq.
«JA» - 2008 jyly ataqty rejisser Q. Ábenovting iydeyasy negizinde (belgisiz myndaghan, mýmkin jýz myndaghan jeltoqsandyqtardy izdestiru) qúryldy. Úiym Jeltoqsangha qatysty – jazalaushylar emes, jazalanyp, zardap shekse de belgisiz bolyp qalghandardy, habarsyz ketkenderdi týgendeudi, sóitip Jeltoqsan aqiqatyn halyqtyng óz ishinen izdeudi, Tәuelsizdik tarihyn tolyqtyrudy maqsat etti. (Osy kýnge deyin Jeltoqsangha qatysty birde-bir sayasy partiyanyng baghdarlamasynda búl taqyryp oryn almauda!) Sol kezdegi «Apta.kz» «Qazaqstan» basylymynda (redaktory S.Múhtarbekúly) «Aqiqat» degen aidar ashylyp, izdeu salyna bastady. Tәuelsiz Qazaqstan tarihynda belgisiz qalghan jeltoqsandyqtargha izdeu salghan túnghysh basylym edi búl... Qúryltayshylardyng alghashqy otyrysy – belgili sayasatker Gh. Jaqiyanov basqarghan «Azamattyq qogham» qorynyng kensesinde oryn aldy. «JA» әli jazylmaghan Tәuelsizdik tarihy, ózindik ómirbayany bar úiym. Jәne osyghan deyin qúrylghan ózge úiymdardan baghyty mýlde ózgeshe - qúqyq qorghaugha baghyttalghan. Qúqyqtyq memleket bolugha úmtylyp otyrghan Tәuelsiz Qazaqstangha múnday úiym auaday qajet ekeni aidan anyq. Jәne úiym o basta bireuding sayasy ósuine jol ashyp, ataq-abyroy alyp beru ýshin nemese jeke basynyng mýddesin sheshuge qoljaulyq bolu ýshin qúrylmaghandyghyn alghashqy kýnnen aitqanbyz, qazir de taghy bir qaytara aityp ótuge tura keledi.
Alghashqy tóragha – B. Sәduúly, keyin J.Jeksembaev, sonan song osy B.Qúrymbaev. Osy songhy tóragha o bastan zansyz týrde tizgin ústady dep batyl aitugha bolady. 2017 jyl, aqpan aiynda kezekti esep beru-saylau konferensiyasynyng ornyna eshbir zanda joq «Bekitu» (?!) konferensiyasy ótkizildi. Qúryltay bolaryn bireu bilip, bireu bilmey qaldy.
Konferensiyada eshkimge erkin sóz berilmey, dau-damay tuyndady. Tekseru komissiyasy ashyq týrde saylanbady, esep beru Kýn tәrtibinen mýlde alynyp tastaldy. Tóragha ashyq týrde saylanbay, «bekitildi»!
Endi B.Qúrymbaev kim degende, onyng úiym jiyndaryna ýnsiz kelip, ýnsiz ketip jýretinin kóretinbiz. «JA» basty maqsaty – belgisiz jeltoqsandyqtardy izdestiru, olargha qúqyqtyq kómek kórsetu bolghandyqtan adamdar kóptep keletin jәne aqtala almay jýrgenderin (kóp rette atqarushy organdardyng shekten tys burokrattyghynan zardap shegetin!) aita keletin. B.Qúrymbaev shaghym aityp kelmedi jәne aqtalugha da asygha qoymady.Eger qatelespesem ol tóragha bolyp saylanardyng ar jaq, ber jaghynda ghana aqtalghanyn estigen siyaqtymyn.
B.Qúspekovke kelsek, o basta aitqanday, úiymda alghashqy bolyp aqtalghandardyng biri. Jeltoqsan ruhyn syilaytynday-aq adam, ózinen keyingilerge aqtalu mәselesi boyynsha jón siltep, jol kórsetip, azamattyq tanytyp jýr dep senetinbiz. Eger mәsele shyn mәninde S.Lepesovting jazghanynday bolyp shyqsa, ókinishti-aq... Óitkeni múraghattan qújaty shyqqan qarapayym adamdar turaly búl jerde sóz joq, sóz – sol qújattardy alyp beru ýshin ghana(!) keybireulerding para alghany turaly, eger biz dúrys týsinsek. Osy jerde «JA» qatysty úiym mýshelerining biri: «Jeltoqsan siyaqty últtyq qasiretimizden payda tabu degen ne degen súmdyq» degen sózin keltire ketkim keledi...
