Seysenbi, 26 Qarasha 2024
46 - sóz 4208 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2018 saghat 12:41

Biz dayynbyz ba?

Qazaqstanda 2019 jyldan bastap qoqysty súryptap tastau jýiesi engizilmek.

Aldymyzdaghy jyldyng qantar aiynan bastap Memleket territoriyasy boyynsha plastiyk, qaghaz, jalpy qatty qaldyqtardy poligongha kómuge tyiym salatyn zang kýshine enbek. Búl degenin, qayta óndeuge jaramdy qoqys qaldyqtaryn irikteudi býginnen bastauymyz kerek degen sóz.

Resmy mәlimetterge sýiensek, Qazaqstan boyynsha qoqysty súryptap, qayta óndep shygharatyn 130 kәsiporyn júmys jasaydy delingen. Alayda, bir jyl ishinde, 3,2 mln tonna qoqystyng 330 myng tonnasy ghana qayta óndeuden ótedi. Búl kórsetkish 10,5 % - dy qúraydy. Yaghni, bir kәsiporyngha shaqqanda әrqaysysyna 2538 kg – nan keledi. Osy orayda tuyndaytyn súraq: 130 kәsiporyn tolyqtay óz júmysyn atqara ma, әlde, resmy mәlimetterde san toltyru ýshin ghana júmys jasaydy ma?

Endi, eng qyzyqtysy, 2018 jyly 10,5 % - dy qúraghan kórsetkish 2016 jyly nebәri 2,6 % - dy ghana qúraghan. Demek, osy uaqytqa deyin qoqys qaldyqtarynyng barlyq týrleri eshqanday qadaghalausyz jer astyna kómilgen, jaghylghan, sol arqyly jerasty sularyn ulap, jer eroziyasyna shaldyqtyryp, aua lastanuyn birneshe esege arttyrdy. Astana, Almaty syndy iri qalalardaghy smog, týtinge qarap ótken jyldardaghy olqylyqtyng nәtiyjesin kóre alamyz. Ár ekinshi almatylyqty jótel mazalaydy, al Astana qalasynyng territoriyasy túmsha pen týtinnen kózin ashpaydy.

Qoqysty qayta óndeumen ainalysatyn kәsiporyndardyng aqtalyp aitatyn jalghyz sebepteri bar: «Halyq qoqysty súryptap tastamaudyng kesirinen, 75 % qayta óndeuge jaramdy qatty qoqys qaldyqtarynyng nebәri 10% - y ghana qayta óndeledi».

Demek, ainalyp kelgende barlyq mәsele ózimizde ekenin týsinuge bolady. Memleket jaghday jasauda. Sebebi, taza qala, jaqsy ekologiyalyq jaghday, halyq densaulyghynyng jaqsy boluy - eng әueli ýkimet basyndaghylardyng qyzyghushylyghynda boluy tiyis, is – jýzinde qalay ekenin bilmeymin, qaghaz jýzinde sonday sipatqa iye. Mәselen, 2018 jyly Energetika ministrligi ÓKM operatoryna 3,2 mlrd tenge kóleminde qarjy bóluge kelisimin beripti. Bólingen qarjynyng 30-40% y konteynerlerdi ornatugha, kәdege jaratu punkterin ashugha júmsalsa, al qalghan 60-70% - qoqys qaldyghyn jinau, tasymaldau jәne qayta óndeu ýshin qarastyrylghan. Búl qarjy mýmkindigin barlyq ónirler paydalanbaydy, degenmen ornymen qoldanylsa, bastapqy kezenge jetui tiyis.

Endigi mindet - qarapayym halyq, yaghny әrqaysymyz qoqysty súryptap tastaudyng manyzdylyghyn sezinip, jauapkershilikpen qarauymyz tiyis. Astana qalasy boyynsha barlyq oqu oryndaryna jәne keybir audandargha arnayy sary konteynerlerdi ornatyp ýlgerdi. Alayda, qoqysty qayta óndeu zauytynyng qyzmetkerlerining aituynsha, adamdar sary konteynerge súryptalmaghan qoqystaryn tastaydy, nemese mýldem basqa, ortaq jasyl konteynerlerge laqtyrady eken. Búl aqparattyng jetispeushiliginen, nasihat júmystary tiyisti dengeyde jýrgizilmegendikten oryn alghan olqylyqtyng nәtiyjesi dep bilemin. Sondyqtan, memlekettik telearnalardan, qala ishindegi jarnama taqtalarynan qoqysty súryptap tastaugha ýgitteytin habarlamalar sanyn kóbeytuimiz kerek. Aldaghy ailarda osy baghytty qolgha alatyn bolsaq, ong nәtiyjesin bereri sózsiz.

Qala túrghyndarynyng aituynsha, ýy manyndaghy qoqys jәshikteri óz uaqytynda bosatylmaydy. Sol sebepti, qoqysty bos konteynerlerge tastaugha, keyde konteyner syrtynda qaldyrugha mәjbýr bolady eken. Demek, qoqysty tasymaldaugha kólik jetispeydi, fizikalyq túrghydan ýlgermeydi degen sóz. Problemanyng sheshimi retinde arnayy úiymdargha osy jaghdaydy eskerulerin úsynamyn! Sonda ghana úiymdastyrylyp jatqan barlyq sharalar ong nәtiyje beredi.

Múrat Ábenovtyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006