«Tilge jenil, jýrekke jyly tiyip....»
Áli esimde 1986 jylydyng kókteminde elimizde alghash ret «Qazaq tili» qoghamy qúryldy. Mine, sodan beri tura otyz eki jyl ótti. Onyng 27 jyly Tәuelsiz Qazaqstan enshisine jatady. Sodan beri Ana tilimizding basynan ne ótpedi. Ne ózgerdi shýkirshilik eter qanday jetistigimiz bar. Memleket, Elbasy tarapynan Ana tilimizding órkendeuine birneshe izgi qadamdar, ong talpynystar jasaluynday-aq jasaldy. Biraq sonyng nәtiyjesi qanday?! Endi mine Latyn grafikasyna kóshuding ózi dauly pikirler men týrli kózqarastargha tap bolyp otyr. Estir qúlaq, kórer kóz bolsa Ana tilimiz turaly, onyng bolashaghy turaly Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng myna sózderi jәy aityla salghan sóz emes: «Biz qanday jaghdayda da, qay kezde de ózge tilderding damuyna esh núqsan keltirmey, olargha degen memlekettik qoldau – qamqorlyq ayasyn tipti de taryltpay otyryp, qalay degende de Qazaqstan Respublikasy memleketining negizin qúraushy, el-jer iyesi qazaq halqynyng últtyq tili – qazaq tilinin, memlekettik tilding mýddesin meylinshe keng kózdeuge manyz bererimiz belgili. Búl — әr qazaqstandyqtyng qasterli paryzy. Qazaq tilining óz mәrtebesine say tolyqqandy qoghamdyq qyzmet atqaruy asa qanaghattanghysyz ekenin jan-tәnimizben týsine otyryp, býginde «Til turaly» Zannyng jýzege asu barysyn talqylauda basty nazardy memlekettik til taghdyryna audararymyz anyq. Óitkeni qazaq tili әlemdik mәdeniyetting bólinbes bir bólshegi retinde tek qazaq topyraghynda ghana memlekettik mәrtebeni talap ete alady.
Tәuelsizdikting negizgi tiregi – últtyng tili, dini, dili. Tәnirding adam balasyna jasaghan syiy da – til. Ol – qasiyetti de qasterli. Onyng boyynda ózekti, jandy ózine tartyp túratyn keremet kýsh bar. Tilde býkil tirshilik túrghanday. Til – últtyng asa iygilikti әri onyng ózine tәn ajyraghysyz belgisi. Tilding taghdyry – barshamyzdyng qolymyzda». Latyn grafikasyna kóshu bastamasy kóterilgende Elbasy asyqpay oilanyp, aqyldasyp basqa núsqasyn úsynyndar dedi ghoy. Ol kisinin «Onyng boyynda (Qazaq tilinin. T.K) ózekti, jandy ózine tartyp túratyn keremet kýsh bar», degen sózining astary teren. Osy mәsele tura Latyn grafikasyna kóshu kezinde qaperimizde bolu kerek.
Bizding memlekettimizde neshe týrli qyzyq qisynsyz uaqighalar bolyp jatady, әitpese mening biluimshe latyn әlipbiyine kóshu turaly sóz qozghalghanda, til mamanynyng qazirgi maytalmany akademik Ábduәly Kaydarov bastaghan Baytúrsynúly antyndaghy til bilimi insitutynyng professor ghalymdary otyz jylgha tarta uaqytta ondaghan núsqa jasap, tipti birazyn tәjiriybeden ótkizip edi. Naghyz til mamandary jasaghan osylardyng bәrin sypyryp tastap, qaydaghy bir kóldenennen qosylghan esi bar adamnyng basyna qonbaytyn qaptaghan qos әripti, avtory belgisiz núsqa (joba), shygha kelgende qazaq tilining janashyrlarynyng tóbesinen jay týskendey boldy. Býkil halyq ony iske birden alghysyz etip qoldamay tastaghan edi.