S.Lepesovke kelsek, men búl azamattyng kezinde «JA» mýshesi bolghanyn, últqa qatysty jer, til, últaralyq mәsele kóterilgende top ishinde jýretinin bilemin. Ras, aighayshyl, úranshyl. Turashyl. Jәne osy kezge deyin, S.Lepesovting bireuding ýstinen jalghan shaghym jazghanyn estimegen ekenmin.
Qazir, «JA» qatysty oryn alghan maqalanyng aq-qarasy әli anyqtalghan joq, biraq anyqtaluy kerek. Qúryltayshylar tarapynan búl mәselege jaryq týsiruge әreket jasalghanymen (qarsy maqala jazudy talap etu), nәtiyje bolmay túr. B.Qúrymbaev ta qúryltayshylar aldynda: «Búl mәseleni óz ortamyzda sheshken dúrys» degen-di. Biraq endi respublikanyng qalyng júrtshylyghyna jayylyp ketken jamanatty qay alaqanynmen jabarsyn. Búl – bir. Ekinshiden «jabuly qazan qashangha deyin jabuly» qala bergennen kim ne útady? Útylatyn – ózimiz, biz – qazaq últy.
Jinalysta kóterilgen taghy bir mәsele – «JA» aqiqatyn prokurorlyq tekseristen ótkizu, tazalau. Búl úsynys aitylghanda, jiynnyng deni qalys qaldy. Bir adam (Sh.Antaeva): «Tekserilmesin» dep dauys kóterse, B.Qúspekov, G.Toyboldina, A.Jemisbaeva Q. Biysembiyeva úiym qatary tekserilsin degendi qoldady. Sóitip, «Tekserilsin» degen úsynys basym týsti.
Kýn tәrtibi boyynsha, B.Qúrymbaev jetekshilik etken merzim ishinde úiymda oryn alghan zansyzdyqtar turaly aityldy jәne jinalghandar qúryltayshylar Hattamasynan habardar boluy tiyis edi. Búghan tóragha bastaghan top kedergi bolyp baqty. Jiyngha qatysushylardy adastyru bary bayqaldy. Sebebi birqatar adamdar: «Ózimizdi ózimiz qorghap qalayyq! Atalghan basylymdargha Ashyq hat joldayyq!» dep shulasty. Bizge, óz tarapymyzdan tútas úiym emes, maqalada aty atalghan adamdar ózderin-ózderi jariya týrde aqtauy kerektigin birneshe ret týsindiruge tura keldi. Jәne isting aq-qarasy anyqtalmay túryp, birjaqty pikir aitu әdildik bolmas edi.
Endi S.Lepesov jazghan maqaladaghy myna joldargha nazar audarayyq: « Dese degendey, jan-jaghyna jalbaqpaylar men jalghan jeltoqsanshylardan top qúryp, adal azamattargha qarsy “shep” ashyp, ýy ishinen ýy tikken biriktirushi emes, iritushi bireu ekenine kuәmiz!» deydi B.Qúrymbaev turaly. Búl endi dәl aitylghan sóz! Búghan dәlel retinde, qúryltayshylardyng biylghy jyldyn 5 qarasha kýngi otyrysynda jasalghan Hattamanyng key túsynan ýzindi beruimizge bolady. Sonymen: «Q.Ádilhanov: -Men qúryltayshy retinde B. Qúrymbaevtyng Jarghygha sәikes emes әreketin birneshe ret betine aitqanym ýshin, ol mening syrtymnan jiyn ótkizip, úiymnan shygharyp tastaghany turaly mәlimdedi. Qúryltayshy retinde, bes ret qolymdy qoydyryp alghan, sonyng sebebin súraghanym ýshin, qudalanyp kettim».
