Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynyng ashyluy - elimizdegi sayasy integrasiyanyng nyshany. Memleketting damu satysy jogharylaghan sayyn halyqtyng súranysy da arta týspek. Demek, halyqtyng qújat mәselesin retteude ortalyqtardyng ashyluy - zandy qúbylys. Ortalyq óz júmysyn Konstitusiyalyq normalar men naryqtyq qogham talaptaryna say, azamattargha qolayly negizde jýrgizip keledi.

Búl nysannyng әleumet ýshin manyzy zor.  Sebebi,  búryn bir anyqtama alu ýshin bitpeytin kezek pen týrli kabiynetter, eng qúndysy altyn uaqytyn sarp etetin halyq  býginde «Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy» dep atalatyn osy mekeme arqyly barlyq  qújattaryn  bir demde retteu mәselesi jolgha qoyylghan. Kópshilik «bir tereze» dep ataghan búl mekemening ghimaraty jana tiptik jobamen jabdyqtalyp, kelgen әrbir tútynushy  ýshin tolyq jaghday jasalynyp, júmys jýiesi jaqsy úiymdastyrylghan. Taghy bir aita keterligi, múndaghy qyzmetkerler óz isterining bilikti mamandary, qay iste de aldynghy lekten kórinip, audandaghy qoghamdyq júmystarda da belsendilik tanytyp jýrgen jastar.

Halyqpen tikeley júmys jasap, qújattardy der kezinde dayyn etip, sapaly qyzmet kórsete bilu qay kezde bolsyn eng manyzdy mәsele. Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtaryn (HQKO) qúru jәne olargha memlekettik organdardyng qyzmetterin HQKO arqyly jýzege asyrugha bolatyn – belgili bir qyzmetti alu ýshin jýgingen azamattargha «bir tereze» arqyly qajetti anyqtamalar men qújattardy alugha mýmkindik berdi.

Kýn ótken sayyn sapaly serviske degen qajettilik artyp keledi, әrdayym tabysty bolu ýshin kez kelgen úiymnyng júmysynda kliyentke baghdarlanushylyq birinshi kezekke shyghady. Qyzmet sapasyn baqylau maqsatynda, «Azamattargha arnalghan ýkimet» birqatar mehanizmderdi әzirledi.

Zamanauy jәne әreketti qúraldardyng biri ahualdyq taldau ortalyghy bolyp tabylady. Zamanauy ortalyq onlayn rejiyminde beyne-monitoring jýrgizu, memlekettik korporasiyanyng júmyskerlerine kenes beru kómegin kórsetu jәne sybaylas jemqorlyq belgilerin joy ýshin qajetti jabdyqtarmen jabdyqtalghan. «Azamattargha arnalghan ýkimettin» ahualdyq ortalyghynyng jiyrma júmyskeri elimiz boyynsha memlekettik qyzmetterdi kórsetu sapasyn baqylay otyryp, әrdayym halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtaryna beynebaqylau jýrgizip otyrady. Býgingi tanda ahualdyq ortalyqqa memlekettik korporasiyanyng barlyq halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtary qosylghan. Sonymen qatar ahualdyq ortalyq shalghaydaghy auyldyq aimaqtargha qyzmet kórsetetin mobilidik HQKO-lardyng júmysyn baqylap, naqty uaqyt rejiyminde olardyng geolokasiyasy men jýris baghdaryn anyqtaydy.

«Ortalyq mamandary naqty uaqyt rejiyminde tanghy saghat 8-den keshki saghat 8-ge deyin front-ofisting barlyq is-sharalaryna baqylau jýrgizedi jәne qajet bolghan jaghdayda, filialdyng tiyimdi júmysyn qamtamasyz etu ýshin jedel týrde qyzmetkerlermen habarlasa alady. Mysaly, eger azamatqa qyzmet sapasyz kórsetilgen bolsa, HQKO-da túryp-aq 1414 nómiri boyynsha qonyrau shaluyna bolady, ahualdyq ortalyqtyng mamandary qonyrau shalushyny kamera arqyly anyqtaydy jәne ony kózben egjey-tegjeyli baqylay otyryp, jedel týrde shaghymnyng mәn-jayyn anyqtap qana qoymay, qyzmetting songhy nәtiyjege deyin jetuin qadaghalap, sebepterin joy ýshin sharalar qabyldaydy. Songhy qayta qúrylymdau barysynda ortalyqtyng manyzdylyghyn eskere otyryp, biz ahualdyq ortalyq júmyskerlerining sanyn 20 adamgha deyin arttyrdyq, al qazir jer kadastry bólimderin jәne jyljymaytyn mýlikti tehnikalyq tekseru jәne әleumettik tólemderdi vedomstvo aralyq esepteu ortalyqtaryn beynebaqylaugha qosa otyryp, ahualdyq ortalyqty janghyrtudy josparlap otyrmyz», - dep týsindirdi Memlekettik korporasiyanyng Basqarma tóraghasynyng orynbasary Ásemgýl Baltasheva.

