Jeltoqsan-86. Ayauly anam o dýniyelik bolyp ketken son, qoymada jatqan 2002 jyly jazghan hatyn osydan 3-4 jyl búryn ghana tauyp aldym. Oqydym da...  Anammen týsken songhy suretim.

"Men, Jumanova Raziya Abdrahmanqyzy, tórt balanyng anasymyn. Qazirgi uaqytta derbes zeynetkermin. 1986 – jylghy jeltoqsan oqighasy kezinde, sol kezdegi «Gornyy Gigant» sovhozynda, kókónis-jemis saqtau bazasynda júmysshy bolyp istedim.
Júmystan qaytyp kele jatqanymda Qonaevty (jatqan jeri jәili bolsyn) ornynan alyp tastapty, alangha kóp qazaqtyng jastary jinalyp jatyr degendi estidim. Sol kýni mening balam Erlan Ábdirashiytúly Dekelibaev «Radiotehnika – 4» dýkeninde injener bolyp qyzmet istetúghyn. 17 jeltoqsan kýni, balam Erlan týn ortasynda kesh oraldy. Balam keshikkesin jýregim tolqy bastady. Balamnyng jýzi ózgergen, tanymay kettim. Týn ortasynda, birneshe ret shoshy oyanyp, tang atqansha úiyqtay almady. Tanertengisin jeltoqsannyng 18 kýni, Erlan júmysqa attanarda: - «Balam! Týnimen shoshyp oyandyng ghoy! Ne boldy saghan?» - degenimde
- «Mama! Alanda bolyp jatqan qandy shayqas, jas qyzdarymyzdyng syzdap shynghyrghan dauystary týsime qayta-qayta kirip úiyqtay almadym» - dep sonymen sol kýide, júmysyna ketken edi. Balama sodan keyin tynyshtyq bolmady. Júmysynda tekseru, qayta-qayta ROVD-gha, prokuraturagha tergeuge shaqyrtu bastaldy. Osy jaghdaydyng bәri anagha onay tiygen joq. 24-shi jeltoqsan kýni balam ýige kelmedi. Ákesi izdep barsa qamap qoyypty. Sondaghy sol jerde otyrghan tergeushiler, әkesine balaghattap, auyr-auyr sózder aityp, ar-ojdanyn taptap, namysyna tiyetindey sózder aityp, esikten shygharyp jibergen. «Balanyz huligan, úlshyl, nashaqor, halyq jauy, sottalady. Al sottalsa, ol týrmeden esh uaqytta shyqpaydy, ómir boyy sol jerde otyryp shiriydi. Sebebi sening balang Sovet ýkimetine qarsy shyqqan. Balana dúrys tәrbie bermegensinder» - degen sózderdi estigenimizde tiri ólik bolyp jýrgenimizdi sezdik. Onyng ýstine «Almatydaghy ýilerine jer audaramyz» - degen sózderdi de aityp qosyp jiberdi.
Balam «Radiotehnikada» qyzmet istep jýrgeninde, júmysta ýlgili, joldastarynyng ishinde qadirli, orta bilimi bar bolsa da, injener degen qyzmette boldy. Jogharghy oqu bilimine syrttay týsemin dep jýrgen. Temeki, araq degendi bilmeytúghyn. Sportpen ainalysyp jýrgen balamdy bir kýnning ishinde qalay ghana nashaqor, maskýnem, búzaqy , halyq jauy dep atala shyqty desenshi. Men ana retinde búnyng bireuine de sengenim joq. Sovet ókimetining «әdil» soty balamdy jalghan qaralaghanymen, men balamdy – anasy retinde aqtap otyrmyn. Erlan alty jylgha sottalghannan keyin, búryn aralsyp jýrgen adamdar, kórshilerimiz, tipti keybir tuysqandarymyz amandaspay, bizden bet búryp, qasymyzgha jolamay, aulaq jýrdi. Balam sottalghannan keyin ýsh aidan asa hat kelmegen kýnder de boldy. Qayghynyng ýstine taghy qayghy. Anasy bolghannan keyin neshe týrli jaman oilar da keldi. Olardy aidalagha «halyq jauy» retinde aparyp atyp tastady ma degen oida boldy. Balamnyng artynan jylap, enirep, densaulyghym bolmasa da – Qaraghandygha birneshe ret svidankagha baryp, balamnyng qatty kýizeliste jýrgenin kórip, eki kózim jastan ketpedi. Jogharyda aityp ketkenimdey, kórgen, estigen qorlyghymdy kótere almay, pristup bolyp, birneshe ret auruhanagha týstim.
Qazirgi uaqytta, osynyng saldarynan den-saulyghymnan aiyryldym, auruhanada hronicheskiy aurumen tirkeude túramyn. Balalarymnyng bәrine de, qysymdyq kórsetti. Kórgen-estigen qayghy-qasiretimdi bir paraq qaghazgha aityp jetkizu men ýshin, ana ýshin óte qiyn. Balam eki jyl boyy týrmede otyrghanda da, týrmeden shyqqannan keyingi kórgen qorlyqtaryn da kórgenimde, eki kózimnen tamshylaghan jas ketpedi, úiqym qashty. Jýike tamyrymnyng bәri kýizeldi. Mening den-saulyghymdy kim qaytaryp beredi eken? Biyl jeltoqsangha 16 jyl bolady. Tәuelsiz memleket bolghanymyzgha 11-jyl bolady. Erlannyng sottalghangha deyin istegen qyzmeti injener edi. Al aqtalghannan keyin de onyng azamattyq qúqyghy tolyq oryndalghan joq, injenerlik mamandyghyn kim qaytaryp beredi eken? Ózimdi aqtaymyn dep on bes jyl boyy kýresip, kórmegen qorlyghyn kórdi. Endi әdildikti «sotta» tabamyn ba dep jýrgeninde, onda da sot әdilsiz sheshim qabyldap, balamdy shygharyp saldy. Ádildik ornatylu kerek"