J. Jeksembaev: - 2016 jyldan Birlestikting Tekseru komissiyasynyng jetekshisi bolyp keldim. 2017 jyldyng aqpan aiynda kezekti esep beru-saylau konferensiyasy óter aldynda, esep beruge dayyndalu ýshin qajetti qújattardy súrap, ala almadym. Konferensiyagha dayyndalugha qatysty ótken eki jiynnyng sheshimi bir-aq týnde búzylyp, esep beru-saylau emes, «Bekitu konferensiyasy» degen aldamshy ataumen ótkizildi. Konferensiya barysynda Tekseru komissiyasynyng esebi Kýn tәrtibinen alynyp tastaldy, komissiya qayta saylanbady. Keyin syrttay, tóragha ózi tandaghan adamdardan komissiya qúrghanyn estidim. Tekseru komissiyasy tek qana konferensiyada, ashyq dauysqa salu arqyly saylanuy tiyis edi. Osy jәne ózge de eskertulerim ýshin, qaralanyp, ózime jala jabyldy.
G. Toyboldina: -2017 jyl, aqpan aiynda ótken konferensiya «Bekitu konferensiyasy» dep ataldy. Múnday atau QR Qoghamdyq úiymdar men birlestikter turaly» zanda, tipti, ózge zandarda da joq! Óz basym qúryltayshy bola túra, konferensiya bolatynyn «erten» degen kýni bir-aq bildim. Konferensiya barysynda tek aldyn ala dayyndalghan adamdar ghana sóz aldy. Tәrtip saqtap sóz súraghandar jayyna qaldy. Konferensiya emes, turasyn aitqanda, reyderlik oryn aldy. Endi biz býgin sonyng nәtiyjesin kórip otyrmyz.
J.Beysembaeva: - B.Qúrymbaev jetekshilik etken uaqyt ishinde, birneshe qúryltayshy 2018 jyl, 01 aqpanda ótken esep beru jinalysyna qatysqan edik. Esep berushiler kimge qanday kómek kórsetkenderin, qayyrymdylyq sharalaryn ótkizgenderin týsine almadym. Biz qayyrymdylyq kórsetetin óndiris orny emespiz. Al eger qaltaly azamattar úiymgha aqsha bólse, ol tek jeltoqsandyqtardyng mún-múqtajyna júmsaluy tiyis dep oilaymyn.
B.Qúspekov; - 2018 jyl, 03 tamyzda mening syrtymnan jinalys ashyp, jalghan jala japty. Men ol kezde Jarkent qalasyna S.Sauytbayqyzynyng sotyna qoldau tanytu ýshin ketkenmin.
J.Jeksembaev: - Astanagha jerge qatysty qoghamdyq tyndaugha ketip bara jatqanda, B.Qúrymbaevqa arnayy jolyghyp, «Úiymnyng atynan sóz aitayyn ba?» degenimde, «Óz atynnan sóile» dep shygharyp saldy. Sonynan shaghyn jiyn ótkizip: «Jeksembaev mening rúhsatymsyz Astanagha ketti» depti».
Osylay jalghasa beredi. Búl úiymnyng qúryltayshylaryna qatysty oryn alghan jaghdaylar! Al sonda úiymnyng qatardaghy mýshelerine qatysty әdildik boluy mýmkin be? Kýmәnimiz bar. Múnan ózge, úiym filialdarynyng keybiri osy uaqytqa deyin tirkelmese de, jarna jinap kelgendigi de qúryltayshylar nazarynan tys qalghan joq.
Atap aitylghan osy zansyzdyqtardan song da, B. Qúrymbaev qúryltayshylardyng biylghy jyldyng 5 qarashasy kýngi shygharghan sheshimin moyyndaudan bas tartyp otyr. Hattamada barlyq qúryltayshy (L.Jappasheva qalys qalyp) ony tóraghalyqtan bosatu turaly sheshim shygharghan bolatyn. Búl hattama Almaty qalalyq ishki sayasat departamentine tapsyrylghan.
Qoghamdyq úiym – erikti týrde qúrylady. Jәne oghan mýshe bolghandardyng qúqyqtary ózara ten! Bar is jariya týrde jýrgizilui tiyis! Al songhy eki jyl ishinde úiymnan qudalanghandar jetkilikti! Onyng esesin S.Lepesov atap kórsetkendey, otbasymen birge «jeltoqsanshy» bolghandar toltyratyngha úqsaydy.