Eger adam memlekettik kórsetiletin qyzmetti alghan kezde oghan dúrys kenes berilmedi nemese kezek kýtu uaqyty qajetti uaqyttan asyp ketti, nemese memlekettik korporasiyanyng júmyskeri dórekilik kórsetti dep sanasa, ol 1414 birynghay baylanys ortalyghyna habarlasa alady.

«Negizsiz bas tartular, qyzmetkerlerding dórekilik kórsetui nemese qyzmetting úzaq uaqyt kórsetilui boyynsha barlyq mәselelerdi ahualdyq ortalyq arqyly tez sheshuge bolady. Biz mәseleni tez arada sheshu ýshin sharalar qabyldaymyz jәne bizge kelushiler aldaghy uaqytta qyzmetti jyldam jәne sapaly týrde alatyn bolady. «Keri baylanys» ýshin biz әrdayym dayynbyz jәne kórsetiletin qyzmetterdi alugha kelgen adamdargha quana kómek kórsetemiz әri ózimizding júmysymyzdyng әlsiz jaqtaryn týsinip, týzetuge tyrysamyz, - dedi Ásemgýl Baltasheva.

«Mysaly, jaqynda kórsetilgen qyzmet ýshin berilgen tómen baghagha renjigen Taldyqorghan HQKO inspektory kliyentke dórekilik tanytyp, oghan odan әri qyzmet beruden bas tartqan. Baylanys ortalyghyna shaghym týsip, ahualdyq ortalyqtyng qyzmetkerleri dereu jaghdaydyng mәn-jayyn týsinip, әiel azamatqa tolyq kólemde qyzmet kórsetiluin qadaghalady. Áriyne, kinәli qyzmetker tәrtiptik jazagha tartyldy», - dep qosty Ásemgýl Serikqyzy.

1414 Birynghay baylanys ortalyghy – búl qyzmet sapasyna shaghymdanudyng jalghyz joly emes. Www.facebook.com/gos.corporation jәne www.instagram.com/gos_corp әleumettik jelilerinde «Azamattargha arnalghan ýkimet» resmy akkaunttary arqyly qyzmet kórsetu sapasy mәseleleri boyynsha týsken әrbir shaghymgha qatysty әr faktige shúghyl týrde tekseris jýrgiziledi jәne shaghymdanghan paydalanushylargha oryn alghan jaghday boyynsha egjey-tegjeyli jauap úsynylady. Shaghymdar men ótinishter «Azamattargha arnalghan ýkimetke» Memlekettik korporasiyanyng internet-resursynda Basqarma tóraghasynyng blogy arqyly da týsedi, ondaghy bir de bir qújat qarausyz qaldyrylmaydy.

Sonymen qatar HQKO-largha apta sayyn eshbir eskertusiz qarapayym qyzmet alushylar keypinde «jasyryn satyp alushylar» kelip túrady. Ásemgýl Baltashevanyng aituynsha, múnday tekserister memlekettik qyzmetterdi kórsetu barysyndaghy «osal jerlerdi» anyqtaugha kómektesedi, ol keleshekte HQKO inspektorlaryn oqytugha mýmkindi beredi.

«Jasyryn satyp alushylar» HQKO-largha kelgen kezde barlyq kemshilikterdi tirkep, ol boyynsha egjey-tegjeyli esep dayyndaydy, onyng negizinde biz front-ofisterding basshylaryna úsynymdar beremiz. Mysaly, kenes beru kezinde mamandar qanday da bir qyzmetti kórsetu boyynsha aqparat bere almasa, mentorlar júmyskerlerge júmys oryndarynda oqytu sabaqtaryn jýrgizedi», - deydi Baltasheva.

Korporasiyanyng baspasóz qyzmeti mәlim etkendey, mentorlyq institut halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynda 2011 jyldan bastap júmys istep keledi. Mentorlargha HQKO júmyskerlerining ishinen ýzdikteri tandalady. Ádette, memlekettik qyzmet kórsetu jýiesindegi olardyng enbek joldary qarapayym ótinishterdi beruden bastalady, odan keyin júmys tәjiriybesi men ótili arta kele, osy qyzmetkerler óz әriptesterin oqyta alatyn bolady. Býgingi kýni HQKO departamentterinde 44 mentor júmys isteydi jәne jaqyn arada olardyng sany aitarlyqtay úlghayatyn bolady.

Abai.kz