Oghan da qaramay qújynaghan apostroftarmen (ýtirler) ekinshi núsqa úsyndy. Ony da halyq qoldamay adyra qaldy. Endi ýshinshi ret № 869, 2017 jylghy 26 qazanda Elbasyna bekittirip alypty. Onyng bәrin istep (býldirip) jýrgen bizding ministrligimizding bas ústazy boluy mýmkin-au.
Latyn әlipbiyine kóshu-qazaq elining algha jyljuyna, jana zaman talabyna say ósip órkendeuine tiygizetin septigi mol ekeni sózsiz. Álemning aldynghy qatarly damyghan elderining barlyghy derlik latyn әlipbiyin qoldanady. Sondyqtan bizding de basty maqsatymyz-latyn әlipbiyine kóship, til ayasyn keneytu.
Demek latyn әlipbiyine kóshu-elimiz ýshin tarihy sәt.
Sondyqtan әlipby auystyru jay ghana tanba auystyru emes. Búl týptep kelgende sanany ózgertuge talpynys. Basqasha aitqanda búl sanalyq ta, sapalyq ta ózgeriske bastaydy. Sol sebepti búl iste endi qatelesuge qaqymyz joq.
Kezinde orys tilinen engen sózderdi jazu ýshin qazaq tilinde joq, jat,kirme dybystar zorlyqpen engizildi. Emle sany kóbeyedi. Jalpy әlemdik tәjiriybede әrip sany men emle erejelerining kóptigi ol әlipbiyding әlsizdigin kórsetetin faktorlardyng biri.
Danyshpan Ahmet Baytúrsynúly osydan 90jyl búryn qazaq tilinde 28 dybys bar ekenin negizdep, dәleldep bergen. Ahmet «Týrikting túnyq tili, týzu emlesi qazaqta» - degen.
Kirilsadan latyn әlipbiyine auysudaghy negizgi maqsattardyng biri qazaq tilin búzyp túrghan 14 әripten (v, e, p, f, h, h, s, ch, sh, i, , e, yu, ya) qútylu edi ghoy.
Qazirgi eng keyingi bekitilgen latyn grafikasyna engizilgen qazaq tili әlipbiyinde №569, 2017 jylghy 26 qazandaghy) taghy da tórt dybys qalyp qoyypty. Tórteu týgili qazaq tiline jat, jalghyz dybys qalsa da qazaqtyng tili bayaghysha búzylghan kýiinde qalady. Aqannyng qazaq tili turaly asyl oiy iske asyrmaq týgili qojyraydy.
«Álipby qúrastyrudyng matematikalyq formulasy» atty enbeginde ataqty orys ghalymy N.F.Yakovlev әlipby jasaudaghy matematikalyq dәldik pen naqtylyq turaly aita kelip ... «osyghan sәikes tәsilmen әlipbiydegi singarmonizm atalatyn zandylyqty tolyq saqtaghan, ony intuitivti týrde oryndap shyqqan týrik-tatar tilderining biri qazaq tilining әlipbiyin jasaghan jergilikti qazaq Baytúrsyn boldy... «ol osynday formuladan shyghyp mýltiksiz oryndaudyng jana kókjiyegin kórsetti»,- dep uaqytynda asa joghary bagha bergen.
Búl enbegin professor N.F. Yakovlev 1970 jyldary jazghan, yaghny Ahmet qaytys bolghn song 30-40 jyldan keyin N.F.Yakovlevting Aqannyng enbegine qayta oralyp otyrghany Aqang enbegining asa qúndylyghynda bolu kerek, әsirese onyng әlipby jasaludaghy negizgi prinsipterining manyzdylyghyn joghary baghalaghany ghoy. Ol prinsipter qarapayym bolghany men óte manyzdy, qysqasha aitqanda tómendegidey: әlipby oqugha jәne jazugha jenildiligi, qazaq tilining tek qana tól dybystyng jýiesin paydalanu, shetel dybystaryn engizbeu.