Múnday jaghdaydyng oryn aluyna birneshe sebep bar. Birinshiden, qazirge deyin jeltoqsan úiymdary qoghamnyng ishindegi jabyq aksionerlik qoghamgha úqsaytyny ras. Mәselen, osy uaqytqa deyin ýsh tóragha auysqan úiymnyng ishinde jýrip, ne bolyp jatqanyn ajyratudyng ózi qiyn. QR «Qoghamdyq úiymdar jәne bilestikter turaly» zanynda, úiymnyng Jarghysynda « bar mәsele ashyq týrde, jinalys arqyly sheshilui tiyis» delinse de, bәri kerisinshe, әiteuir bir «uzkiy krugtyn» aralasuymen sheshile salady. Mening biletinim, tóragha atauly birde-bir ret halyqtyng qalauymen, ashyq týrde saylanghan emes. Biz osy ashyq dauys beru arqyly saylau boluyn talap etken sayyn, әlgi «uzkiy krug», tipti bolmaghanda «Bekitu konferensiyasy» degendi oilap tauyp, halyqty adastyryp baghady. Búl jazylmaghan zannyng shenberin búzatyn uaqyt keldi.
Al maqala avtory kórsetkendey, últtyq mәsele kóterilse, top ishinen tabylatyn jeltoqsandyqtar barshylyq. Biraq osy B.Qúrymbaevqa kelgende olay aita almas edik. Jer ýshin halyq tolqyghanda, bir top jeltoqsandyqtar jerge qatysty óz narazylyqtaryn bildirip, Ashyq hat jazghan kezde, dýiim júrttyng kózinshe: «Men keyin qol qoyamyn» dep aldap ketkeni bar. Sol kýni onyng janynda jýrgen B.Qúspekov te: «Men jeltoqsanshymyn ghoy» dep óz erkimen qol qoygha jaramady. Búl jay «Qaysar jýrek» qoghamdyq qorynyng kensesinde oryn alghan-dy. Eshkim olardy jer ýshin alangha shaqyrghan joq, tek Ashyq hatqa qol qongha ghana úsynys jasaldy. Soghan ruhy (әlde sauaty?) jetpegen adamdardan ne ýmit, ne qayyr kýtuge bolady? Qoghamdyq mәseleni sheshuge atsalyssan, sening jeke mәseleng de sonyng ishinde birge sheshiletini turaly qarapayym shyndyqty osynau Tәuelsizdik zamanynda nege týsine almaymyz?!
Al býgin «Olar... jalghan jeltoqsanshylar» atty maqalada: «...biylikting qalauyna jaqqan Qúrymbaev Bolat, “mening rúqsatymsyz sheruge (jerge qatysty – avt.)barghandar úiymnan quylyp, qara esekke teris mingiziledi” degen pәrmen bergen kórinedi» dep jazady! «Qazanat» jornalyna bergen súhbatynda B.Qúrymbaev ózining 1986 jyly jasaqshy bolghanyn aitady. Biraq alangha kelgende, jasaqshy belgisin alyp tastaghan. Eger ol sonau qiyn-qystau kezinde qazaq jastaryna arasha týsken bolsa, onsyz da joqtausyz qalghan jeltoqsandyqtardy adastyrmay, kerisinshe olargha jol kórsetip, qúqyn qorghaugha nege atsalysa almay otyr? Oghan ne kedergi? Álde óz basyna biyligi joq bireu me? Jangha batar súraq kóp...Búl jerde, maqalada aty atalghan adamdar ghana emes, býkil «JA» býgingi sayasy jýiening qúrbany demeske amal joq! Jeltoqsan ruhyn kóteruge, sóndirmey alyp jýruge, sóitip keyinge múra etip qaldyrugha tiyis qoghamdyq úiymda shynymen de jemqorlyq pen jalghandyq oryn alsa, búl - qoghamdyq derttin, Múhtar aghamyz aitqanday ruhsyzdyqtyng dendeui! Eger zangha jýginer bolsaq, zang jýzinde bәri jaqsy: adamdar erikti týrde qoghamdyq úiym qúra alady, qúqyqtary ten. Zang búzushylyq oryn alsa, zanmen jazalanady. Memleket qoghamdyq úiymnyng qorghaushysy: QR «Qoghamdyq úiymdar turaly» zanyna sәikes(4-tarau, 22-bap) úiymgha qatysty zang saqtau jauapkershiligin búzghandar QR bekitilgen zang men zandylyqtar boyynsha jauapqa tartylady! Zansyzdyq shenberinde qalghan «JA» úiymy osy baptyng oryndaluyn talap etui kerek. Jәne talap etemiz!
