Jazushy bolu - jan azaby. Jazushy bolu - úly múrat jolynda ýlken jauapkershilik sezimin arqalau, aita berdi, el men jer aldynda azamattyq aryna aqau týsirmey ótu. Eger osynyng barlyghyn óz jýreginizden ótkize alsanyz, ghúmyrlyq ústanymynyzgha adal bola alsanyz ghana shyn jazushy bola alghanynyz. Olay bolmasa, kiyeli sóz túlpary sizge jalynan da sipatpaydy.

Óitkeni aqiqatpen ómir boyy betpe-bet kelesin. Al búl degening - qylysh jýzinde ghúmyr keshu degen sóz. Negizi, shyn jazushy men jalghan jazushynyng aiyrmasy da osynda bolsa kerek. Aqiqat, shyndyqty pir tútyp, adamgershilikti tu etip, últtyq mýddege qyzmet etken jazushylardyng qay el, qay qoghamda bolsyn, tartqan tauqymeti men arqalaghan azaby auyr bolghan. Ómirdin, qoghamnyn, adamnyng shyndyghyn kórkem әdebiyetting tilinde jetkize aityp, jazuyng kerek. Onyng aty kórkem shyndyq dep atalady.

Jazushy bolu - jan azaby. Jazushy bolu - úly múrat jolynda ýlken jauapkershilik sezimin arqalau, aita berdi, el men jer aldynda azamattyq aryna aqau týsirmey ótu. Eger osynyng barlyghyn óz jýreginizden ótkize alsanyz, ghúmyrlyq ústanymynyzgha adal bola alsanyz ghana shyn jazushy bola alghanynyz. Olay bolmasa, kiyeli sóz túlpary sizge jalynan da sipatpaydy.

Óitkeni aqiqatpen ómir boyy betpe-bet kelesin. Al búl degening - qylysh jýzinde ghúmyr keshu degen sóz. Negizi, shyn jazushy men jalghan jazushynyng aiyrmasy da osynda bolsa kerek. Aqiqat, shyndyqty pir tútyp, adamgershilikti tu etip, últtyq mýddege qyzmet etken jazushylardyng qay el, qay qoghamda bolsyn, tartqan tauqymeti men arqalaghan azaby auyr bolghan. Ómirdin, qoghamnyn, adamnyng shyndyghyn kórkem әdebiyetting tilinde jetkize aityp, jazuyng kerek. Onyng aty kórkem shyndyq dep atalady.

Qazaq kórkem oiynyng kókjiyegi keneyip, әlemdik órkeniyetke tereze ashqan túsy - ol aumaly-tókpeli alasapyran oqighalargha toly keshegi ótken 20 ghasyr. Dәl osy ghasyrda qazaqtyng kórkem әdebiyeti barlyq janrda irge jayyp, ozyq elder әdebiyetimen tereze tenestire alatyn shyn mәnindegi kәsiby әdebiyet dengeyine kóterildi. Qazaq әdebiyetining «altyn dәuiri» atalghan osy kezende alabóten minez tanyta kelgen «alpysynshyjylghylar» әdebiyette tútas tolqyn әkeldi. Aytyp-aytpay ne kerek, osy tolqynnyng qazaq әdebiyetinde últtyq sananyng oyanuy men tarihy sananyng janghyruyna sinirgen enbekteri zor ekeni ras. Osy buynnan keyin seng búzghan tútas tolqyn aqyn-jazushylar tәuelsizdikke deyin de, tәuelsizdikten keyin de bolghan joq. Sondyghynan bolar, ózderi shetterinen «minezdi» keledi.

Búl aqyn, jazushylardyng búlaysha qalyptasuy myna bir tarihy ózgeriske baylanysty. 20 ghasyrdyng asa qatygez biyleushisi Stalin ólip, biylik basyna Hrushev kelip, Kenes Odaghynda sәl de bolsa erkindik ornap, sovet adamdarynyng sanasyna sanylau ene bastaghan. Osynday tamasha sәtti der kezinde seze bilgen jәne kózderine әli qamshy tiymegen azat oily aqyn, jazushylar qazaq әdebiyetinde búryn-sondy bolmaghan sosialistik realizm qalybyna syimaytyn, tumysy bólek shygharmalardy az jyldarda tudyryp ýlgerdi. Kenes imperiyasy qúlap, kenestik jýiening shashbauyn kótergen súrghylt shygharmalar jappay kýireuge bet alghan tústa osynau alapat tasqynnan zamanyna kýilemey jazghan shygharmalarynda últtyq mýddeni múrat tútqan últ aqyny, jazushylary er-túrmandary býtin shygha aldy.

Osy quatty tolqynnyng qasqa mandayynda kele jatqan qazaq әdebiyetining qadirmendi aqsaqalyna ainalghan, dәuirimizding daraboz jazushysy Qabdesh Júmadilov osy kýnderi 75 jastyng jotasyna kóterildi. Ádette, múnday mereytoylar kezinde әr aqyn-jazushynyng óz ótken ómir jolyna ýnilip, oqyrman halyqpen qayyra qauyshyp, shygharmashylyq qyzmetinen esep berip otyru - bizding elde qalyptasqan dәstýr. Óitkeni arnayy zertteushiler bolmasa, jazushynyng jeke shygharmashylyq laboratoriyasynan bylayghy oqyrman kóbine habardar bola bermeydi. Ásirese qazirgidey kitaptyng tirajy kemigen, oqyrman men jazushynyng arasy alystaghan uaqytta. Mine, osy túrghydan kelgende, әrbir mýshel toy atalyp ótui kerek. Jazushy ýshin emes, oqyrman ýshin.

Qabdesh Júmadilovting ómir joly búralan-búltarysty, tipti qaterli kezenderden túrdy. Alpysynshy jyldar Kenes Odaghynda demokratiyanyng lebi esken jylymyqqa toly bolsa, Qytayda, kerisinshe, Mao Sze Dunnyng qyzyl terrory milliondaghan adamdardyng taghdyryn oirandaghan ómir men ólim beldesken arpalysty kez bolatyn. Sonday súrapyl qandy qyrghynnan sәtimen jol tauyp shygha bilgen bolashaq jazushy endi sol ózi kózben kórgen tragediyany jazugha myqtap bel budy. Óitkeni taghdyr onyng iyghyna sonday úly missiyany jýktegen bolatyn. Búl qanshalyqty qiyn da azapty bolghanymen, tek Júmadilovting ghana mandayyna búiyrghan baqyt edi. Sebebi, azamat ýshin ózinning tughan elinnin, júrtynnyn, últynnyng aldynda abyroyly qyzmet atqarudan artyq qanday baqyt bolsyn.

Jazushy shygharmashylyghy turaly sóz bolghanda, aldymen ataqty «Songhy kósh» roman-dilogiyasy atalady. Búl kitap - býgin de jazushynyng әdeby pasportyna ainalghan, qazaq әdebiyetindegi sausaqpen sanarlyq klassikalyq romandardyng biri. «Songhy kósh» realistik romany qazaq әdebiyetinde seng búzghan, tyngha týren salghan kitap boldy. Búghan deyin búl taqyrypta jazylghan birde-bir shygharma bolghan emes. Meylinshe jabyq taqyryp bolatyn. Jasyratyny joq, búndaghy qarapayym halyq Qytayda qazaqtar túratynynan habarsyz bolsa, bile qalghan jaghdayda olardy sovet ýkimetining jaulary, satqyndar dep keldi. Ol ýshin qarapayym halyqty jazghyrudyng jóni joq. Sol kezding sayasaty, ýgit-nasihaty solay boldy. Osynday jaghdayda «Songhy kóshti» múndaghy oqyrmannyng birden qabylday qoyy neghaybyl bolatyn. Óitkeni romandaghy sóz bolatyn oqighalar men almaghayyp zaman, halyqtyq qozghalystar múndaghy júrtqa mýlde beytanys edi. Mine, osynyng barlyghyn kórkem әdebiyet arqyly týsindirip beruding onay emestigi belgili.

Ekinshi bir ýlken qiyndyq sovettik senzura bolatyn. Saptayaqqa as qúiyp, sabyna qarauyl qoyghan, әrbir sózinnen astar izdep, sýrindiruge dayyn túratyn senzuranyng qylyshynan shygharmanyng jal-qúiryghy kýzelmey aman shyghuy mýmkin emes bolatyn. Búl turaly jazushy ózining «Tanghajayyp dýniye» dep atalatyn ghúmyrnamalyq romanynda egjey-tegjeyli toqtalghan. Kózi qaraqty oqyrmannyng odan habary bar dep bilemiz. Biz tek búl jerde jazushynyng shygharmashylyq laboratoriyasyna baylanysty óz oilarymyzdy bildire ketkendi jón dep taptyq.

Qabdesh Júmadilovting jazushylyq joly da taqtayday týzu bolghan joq. Imperiyalyq sayasat, qasang iydeologiya, qyraghy senzura, qyzylkóz belsendiler jazushynyng jolyna kedergi jasauday-aq jasady. Sonyng bәrinen de jazushylyq talanty men qaysarlyghynyng arqasynda jenip shyghyp otyrdy. Resmy biylik qasaqana elemegenimen, qarapayym oqyrman qauymnyng jazushygha degen yqylasy erekshe joghary boldy. «Songhy kóshtin» jaryqqa shyghuy jazushy esimin dýiim dýniyege mәshhýr etti. «Songhy kósh» sosialistik realizm qalybyna syimaytyn shygharma bolghandyqtan, búl roman әdeby synnan da, resmy biylik tarapynan da óz uaqytynda әdil baghasyn ala almady. Búl turaly jazushy Ákim Tarazy 1989  jyly «Jazushy» baspasynan jaryqqa shyqqan Qabdesh Júmadilovting eki tomdyq tandamaly shygharmalar jinaghyna jazghan alghy sózinde bylay deydi: «Qabdesh tvorchestvosynda «Songhy kósh» dilogiyasynyng alatyn orny erekshe. Osy kýnge deyin әdil baghasyn ala almay kele jatqan búl shygharma - shynayy tolghaqtan, naghyz jan men tәnning jarasynan tughan asyl dýniye. Jazushynyng jany men tәnine týsken jaralardyng tyrtyghy aq qaghazdyng betin ghana tyrnap qoyghan joq, oqyrmannyng jýregin de osqylady. Dilogiyany oqynyz, qaytalap oqynyz, sonda siz Qabdeshting talantyna ghana bas iyip qoymaysyz, onyng tótenshe taghdyryna da tәnti bolasyz. Sonshalyqty alapat, súrapyl sәtterdi avtordyng óz basynan keshirgenine kýmәniniz qalmaydy. Óz basym, oqyrman retinde «Songhy kóshti» qazaq әdebiyetining mәueli baghynda oqystan boy kótergen, bizge beytanys ta, qúnarly topyraqtan nәr alghan zәulim shynar dep qabyldaymyn. Búl dilogiya tek avtor talantynyng ghana óresin tanytatyn shygharma emes, ol - býgingi әdebiyetimizding tóbeler, jotalar, taular jýiesinde bedeldi oriyentir shyndardyng biri». Óte әdil aitylghan pikir. Jalpy, «Songhy kósh» turaly qazirge deyin osydan asyryp eshkim aita qoymaghan siyaqty. Resmy biylik «Qazaq-sovet әdebiyetining tól shygharmasyna jatpaydy», - dep, әdeyi jolyn keskenimen, halyqtyng yqylasyna shekteu qoya alghan joq. Shyn jazushy ýshin eng ýlken syilyq ta, bagha da biylikten emes, halyqtan keledi.

Qabdesh Júmadilov - Qazaqstannyng halyq jazushysy. Búl ataqty oghan biylikten búryn halyq berdi. Ózge halyq jazushylarynan onyng esimining bólekteu atalatyny sondyqtan. Olay deytinimiz: Júmadilov qalamynan tughan qay shygharmasyn alsanyz da, eldik, últtyq mýddeni múrat etkenin angharasyz. On eki tomdyq «Tandamaly shygharmalary» men keyingi shyqqan jana әngime- povester toptamasyn oqyp otyrghanda, onyng qalamyna qanat bitirip, ólmes ómirsheng shygharmalardyng dýniyege keluine sebep bolghan qúdiretti kýsh, ol tek óz últyna degen shynayy mahabbat ekenine kóziniz jetedi. Álemde úly jazushylar kóp bolghanymen, shynayy últ jazushylarynyng az bolatyny jazushy boyynda últtyq ruhtyng jetispeuinen, óz últynyng ótken tarihyn tereng zerdelemeuden, últtyng quanyshy men shattyghyn, qayghysy men qasiretin jan jýregimen sezine almaudan bolady. Qabdesh Júmadilovting ózge әriptesterinen oq boyy ozyqtyghy onyng shygharmalarynda últtyq ruhtyng basymdyghynda. Sol «Songhy kóshten» bastap, «Qyl kópirge» deyingi romandarynda tek qana últ taghdyry sóz bolady. Al búl degeniniz - shynayy últ jazushysynyng ghana qolynan keletin erlik.

Qabdesh Júmadilovting ózi bir sózinde «Últtan tys túratyn jazushy bolmaydy», - degen edi. Osy sózding aqiqatyn jazushynyng on eki tomdyq tandamaly shygharmalaryn zeyin qoyyp oqyghan adam jaqsy týsinedi. Al otar elde ómir sýrip, últtyng múnyn múndap, sózin sóilep, tútas shygharmashylyq ghúmyryn sol úly maqsatqa baghyshtap ótu - naghyz qas talanttardyng qolynan ghana keletin erlik. Qabdesh Júmadilovting jazushy retindegi baqyty, mine, osynda.

Eger «Songhy kóshke» qaysybir kenestik iydeologiyanyng soyylyn soqqan súrghylt roman-trilogiyalargha jasalghan nasihattyng jartysy búiyrghanda, qazaq әdebiyetine ýlken olja әkelgen bolar edi. Biraq shyn jazushy ýshin ózgening emes, óz últynnyng jýrek tórinen jol tabudan artyq ne bar? Sondyqtan da ol jalghan ataq quyp, «Álemning әldekimi...» bolghannan, «Qazaqtyng Qabdeshi» bolghandy artyq kórdi.

Tәuelsizdik jyldary Júmadilov qalamynyng qarymy tipten asqaq estildi. Tәuelsizdikten bergi kezende jazushy qalamynan «Daraboz» roman- dilogiya, «Prometey alauy», «Qyl kópir» romandary men taghy qansha әngime, povester tudy. Múnyng syrtynda tәuelsizdikti bekemdeu jolynda el men jer, últ taghdyryna arnalghan tútas bir tom maqalalar jazyldy. Sol bir tom maqalanyng әrqaysysy - býginde biylik tútqasynda otyrghan resmy iydeologtardyng qiyalyna kirip shyqpaghan dýniyeler jәne barlyghy da óz uaqytynda jazylghany quantady. Qazirgi kezde bireuler jarapazan aitqanday jalaulatyp jýrgen últtyq iydeologiya turaly alghashqy bolyp aitqan da, jazghan da Júmadilov bolatyn. Biraq sony kezinde tyndaghan eshkim bolghan joq. Ol turaly jazushy birde bylay dep jazdy: «Sening jazghanynnan eshtene ózgermeydi, sony bile túra, keyde ózinning aryng ýshin jazatyn kez bolady. «Tәuelsizdikting alghashqy jyldary osy mәsele talqygha týskende, Júmadilov te ómir sýrip edi ghoy. Ol kisi búghan qalay qarady eken?» - dep bireuler súraytyn sekildi. Sonday kezde úrpaq aldynda aruaghymyz kýnirenbesin deymiz». Búl rette aita keter bir jayt: Qabdesh Júmadilovting tәuelsizdik shejiresin kórkem әdebiyette birinshi bolyp jasaghan qalamger ekeni dau tudyrmaydy. Tek tәuelsizdikten keyingi kezeng emes, jalpy qazaq halqynyng jauyngerlik, últtyq tarihynyng tórt ghasyrlyq shejiresin jasay bildi. Dәlel kerek pe? «Daraboz» - on segizinshi ghasyr, «Taghdyr», «Prometey alauy» - on toghyzynshy ghasyr, «Songhy kósh», «Atameken», «Kókeykesti», «Saryjaylau», «Tanghajayyp dýniye» romandary men taghy qansha әngime, povester - jiyrmasynshy ghasyr.

«Qyl kópir» romany keyingi jyldary jazylghan tútas ýlken eki tomdy qúraytyn әngime, povester jana jiyrma birinshi ghasyr oqighalaryn arqau etken. Osy atalghan shygharmalardyng barlyghy - tek qazaq últynyng basynan keshken tauqymetti, tarihyn sóz etetin shynshyl realizm tuyndylary. Bir jazushy ýshin osynsha dýnie jazudyng tolaghay tabys ekeni - dau tudyrmas aqiqat. Jazushy enbegi resmy biylik tarapynan da eskerusiz qalmady. Bәribir moyyndaldy. Býginde ol - M.Áuezov atyndaghy respublikalyq syilyqtyn, Abay atyndaghy Memlekettik syilyqtyng jәne tәuelsiz «Tarlan» platina syilyqtarynyng laureaty, Qazaqstannyng halyq jazushysy «Parasat» ordenining iyegeri. Osy ataqtardyng barlyghy - jazushynyng memleket pen halyq aldynda sinirgen úzaq jyldargha sozylghan shygharmashylyq enbegine berilgen bagha. Júmadilov ózge bireuler sekildi ataq qughan joq. Ataq onyng ózin izdep tapty.

Qabdesh Júmadilov shygharmashylyghynyng negizgi bir arqauy diaspora taqyryby ekeni qazaq oqyrmanyna jaqsy tanys. Ol - búl taqyrypty alghash ashqan jazushy. Býginde búl salada Júmadilovshe jazatyn jazushylar payda bola bastady. Naqtyraq aitqanda, qazaq әdebiyetinde Qabdesh Júmadilov mektebi qalyptasa bastady. Búl әsirese shekaranyng arghy betinen kelgen jazushylardyng jazu mәnerinen aiqyn angharylady. Al «Darabozdyn» synarynday bolyp keletin jasamys jәne egde jazushylardyng qalamynan tughan romandar da joq emes. Ony az deseniz, «Darabozdaghy» jazushy qiyalynan tughan keyipkerler men oidan qiystyrylghan oqighalardy sol qalpynda kóshirip, kitap jazghan jazushylar da kezdesti.

Bir aita ketetin jaghday: Júmadilov shygharmalaryn múndaghy oqyrman men shekaranyng syrtyndaghy oqyrmannyng qabyldauy - eki basqa. Jetpisinshi jyldary jaryq kórgen «Songhy kósh» Shynjang qazaqtaryna kýni býginge deyin tolyq jetken joq. Jazushy ýshin búl da - bir ókinishti jaghday. Biraq roman shyghar-shyqpasta-aq shamkós Qytay biyligining ýstinen bomba týskendey tulaghandary belgili. Jetpisinshi jyldardyng orta sheninde Shynjang ólkelik partiya komiytetining arnayy qaulysymen roman maman audarmashylardyng újymdyq audaruynda jedel týrde qytay tiline audarylady. Búl kez Qytayda ataqty mәdeny revolusiyanyng eng shyrqau shegine jetken kezi bolatyn. Dәl sol tústa Mao Sze Dunnyng qyzyl terrory saltanat qúrghan Qytay qoghamyn jiliktep taldap, jerine jetkizip әshkerelegen «Songhy kósh» sekildi keng tynysty epikalyq roman Qytaydyng ózinde de, ózge jerlerde de jazylghan joq. Tek mәdeny revolusiya ayaqtalyp, Mao ólgen son, qytay jazushysy Bәy Huanyng «Ókinish» dep atalatyn kinopovesi qytay qoghamyn әshkerelegen shygharma retinde resmy biylik tarapynan qatty syngha alynyp, shetelde biraz dabyra tudyrdy.

Milliondaghan taghdyrlardy oirandaghan, tarihy despotizm jaylaghan qatygez qytay qoghamy men onyng ozbyr biyleushilerin әlem aldynda masqara etip әshkerelegen sol kezdegi nebary 34-35 jastaghy jas qazaq jazushysy býginde jetpis bes jastyng jotasyna kóterilip otyrghan qazirgi qazaq әdebiyetining kózi tiri klassiygi Qabdesh Júmadilov bolatyn. Eger Júmadilov osy «Songhy kóshten» keyin eshtene jazbasa da, qazaq әdebiyetining klassiygi bolyp qalatyn edi. Sol tústa Qytaydyng qorghanys kýshterinen tys, auyl sharuashylyghymen ainalysady degen jalghan jeleumen, qúrylysshy on diviziyany Shynjangha әkep ornalastyrghan Qytay biyligi kórshiles Kenes Odaghynan qatty seskenetin. «Shynjangha basty qauip Sovet odaghynan, sonyng ishinde Ortalyq Aziyadan» deytin Maonyng qanatty sózin Qúran tәpsirindey kóretin Qytay biyleushileri «Songhy kóshti» oqyp shyqqannan keyin Qabdesh Júmadilovting búl «qylmysyn» keshire almady. Qajet deseniz, kýni býginge deyin solay. Al qazaqtan shyqqan sholaq belsendiler qazir de Júmadilovti su ishken qúdyghyna týkirgen, arttaghy elge topyraq shashqan dep qyjyrtady. Onday kórkókirek topastar osy kýni Qazaqstanda da bar. Tәuelsizdik jyldary shekara asyp kelgen aghayynnyng arasynda da Júmadilovting Qytaydaghy az últtardyng kórgen qiyanatyn, qytay otarshyldarynyng ozbyr sayasatyn әshkerelep shygharma jazuyn «otangha jasaghan opasyzdyq» dep biletin, «otanshyl patriottar» Júmadilovke qarsy kýres ashqandaryna da biraz boldy. Arghy bet pen bergi betting batyrash-qotyrashtary tize qosyp, tiresip-aq jatyr. Biraq aram tirlikterinen eshtene shyqpay-aq qoydy.