Bir qyzyq jaghday orystyng ataqty ghalymy Ahmetting 30-40 jyl búrynghy enbegine asa joghary bagha berip jatsa, bizding qazirgi keybir «professorlarymyz», «Aqannyng ol kezde jazghandary eskirgen, qazir damyghan, algha ketken zamanda onyng enbekterin basshylyqqa alugha bolmaydy» - deydi.
QazAqparat tilshisine bergen súhbatyna Ahmet Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory professor Erden Qajybek «Endigi mәsele, qazaq tilining әuezdiligin saqtay otyryp, jazu men aitu prinsipterin qaytaruymyz qajet. Taza qazaqsha jazuymyz kerek. Áytpese, qazir qazaq tilinde ereje kóp. Onyng jartysy bizding ereje emes. Sosyn qazir әlipbiyge baylanysty kóp problemalar tuyndap jatyr ghoy. Onyng birde-bireuining qazaq tiline qatysty joq. «Sementti» qalay jazamyz? Basqany qalay jazamyz deydi. Biz bir tilding әlipbiyin jasauymyz qajet. Bir tilding erejelerin jasauymyz kerek. Al bóten sózderdi óz tilimizge baghyndyryp, tilimizge kirgizuge bolady. «Moskva» degen sózdi «Mәskeu» dedik qoy. «Rossiya» degendi «Resey» dedik qoy. Dәl solay kez kelgen sózi qazaqshalaugha bolady. Ýirenu de onay bolady. Erejesi de az bolady»,- dep atap kórsetti.
Naghyz ghylymnyn, qazaq tiline naghyz jany ashityn azamattyng sózi. Biraq Erekeng aitqan tamasha oiyn iske asyru ýshin orasan qiyn da, kýrdeli júmystar atqaru kerek ekenin týsinetin shyghar. Osynshama auyr, qazaq qalqyna asa qajet jaqsylyqqa, túraqty tәuelsizdikke, ruhany kóteriluimizge, últtyq tilimizding basqa tildermen terezesi teng túruyna tipti barlyq tilden artyq túruyna atqaratyn qadamyna sәttilik tileymiz.
Biz bir tilding әlipbiyin, bir tilding emlesin jasaymyz degen tamasha, asyl oidy tolyq iske asyru ýshin taghy da qaytalaymyz qazaq últynyng tól dybystary ghana (Ahmetting 28 dybysy) bolu kerek qoy. Al myna aqyrghy bekilgen 32 әlipbiyimen jogharydaghy Erekenning asqaq oilary iske asyrylmaydy ghoy. Tamasha oy iske asu ýshin ana artyq kirme, jat 4 dybysty әlipbiyden qúrtu qajet. Ol ýshin býkil qazaq qalqy enjarlyqqa salynbay qoldap, qazaqty sol 28 dybysyna әkeluimiz kerek. Anau kirme, bóten dybystar túrghanda qaytadan bayaghy jaghdaygha oralamyz.
Eger de biz býgingi tanda, qazirgi kezde latyn tiline kóshudegi negizgi maqsattarymyzdyng biri qazaq tilining tól dybystaryn týgendep, soghan sәikes tanba sanyn yqshamdau dep oilasaq ony Ahmet Baytúrsynov bayaghyda belgilep bergen sany 28. Olar: A,Á, B, Gh, G, D,E,J,Z,Y, Q, K, L,M,N,N,O,Ó, P,R,S,T,U,Ú,Ý,Sh, Y,I. Osylardan basqa qazaq tilinde dybys joq. Basqa dybystardyng bәri de kirme, qazaq tiline jat dybystar. Jana әlipbiyge olardyng bireui ghana kirse de qazaqtyng tól sózin búzatyn, dýnie jýzi ghylymdarynyng tamsanghan, tanghalghan әdemiligin, әuezdiligin, kýsh-quatyn, әulettiligin, joyatyn dybystar bolyp tabylady.