«Patriottyq qozghalys «Jeltoqsan aqiqaty» Respublikalyq Qoghamdyq Birlestigining qúrylghanyn endi az uaqytta 10 jyl tolady! Onyng tórt jyly, jalghan qújat jasaushylarmen tartysyp, zandy týrde tirkele almay, eng sony Ádilet ministrligin sotqa berip, sottasumen ketti. Abyroy bolghanda, tirkele aldyq! Songhy eki jyl uaqyt – ne әrekette bolghany, qúryltayshylargha da belgisiz bolyp keldi, jogharyda aitqanymyday, dәl bir jabyq aksionerlik qogham dersiz! Sóite túra, «Birlik kerek, birauyzdy bolayyq!» dep úrandaytyndar B.Qúrymbaevtyng ainalasynda jetkilikti ekenin ótken jiynda kórdik. Al sonda, úiymda oryn alghan zansyzdyqtardy ózara ashyp aita almaghan, ózara tezge salmaghan, sóitip, tipti bir-birine jany ashymaghan olardyng arasynda qalay jәne qanday birlik bolmaqshy?! Shyn mәninde zardap shekken, qaza bolghan, habarsyz ketkenderdi, sonda qashan izdep-tauyp, tarihta qaldyramyz? Qazirge deyin әr jerde shashylyp ketken tarihy derekterdi qashan bir Ortalyqqa jinap, úrpaqqa múra etemiz? Ári-beriden son, Tәulsizdikting tiregi bolghan jeltoqsanshylardyng kózi tirilerining әli kýnge zandy 10 sotyq jerge ie bola almay otyrghanyn. sonau Kenes dәuirinen qalghan jataqhanany mise tútyp kýneltip jatqan mýgedek jeltoqsanshynyng әleumettik-qúqyqtyq jaghdayyn kim kóteredi? Qogham Jeltoqsandy ógey etken sayyn, útylyp otyrghany anyq. Jәne kerisinshe, jeltoqsanshylar ózderi ghana toptalyp, memlekettik dengeyde óz jaghdaylaryn sheshe almaytyny jәne anyq! Osyny eksheuding ornyna, әli de bir sausaghyn ishine býgetinder, jeltoqsanshylar arasyna ishki bir baqayeseppen keletinder jetkilikti! Basqa emes, ózim basy-qasynda jýrgen dәl osy «JA»-nyng tәjiriybesinen son, «...jeltoqsandyqtardyng shiyrek ghasyrdan astam uaqyttan beri nege status turaly zangha qol jetkize almay jýrgenine esh tanghalugha bolmaydy» der edim...
Bizdinshe, әli de bolsa, jaghday múnan әri zang shenberinde qaralyp sheshilui tiyis. Aytalyq, Úiym Jarghysynyng 4.11-baby boyynsha, úiymnyng kez kelgen mýshesi jәne tóragha Jarghyny búzghan jaghdayda jәne qyzmetin retteytin ózge qújattardy óreskel búzghan jaghdayda úiymnan shygharylady.
Aldaghy uaqytta Respublikalyq aqparattarda «Jeltoqsan aqiqaty» úiymyn qaralaugha jol berip, «úiymda jalghan jeltoqsandyqtardyng boluyna jol ashty» degen kýdikke ilingender zang boyynsha tekseriske alynyp, aq-qarasy ajyratyluy tiyis; Jәne «JA» qatary tizim boyynsha, qúzyrly oryndar tarapynan tekserilui kerek degen oidamyz.
Gýlmira Toyboldina, jurnalist
«Patriottyq qozghalys «JA» Respublikalyq
Qoghamdyq Birlestigining qúryltayshysy
Abai.kz