Shynmen biz óz últymyzdy tolyq tanimyz ba? Qazaqtanu ghylym bizge kerek pe?

Elbasy «mәngilik el» iydeyasyn ortagha qoyyp, oghan jetuding joly retinde osydan bir jarym jyldyng aldynda «bolashaqqa baghar: ruhany janghyru» atty maqalasyn jazdy, endi mine «úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasyn halqyna úsynyp, kópting kókeyinde jýrgen ruhany mýgediktikke jan bitirudi jýktedi. Solay basqa eldermen terezemizdi tenestiruge jol ashty.

Elbasy kezekti maqalasynda: Taiyhqa degen dúrys ústanym arqyly, últymyzdyng týp tamyryn biluge, últtyq tarihymyzgha tereng ýnilgende, onyng kýrmeuli týiinin sheshuge mýmkindik tuady. Dedi, әitse, kýrmeuli týiin ne?  Demek qazaqtanu ghylymnyng bizge auday qajet ekenin aiqyndap berdi.

Sәl ayaldap, últ degen ne? Biz qanday últpyz dep, kishkene oy jýgirtsek: Ortaq etnikalyq tútastyq, ortaq til-jazu, genetikalyq qandyq úqsastyq, ejelden qalyptasqan nanym-senim, әdet-ghúryp, salt-sana úqsastyghy, ortaq  psihologiyalyq erekshelikke ie adamdar shoghyryn úlyt deymiz. Al bizder ejelden tamasha filosofiyalyq oilar aitqan, (oghan bizding maqal-mәtel, naqyl sózderimiz kua), óz aldymyzgha iydeologiya qalyptastyrghan, attyng ýstinde, allyp dalanyng apay tósin qanjyghagha baylap, jauyna nayza oinatyp, qylysh sermegen batyr ( oghan tarihy eposytarymyz kua) tamyry tereng halyqpyz.

Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn ótkizip, qazaq últy osy jerden bastau alady degende ishimizde bir kem dýnie qalyp edi. Basy joq-ayaghy joq, qalay bir qauym el tarih sahanasyna tosynnan shyghyp, handyq qúra alady dep, kez-kelgen oily oqyrmannyng oilanghany shyn. Keshegi ker zamanda halymyzdy qoldan joghaltular bolghanda, jadygha sinirgen jalghan tarih bizdi ruhany mýgedek jasaghany barshagha ayan. Elbasynyng aityp otyrghan kýrmeuli týiinining bir úshy osy bolsa kerek. Qarnyng toyghany men, ruhyng ash bolsa ol hayuandyq ómir bolmaq.

Ataqty tarihshy Nyghymet Mynjaniyúly enbegin oqyp qóreyik: Zamanymyzdan búrynghy IV-VII ghasyrda Orta aziyany meken etken saqtar óte batyr jauynger, qasyna qatal, dosyna adal halyq bolghan. Saqtar Parsy, Seriya, Persiya, Midiya siyaqty elder men qarym qatynas ornatqan.  On neshe ýlken taypalardan qúram tapqan saqtardyng ata qonysy Ile ózeni men Shu ózenining alqaby bolsa, sonyng ishindegi  tigra hauda saqtarynyng (shoshaq tymaq kiyetin saqtar) jerining ortalyghy Jetisu óniri bolghan.  24 taypadan qúralghan kóshpendi Ghúndardyng odaghy zamanymyzdan búrynghy II ghasyrda dәurendegen. Búlardyng shyghysy Lyauhy ózeni, batysy Pamiyr, soltýstigi Bayqal kóline, ontýstigi Qytay úly qorghanyna deyingi úlan baytaq ónirge ýstemdik etken. Úly yuz taypasy zamanymyzdan búrynghy III ghasyrda ómir sýrgen. Búlar Duanhong men Shýlen tauynyng aralyghyn meken dese, Ýisin taypasy zamanymyzdan búrynghy III ghasyrdan beri qaray 1200 jylydyq tariyhqa iye. Ýisinder Úly yuz ben irgeles qonystanghan qazirgi Hy Shy koridorynda kóshpeli ómir ótkizgen, keyinnen Ile ónirine qonys audarghan, batysy Shu, Talas ózenderine, shyghysy Tyani-Shani taularynyng shyghys silemderine, soltýstikte Balqash kólinen bastap, ontýstikte Ystyq kólding ontýstik jaghalauyna deyingi úlan-qayyr ónirdi qamtyghan, týtin sany 120000 nan asyp 630000 adamgha jetken, әsker sany 188000 bolyp, óz dәuirining meylinshe kýshti memleketine ainalghan, sol kezde batys ónirde bolghan 40 memleketting jan sany men әsker sanynyng jalpy jiyntyghynan әlde qayda artyq bolghan. (Qytay, han patshalyghy tarihy, Ýisin memleketi tarauy) búdan basqada Qanly, Alan syndy ejelgi taypalar atalady. Biz osynday aituly taypalardyng úrpaghy ekenimizge eshkim de talasa almaydy. (qazaqtyng qysqasha tarihy. Nyghymet Mynjaniyúly. Shinjyang halyq baspasy 1987jyl B 47-153 ) Mine múnday tarihtyng bizge beretini bolashaqqa nyq senim men jiger. Elbasy maqalasynda:Europasentristik kózqaras saqtar men ghúndar jәne basqada býgingi týrki halyqtarynyng arghy babalary sanalatyn etnostyq toptar bizding últymyzdyng trihy etno negizderining ajyramas bir bólshegi bolghany turaly búltartpas faktilerden kóruge mýkindik bergen joq.