Kirme dybystargha «ghashyqtar», qazaq tilining keybir «janashyrlary» (olardyng ishinde filologiya ghylymdarnyng doktorlary, professorlary da bar) keyingi qabyldanghan núsqagha da «V», «F», «H», «Ch» dybystarynda qaldyryp qoyypty. Elbasy N.Á. Nazarbaev «Habar» telearnasynyng tilshilerine bergen bir súhbatynda latyn әlipbiyine kóshu turaly mәselege arnayy kónil bólip tilimizdi basy artyq, kirme dybystardan tazartu turaly aita kelip olardyng ishinde «Ch» dybysyda bar ekenin shegelep túryp aitqan edi.Sonda da qoymay keyingi әlipbiyge «Ch» dybysyn eki әrippen belgilep kirgizip jiberipti.
Olardyng uәji kórsetilgen búl dybystar,kirme dybystar tilimizde ornyqqan, olardy aitugha artikulyasiyalyq bazamyz qalyptasqan. Ony qayta ózgertuge mýmkin emes. Sondyqtan da búl dybystardyng әripterin shetel sózderin dәl tanbalau ýshin jana әlipbiyding qúramynda bolu kerek» dep júlqynady.
Birinshiden, «ornyqqan» joq, «ornyqtyrghan» kenes ýkimeting zorlyq búiryghymen «orys tilinde qalay jazylsa, qazaq tilinde de solay jazylsyn»-degen núsqaumen. Bizding babalarymyz atam zamanda doktor, professor bolmay-aq, uniyversiytet bitirmey-aq, tilding singarmonizm zanyna baghyndyryp, orystyng «samovar» sózin «samauryn» dep ózining tiline eshqanday ziyan keltirmey óz sózi etip alghan. Solay bolu da kerek qoy. Kirme dybystargha «ghashyq» bolyp jýrgen «professorlardyn» birazy auylda ósken shyghar, sonda «samauryn» degen sózding orys sózi ekenin 15-20 jasqa deyin qalagha kelgenshe, auylda orys bolmasa, bilgen joq qoy.
Shetelding jat, kirme sózderdi óz tiline sinistirip aludyng klassikalyq ýlgisin babalarymyz bayaghyda osylay qalyptastyryp qoyghan.
Ekinshiden, artikulyasiyalyq bazamyz «qalyptasqan» joq, ony da zorlyqpen «qalyptastyrghan». Negizinde «artikulyasiyalyq baza» degen úghym qanshalyqty dúrys ekenin bilmeymin (men filolog emespin). Mening úghymymda artikulyasiya degen adam tilining qozghalu baghyttary. Ár halyqtyng tili adamnyng tilining baghyttarymen dybys shygharady. Sol dybystardan sóz qúralady. Sózden sóilem qúralatyny kez kelgen adamgha týsinikti ghoy.
Ár halyqtyng tilining әrtýrli boluynyng sebebi sol halyqtyng adamynyng tilining artikulyasiyasyna (qozghalu baghytyna) baylanysty. Mysaly, qazaq tiline tәn erekshe dybystar i, n, gh, q, ó, ý, ú qazaq etnosynyng últtyq bolmysyn, últtyq kodyn, qazaq sózining últtyq tabighatyn tanytatyn manyzdy dybystar. Sondyqtan bizding qazaqtardyng sanasynda, miynda últymyzgha tәn dybystardy shygharugha arnalghan tilding artikulyasiyasy qalyptasqan. Ár últtyng tilining artikulyasiyasy (qozghalu baghytynyng zandylyghy) sonday erekshe. Bizding qazirgi tilimizding artikulyasiyasy (tilding qozghalys zandylyghy) qaptaghan kirme orys sózderining әserinen ózgergen, sonymen birge әuezdiligi de ózgergen. Bayaghy babalarymyzdyng dýnie jýzi tanghalghany siyaqty әuezdiliginen aiyrylghan. Siz Qytaydan, Mongholiyadan kelgen qazaqtargha «revolusiya» degen sózdi aitqyzyp kóriniz. Mýldem aita almaydy, sebebi, olardyng tilining qozghalu zandylyghy (artikulyasiyasy) qazaq etnosyna tәn zandylyghymen qalyptasqan, ol biz saq etkizemiz. Óitkeni bizding tilimizding artikulyasiyasy ózgergen.
