Nec Caezor supra grammaticos

(Svetoniy)

IYә, grammatikterge Sezariding de әmiri jýrmeydi óitkeni barlyghy tilding ishki zandaryna baghynyp, aldyndaghy tildik faktologiyagha sýienip tildik birlikterdi, sózding qúramyn, sóilemning qúrlymyn tiyiptendiredi, jýieleydi. Biraq til ghylymynyng tarihynda tilding tabighatyna emes, sayasattyng núsqauyna moyynsynyp til zanyna ýilespeytin jasandy erejeler shygharghan tabanynyng bederi joq ainymaly ghalymsymaqtar da bolghan. Býgin olardyng kim ekeni belgili jәne әlgilerding әrqaysysyn tarih pen halyq ózdi-óz ornyna qoyyp otyr. Býgingi kýni bayansyz әlipbiymen negizsiz emle týzip jatqan әriptesterime býginshil bolmayyq, erteng biz de qara taqtagha jazylyp qalmayyq, – degim keledi.

San saraptamadan, toqsan týzetuden ótip, kópshilikting talqysyna tastalghan emlening jobasy qolymyzgha tiydi. Birden aitayyn erejeshiler eski emleden úzap kete almapty. Sondyqtan emledegi keybir búrynghy talaptargha negizdelgen erejelerdi qayta qarau ýshin jalpy til bilimindegi teoriyalargha kózsiz sýienuden tanbaytyn kóshirmeshil ghalymdar emes, tilding tól tabighatyn tútqa etip ústaytyn ghalymdardy kóptep tartu kerek búl júmysqa. Keninen otyryp talqylaytyn eng basty mәseleler: әlipbiyding ózi sodan keyin erejedegi birge jәne bólek jazylatyn sózder, dauyssyz y men u dybystarynyng emlesi, shetten engen sózderding jazyluy.

Qazaq әlipbiyinde tek tól dybystargha ghana tanba arnaluy kerek. Qazirgi qoldanystaghy әlipbiyide 42 tanba bar. Onyng on tórti jat tanba, 28-i ghana tól dybystardy beyneleydi. Bar halyqtyng әlipbii tek ózining tól dybystaryna ghana arnalyp týzilgen. Áli qúldyq sanadan aryla almaghan bizding әlipby úsynghyshtar últtyq әlipbiyding ishine әlgi 14 jat tanbanyng birese anausyn, birese mynausyn tyqpalap әure. Búl mýldem dúrys emes. Aynaldyrylghan tórt-bes aida halyqqa resmy týrde jariyalanghan bir-birine mýldem úqsamaytyn, birinen biri tuyndamaghan әlibiylerding eshqanday ghylymy negiz joq (Birinshi núsqa. 2017 jyly 11 qyrkýiek, Ekinshi núsqa. 2017 jylghy 26 qazan, Ýshinshi núsqa. 2018 jyly 19 aqpan). Qazaq әlipbii tek tól dybystardyng tanbasynan týzilui kerek te, emle erejelerding negizi de osy tól dybystardan qúralghan sózderding jazyluyna arnaluy kerek.  Bekitilgen әlipbiydegi (32-28=4)/F, H (H,H), V, CH tanbalary artyq. Qaytalap aitayyn, biz tilding tabighatyn saqtaymyz desek últtyq әlipiyimizde tek 28 tól dybys qana boluy kerek. Búl tildin, dybystyq jýiemizding immuniyteti. Eger bir bóten tanba kirse ol – virus. Bizge tilimizding jýiesi men tabighatyn saqtaytyn әlipby kerek. Birese anaghan birese mynaghan ynghaylanghan esh ghylymy negizi joq jolbiyke әlipbiyding ghúmyry qysqa ekenin bile túra sol boyynsha emle týzip jatqandardy men týsinbeymin. Myna mәtin kezinde Ahannyng әlipbiyimen  tek tól 28 tanbamen jazylghan eken.

Bilәdemir Iliyshting Ýukireyin kómenesterine aytqan nasiqaty

Antantanyng kәpiytalshylary dýniyedegi eng bay, kәpiytalshy memleketter – Aghylshyn, Pyransy, Ámiriyke, Japan, Yitalylardyng odaghy bizding әr qaysysymyzdy jeke-jeke janyshyp, túnshyqtyryp óltirmek. Búl is jýzinde ózinen-ózi-aq ashylyp, sheshiledi. Bizding Qalshaqpen soghysqanda, Denekiynmen soghysqanda kórgen tәjiriybelerimiz de sony ashyp beredi. Qalshaqqa da, Denekiynge de sol Antantanyng kәpiytalshylary aqshasyn da, qaru-jaraghyn da aiamay jetkizip berip jatty. (Eldes Omarúlynyng audarmasynan.)

Oqydym biraq týsinbedim dey almaysyz, qazaqpyn degening bәrine týsinikti. Osydan basqa bizge ne kerek, aitynyzdarshy.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz