Júma, 22 Qarasha 2024
«Soqyr» Femida 16418 7 pikir 4 Jeltoqsan, 2018 saghat 10:04

Qazaqqa býgin ne kerek: Sana men iydeologiya

Adam – jerdegi jalghyz aqyl iyesi. Sanaly tirshilik. Búl bizding týsinikte. Bәlkim, bizden tys әlemde ómir sýrip jatqan sanaly tirshilik boluy ghajap emes. Marsqa sapar endi ghana bastaldy...

Sana – adamnyng qoghamda bolyp jatqan qúbylystardy ózinde qabylday otyryp, ishki «menimen» oidyng tarazyna salyp salmaqtap qaraytyn psihologiyalyq obektisi. Obekti dep qarastyru qatelik bolar, alayda býgingi qoghamda sanagha subektivti túrghysynan qaray berip, onyng shynymen de bizge qalay әser etetinin, bizge eng kerek qúral ekenin úmytyp kettik.

Qazaqtyng qúdaydan tileytin bir tilegi bar: «E, Qúdayym, bala ber. Bala berseng – sana ber! Sana bermeseng ala ber!» deydi. Búghan deyin de sózding qúdireti men qasiyeti turaly tartysty dýniyeler jazdyq, týsindirip kórdik. Keshe sózge toqtaghan qazaqtyn, býgin iske toqtauynyng ózi múng boldy.

Bala – úrpaq. Úrpaq – elding keleshegi. Sanaly úrpaq – elding gýldenui. Týsinikti. Endeshe, úrpaqtyng sanasymen júmys jasau kerek. Balanyng jep-ishkeni, kiygen kiymi men mektepke aman-esen baryp keletin jolynyng kartinasyn ghana kóretin ata-ana, nege úrpaghynyng sanasymen sanasyp kórmeydi, nege olardyng oilau qabileti, ishki midyng neyrondarymen júmys jasamaydy?

«Qúldyq sana» degen qazir bizding qoghamda soqyr ishek sekildi shoshayyp shyqqan teoriya bar. Mәngýrtting kebin kiyip, týiening terisin basymyzgha oramasaq ta, ózimiz sol terini joq jerden izdep, ansap túramyz. Mysaly, balam kostum kiyip biylikke barsa, basqarsa, kóp aqsha tapsa, ýii, kýii, kóligi bolsa, qúdalardyng aldynda úyalmay qasqayyp túryp toy jasasaq, bay-baquatty bolsaq... Búl taptauryn bolghan oilardyng bir emes, býkil elding miynda ainaluy, jappay sananyng qúldyrauyna alyp keledi. Sananyng qúldyrauy degenimiz, joqtan ózgege tang qalyp, týk kórmegen adamday anqiyp otyru.

18 million adamnyng bәri aqyldy boluy kerek degen týsinik joq. Tabighat әrkimdi jeke dara túlgha retinde bólek-bólek qylyp jaratty. Osy 18 millionnyng bolmaghanda 100 túlghasy ortaq sana turaly oilansa, ortaq sheshim jasau, elding keleshegi ýshin, halyqtyng erteni ýshin oilansa jetkilikti. Jýzding artynan myng erse, mynnyng artynan týmen qol erse, sananyng qalyptasqany degen sol. Al sol 100 túlghanyng atyn atap bere alasyz ba? Árkim ózining «iydeal» kórip jýrgen tanystaryn, dostaryn izdey bastaydy. Eng aqyry eline qyzmet etip jýrgen adamdardyng isine adal bagha beruden de qaldyq. Kim jaqsy, seni maqtaytyn adam jaqsy.

 

Alashordalyqtardyng «Alash» degen alyp memleket qúryp, Japoniyadan ýlgi alugha úmtylghany, osy ortaq maqsat-mýddenin, missiyanyng jolyndaghy sanaly әreketteri edi.  Ahmet Baytúrsynúlynyng ózi jazghanday biri – aqqu, biri – shortan, biri – shayan bolyp, Álihan – Japongha, Ahmet – Batysqa, Mirjaqyp – Shyghysqa tartyp, alauyz bolyp otyrsa, olardyng dittegen dýniyesi oryndalar ma edi? Áriyne, joq. Eng basty qúral – iydeya jәne missiya. Búl ekeuining jolynda qasyq qanyng qalghansha enbektensen, taptauryn bolghan ýy men kýiding mәselesi kók tiyn bolyp qalar edi...

OTBASY – OTANNYNG BESIGI

Otbasy qúndylyghy bizdegi saqtalghan eng qasiyetti dәstýr. Árbir otbasynda úrpaq ósip keledi. Sol úrpaq erteng Otannyng tizginin ústaydy, elding damuyna ýlesin qosady. Úrpaq ýy ishinde jýrip tәrbie aluy kerek. «Balany – jastan, qatyndy – bastan». Dәl osy týsinikti nege ekeni belgisiz, bizding azamattar bylay týsinedi: balany úrsyp, әieldi úryp tәrbiyeleu kerek. Balana shamang jetpese, әieline shamang jetpese «erkek» emessin. «Babalarymyz sonday» bolghan dep bósetinin qospaghanda, sanasyna әli kelmegen erkekting búl әngimesi aqyry abyroyyn beldegi balasyna, joldaghy anasyna jyghyp berdi.