Bir kezdesude filolog professor «V» dybysyn jana әlipbiyge kirgizbesek, onda tegimizdi (familiyamyzdy) qalay jazamyz dep túr, jylaysyng ba, әlde kýlesing be? «V» dybysynyng qazaq tilinde joqtyghy jogharyda keltirilgen «samauryn» sózinen anyq kórinip túrghan joq pa?
Ýshinshiden, egerde keyingi núsqadaghy kirme tórt dybystyng bireui qalyp qoysa, shetel sózderin kirme dybysty paydalanyp, búljytpay aityp-jazsaq olargha qazaqsha qosymsha jalghau-júrnaqtar jalghanghanda qaptaghan, neshe týrli basy ortaq emle erejeler tuyndaydy. Nege olay jasaymyz? Latyn әlipbiyine kóshuding negizgi maqsattarynyng biri tól tilimizdi týzetip, emleni mýmkindiginshe azaytyp, ýirenuge onay etu emes pe edi?
Mine osynday Ahmet aitqan osy oilardy oigha almaghandyqtan, jat dybystardyng tilimizge engizilgendiginen, tilimiz qazirgi bisharalyq jaghdaygha keldi ghoy. Dýniyejýzi ghalymdaryn, «Býkil qazaq dalasy әn salyp túrghanday dep tamsana, tanghala aitqandary», eshqanday jat, kirme dybystar joq kezde, qazaq tilining singormonizm zany búzylmay túrghanda, babalarymyzdyng sóilep otyrghanynyng ózi әn siyaqty estilgen bolu kerek.
Halyqaralyq terminderdi, kirme sózderdi singarmonizm zanyna, tilimizding dybystyq jýiesine iykemdep jazu eng manyzdy mәseledep qarauymyz kerek.
Qazirgi songhy jobadaghy tórt dybystyng bireui ghana qalsa bayaghy taz qalpymyzgha kelemiz. Sebebi kenes kezindegi kirme sózdi sol tilde qalay jazylsa, qazaq tilinde solay jazylady degen resmy búiryq bolmasa da, anau dybystar tolyq joyylmay qazaq tili onbaydy.
Kirme sózder «sol tilde qalay jazylsa qazaq tilinde solay jazyluy tiyis» degen emle emes, búiryq qazaqtyng tilin býldiru ýshin jasalghan nәrse. Birinshiden, jalpy tilding singarmonizm zanyn óreskel búzady, ekinshiden, oqudy qiyndatady, ýshinshiden ata-babalarymyz dybystap kórmegen jat dybystar tilimizdi qoyrtpaqtaydy, tilimizding últtyq artikulyasiyasyn búzady.
Úly Ahmet aitqan edi «azbaghan asyl tilden elime shygharu kerek» dep. Al biz әlipbiyimizge tilimizde joq, kirme dybystardy engizu nәtiyjesinde azbaghan asyl tilimizdi býldiretin emle oilap shygharyp jatyrmyz. Egerde jalghyz jat dybys «v» jana әlipbiyde qalyp qoysa ol ýshin arnayy taghy da jana, qosymsha emle, ereje oilap tauyp qazaq tiline kórine kózge qiyanat jasau emes pe, al bekitilgen jobada tórt jat dybys bar olargha ereje jazylsa tilimiz ne bolady?