Elimizding qazba jaratylystyq baylyghy mol,  ekonomikasy damugha bet alghan, әitse de, ruhany jútandyq janymyzgha ayazday batady. Adam degen myng qúbylghysh sanadaghy kýrdeli tirshilik iyesi. Jahandanu jýrip jatqan býginde jastardyng qazaqtyqtan alystap bara jatqanyna jany auyrghan Elbasy «jeti qyrgha» әdeyi toqtaldy, eldegi oishyldar men daryndy túlghalar, ghalymdar, ziyaly qauym bas bolyp barsha el atsalysyp elding joghyn týgendep, ózimizdi ózimiz tolyq tanyp, tolyq qandy qazaq memleketinning irgesin berkteuimiz әrbir qazaqqa paryz.

Adamnyng tabysqa jetuin onyng qansha jetistikke jetkenimen emes, onyng sol jolda qansha qiyndyqtan ótkenine qarap baghalanuy kerek. Demek, egemendik aldyq bәri bitti, endi jastyqty biyik qoyyp, ayaqty aiqastyryp úiqtau emes, naghyz kýres, naghyz el ýshin enbek etu arqyly әr kim qolynan ne keledi, solay otanyna óz ýlesin qosyp, eldikti mәngilikke saqtap qalu mәslesi. Elbasynyng osy joly aitqan kýrmeuli týiinning eng ózekti túsy osy bolmaq.

Elbasy, kóterilgen mәseleler jan-jaqtyly oy eleginen ótkizip, tereng zerdeleudi qajet etedi. Sonday-aq, bizding dýniyetanymymyzdyn, halqymyzdyng ótkeni men býginining jәne bolashaghynyng irgeli negizderine tikeley qatysty dep atap kórsetti. Tarih bizge ne beredi, filosof Karl Sandborg aitqanday «ótken kýn kýresinge tógilgen kýl emes», kerisinshe, tarih bizge ýlken kýsh beredi. Ótkendi bilip, býginde maqtanyshpen jalyndap algha basamyz. Solay barlyq salada jetistikke sharshamay jetemiz.

Dese de, biz búghan deyin ózimizge basqalardyng kózimen qarap keldik, tipti, ózimizdi ózimiz әli tolyq tanymaymyz, mine búlda  bas maqalada aitylghan kýrmeuli týiinning biri bolmaq. Allagha shýkir, býginde elimizde әr salada bilikti mamandar,  shet tilin biletin ghalymdar tәuelsizdikten beri kóptep jetisti, endi mine Elbasynyng kórsetken baghyty boyynsha auqymdy ghylymy josparlar jasap iske kirisui kerek.

Bizding eldi, últtyq qúndylyghymyzdy basqalar baghalay almaydy, biz ózimizdi ózimiz bilgende, ýlken jetistikke jetemiz. Basqalardyng qarsy pikiri qara baqayymyzghada kelmesin, eger biz basqalardy tyndap, ózimizdi solargha baghalatsaq, onda bәri bitti. Sol sebepti, últ oishyly Abaydyng «әr qazaq mening jalghyzym» ústanymyn ústanyp, Elbasynyng tóniregine toptalyp, úly dalanyng jeti qyryn, tipi odan da kóp oi-jotalaryn týgendeguge kýsh qosayyq. Elbasy biylghy joldauynda 2019 jyldy «jastar jyly» dep belgilep berdi, bir halyqty tәrbiyeleu ýshin onyng ósip kele jatqan jas órkenin, jastaryn tәrbiyeleu kerek. Biz Elbasy aitqan úly dalanyng jeti qyryn tolyq týgendep, ózimizdi kemel tanyp, qazaq tarihyn qayta jazyp, múraghattardyng ghylymy týrde janartyp, elktrondyq núsqada saqtap әlemge jayugha mindetimiz. Qazaqtanu ghylymyn mektepten bastap jas úlandardyng sanasyna myqtap sinire bilsek, bizdi eshqanday jau almaydy.

Núrhalyq Abyraqyn, Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-nyng PhD doktory, Álem halyqtary jazushylar odaghynyng mýshesi

Abai.kz