Qazaqtyng arghy babasy turaly әngimeni nege solardyng ghylymgha әuestiginen, nege solardyng últ ýshin kýresker bolghan sanasynan bastamaymyz? Júdyryqpen júmylyp is tyndyru kerek, úrghannan úry da úrlyghyn qoyyp ketpeydi.

Balanyng betine tiygen shapalaqtan, әielding basyna tiygen tayaqtan sana ósip keter bolsa, bizding el әlemdegi eng myqty 30 el týgili, ondyq ishinde jýretin edi ghoy. Al jaghday olay emes, endeshe onbay qatelestik. Qúlypty ashu ýshin tayaq pen úrys kómektese almady. Kilti qayda? Kilti – sanada.

Sanaly boludyng jaqsy jaghy da, jaman jaghy da bar. Tym aqyldy bolyp ketken qoghamnyng adasyp ketetini taghy bar. Al onday jaghdayda ne isteu kerek?

SANANYNG SAQShYSY – IYDEOLOGIYa

IYdeologiya – jýrekten kirip, deneni boylay, qan tamyrlar arqyly midyng neyrondaryna tikeley shabuyl jasaytyn, tipti adamnyng ózi bayqamay qalatyn qúdiretti qaru. Ol adasyp bara jatqan sananyng naghyz qorghaushysy, saqshysy.

Qazir qogham ashyq kenistikte ómir sýrip jatqan, úsharyn jel, qonaryn say biletin jaghdayda túr. Kimning iydeologiyasy jýredi, soghan bas úrady, soghan qúl bolady.

Qazaq qoghamyna eng birinshi sana kerek, sol sanany saqtap qalatyn iydeologiya qajet. Qazaq últynyng sanasy qúldyq týsinikten arylghan kýni sana oyanady. Sanany oyatu ýshin kókirek kózin shelden tazartyp alghan dúrys. Sana oyanghan kezde iydeologiya qalyptasuy kerek. Bizding qoghamnyng basty iydeologiyasy – últ deytin qasiyetti úghymdy saqtay otyryp, sonyng ústanghan ústanymyn qoldau, dәstýri men saltynan janylmau, senimin syilau, tarihyn qúrmetteu, mәdeniyetin iygeru.

Qazaqtyng aldaghy jyldar ishinde damuyna osy bir formula әser etui kerek: (qazaq+sana+iydeologiya+damu)

Erkindik – qasiyetti úghym. Alayda, sananyng shekten tys erkindigi azghyndyqqa bastaydy. Sol ýshin iydeologiyagha baghynuy qajet. Últtyng erteni ýshin jasalatyn ýlken missiyanyng iydeologiyasyna baghynu degenimiz, qúl bolu degen sóz emes. Qayta dәuirleu, qayta oyanu jolyndaghy jappay halyqtyng sanasynyng oyanghanyn kórsetedi.

Belgili bir mýdde jolynda últtyq iydeologiyadan nәr alyp, sananyng týkpirine jasyrynghan mikroptardan tazaru arqyly biz jetistikke jete alamyz.

Qarapayym bir mysal, әlemdegi eng ýlken marapattardyng biri «Nobeli» syilyghy. Qazaq ruhaniyatynyn, qazaq mәdeniyetining asyl dingegi bolyp otyrghan әdebiyet nege on shaqty mýiizi qarghayday jazushylardyng basyn qosyp, últ mýddesi ýshin degen iydeologiyamen ortaq bir roman jazyp shyqpasqa?! Qarymdy on jazushynyng toghyzyna jaghday jasalsyn, tek bireui ghana avtor retinde kórinis berip, әlemdik «Nobelidi» alsyn. Onyng artynda tek on jazushynyng abyroyy emes, býkil elding әdebiyetine, mәdeniyetine degen kózqaras jatyr.

Ádebiyet negizinde, bilgen adamgha ruhany jan dýniyening emshisi ghana emes. Ol da iydeologiyalyq qaru. Kerek bolsa atom sekildi jarylyp, bir-aq avtordyng shygharmasy, býkil bir elding danqyn asqaqtatyp jiberui mýmkin. Mine, ne aitqym kelip otyr.

Al sol on jazushynyng basyn qosu ýshin eng birinshi sanaly túlgha kerek. Ol túlghanyng olargha jetkize alatyn últtyq iydeologiyasy, jýrgize alatyn sayasaty boluy kerek. Qalghanyn on jazushy qatyrady. Qatyra almasa, ózderine syn.

TÝIMEDEY TÝIIN

Aq dastarhan basynda qonaqta otyrsyz. Su jana satyp alghan qymbat kóileginizding qaryn túsyndaghy qos týimesi aghytylyp mazanyzdy aldy. Aghytylghan týimening artynan ishten kiygen jeydeshiniz, ne kindiginiz kórinip mazanyzdy aldy. Aqyry mesqarynnan emes, qos týimening aghytylyp kete beretinine nazdanyp, túryp kettiniz...

Mine, dәl osylay Qazaqstan sana men iydeologiyany janghyrtyp, berik ústanyp almayynsha, amalsyz esikten shyghyp kete beretin bolady. Al, qarshyptap damyp jatqan әlemdik arena ýshin ashyq túrghan esikten kimning shyghyp jatqany qyzyq emes, kimning kirip kelgeni janalyq.

Marghúlan Aqan

Abai.kz

 

 

 

 

 

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1444
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5199