Sonda Aqannyng «tildi búzyp, emlege ynghaylau emes, emleni tilge ynghaylau kerek degen altyn oiy qayda? Sodan «aytylymgha qaray jazylym» iydeyasy búzylyp» «jazylymgha qaray aitylym» bolyp taghy da qazaq tilimizdi azdyratyn bolamyz.
Ahmet qalyptastyrghan qazaq tili taghlymyn tereng týsinbey jýrmiz. Ahmet aityp, jazyp ketkenderding bәrin tolyq, ózgertpey iske asyrmay til onbaydy. Ahmetten asqan әli qazaqta til mamany joq. Aqang dauysty dybystar – sózding jany, dauyssyzdar – sózding tәni deydi.
Latyn grafikasyna negizdelgen qazaq tili әlipbiyi
Ana qazaq tiline jat,kirme tórt dybysqa bola A.Baytúrsynúly atyndaghy til bilimi institutynyng mamandary neshe týrli qosymsha, basy artyq qaptaghan ereje, emle oilap tauyp, basyn qatyryp jatqandaryn eske alsa adamnyng jany ashyp jýregi auyrady. Qayran bosqa ketken enbek, uaqyt.
Qazaq tilining latyn әripterine negizdelgen jana әlipbii Ahmet Baytúrsynovtyng toghyz dauysty jәne on toghyz dauyssyz dybystardan túratyn әlipbii bolu kerek. Tek osy jaghdayda ghana qazaq jazuy ózining tól tabighatyn tauyp, aitylym men emle arasyndaghy sәikessizdikten qútylady.
Qazaq tilining janashyry retinde jogharyda keltirilgen oilarymyzdy qoryta kele qoghamdyq pikirlerge óz núsqamyzdy ortagha salyp otyrmyz. Áli de kesh emes bolu kerek. Úsynylyp otyrghan әlipbiyding negizi erekshelikteri: birinshiden bir dybysqa bir tanba (әrip) berilu prinsiypi qatang saqtalady.
Ekinshiden, Ahmet Baytúrsynúly úsynghan 28 dybystan basqa eshqanday kirme dybys búl núsqada joq.
Ýshinshiden, kompiuterge ynghayly bolu ýshin latyn әlipbiyining 26 tanbasy tolyq paydalanyldy.
Tórtinshiden, osy núsqa iske assa ýilesimning (singarmanizm) zany tolyq qoldanylady.
Besinshiden, kirme sózderding jazyluy ýndestik zanyna baghynghandyqtan olar (kirme sózder) qazaq tilin búzbay, boyauyn, sheshendigin, әuezdigin basqa da bay qasiyetterin joghaltpaydy.
Altynshydan, alash arystary armandaghanday kirme sózder qay tilden bolsa da basyna qazaqtyng tymaghyn kiyip, ýstine shekpenin jamylyp, ayaghyna saptama etik kiygizgendey naghyz qazaqtyng әuezdi sózi bolyp shyghady (bedre- vedro, samauyryn- samovar).
Jetinshiden, emle-erejeler óte az, onay jәne qosymsha basy artyq eshqanday ereje mýldem bolmaydy. Syn eskertpeleriniz bolsa quana quana qarsy alyp, talqylaugha dayynbyz. Qoryta aitqanda úsynys pikirimdi Abay atamyzdyng sózimen ayaqtaghym keledi. Bolashaq úrpaq ýshin Latyn grafikasy Ana tilimizding bar qasiyetin joghaltpay «Tilge jenil, jýrekke jyly tiyetindey» sipatta boluy kerek.
Qaraghandy memlekettik akademik E.A.Bóketov
atyndaghy uniyversiytetining professory, f.-m.gh.d.,
Halyqaralyq Qazaq tili qoghamynyn
Qaraghandy oblystyq filialynyng tóraghasy
Kóketay Temirghaly Ábildәúly
Abai.kz