Qazaq topyraghy әli talay daryndardy tudyrar, biraq Qabdesh Júmadilov qazaq әdebiyetinde bir ózi býkil bir úrpaqtyng jýgin jalghyz arqalap, tónkeris jasaghan daraboz daryn retinde Han Tәniri biyigindey bop mәngi qalady. Ol qazaq әdebiyetinde úly Áuezovting mektebin jalghastyrdy. Júmadilov shygharmashylyghynan ózge min taba almaghan qyzylkóz aghayyn ony Áuezovshe jazasyng dep kinәlaydy. Áuezovting aldyn kórgen shәkirtteri qazaq әdebiyetinde, qúdaygha shýkir, barshylyq. Biraq solardyng arasynda Áuezovke bir taban jaqyn túrghan - Júmadilov qana. Onyng eng ýlken baqyty da sonda. Áuezovti boyyna sinire bilmegen, onyng telegey-teniz sóz dariyasynan qanyp ishpegen bazbir jazushylardyng shygharmalaryn oqyp otyrghanda, sinir shaynaghanday bolasyn.  IYә, bir jazushynyng ekinshi bir jazushygha yqpaly bolatyny - әlem әdebiyetinde de, qazaq әdebiyetinde de bar mysal. Orys әdebiyetinde Tolstoy men Dostoevskiyden ýirenbegen jazushy bar ma? Tipti sol úly orys әdebiyetining arghy jaghynda fransuz әdebiyeti túrghan joq pa? Gogoliding shiynelinen shyqqan qanshama orys jazushysy bar. Ony az deseniz, býgingi әlemdi auzyna qaratyp otyrghan jer sharynyng nómiri birinshi abyz jazushysy sanalatyn Gavriil Garsiya Markes te Frans Kavkanyng jalghasy emes pe. «Qúbyludy» oqyghan son, osylay da shygharma jazugha bolady eken-au dep, jazushylyqtyng jana jolyna týstim demeytin be edi». Demek, ústaz Áuezov pen shәkirt Júmadilov arasyndaghy ózara ýndestikti osy túrghydan qarastyrghan dúrys. Búl rette Áuezovti qalay qadir tútatynyn Qabekeng ózi de talay ret aityp, jazdy da.

Júmadilov - dosy da, dúshpany da shartsyz moyyndaghan jazushy. Osydan bes-alty jyl búryn «Qazaqstan» telearnasynda «Shynnyng jýzi» deytin bir jaqsy habar bolatyn. Sol habargha qatysyp otyryp, marqúm jazushy Sәken Jýnisov aghamyz jurnalistin: «Qazirgi Qazaqstandaghy eng myqty jazushy kim?» - degen tosyn saualyna oilanbastan: «Qabdesh», - dep jauap bergen edi. Keyin Astanadaghy óz pәterinde Sәken aghamyzben onasha otyryp, ekeuara saghatqa juyq әngimeleskenimiz bar. Alghashqy, әri songhy kezdesuimiz de sol boldy. Sol joly jogharydaghy sózin esine salghan edim. Sonda Sәken Jýnisov: «Qazaqstanda ýsh-tórt myqty jazushy barmyz, Qabdesh - sonyng ishindegi myqtysy», - dedi. Býieninde shyntaq ainalmaytyn qyzylkóz qyzghanshaq, ishterinde it ólgen aghayyn esh uaqytta olay aita almaydy. Al Sәkenderding jóni basqa. Ózi aitqanday, qazaq deytin halyqtyng mandayyna bitken ýsh-tórt klassik jazushysynyng biri sol Sәken Jýnisov aghamyz edi. «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn», - deydi atamyz qazaq. Qabdesh Júmadilovting últ aldynda kórsetken myna bir-eki azamattyq erligin aita ketkenimiz oryndy sekildi. Býginde qazaq oqyrmany jaqsy tanys, jaqynda ghana dýniyeden ozghan Shynjandaghy qazaq әdebiyetining negizin qalaushy, klassik jazushy Qajyqúmar Shabdanúlynyng qashan ómirden ozghansha joqshysy bolyp kelgen de, ózge eshkim emes, Qabdesh Júmadilov ekenin iysi qazaq jaqsy biledi. Búl endi - Allagha da, adamgha da ayan aqiqat. Eger Júmadilov bel sheship kirispegende, alty tomdyq «Qylmys» jәne «Pana» romandary Qazaqstanda jaryq kórmey qaluy da mýmkin edi. Azamattyq kisilik dep osyny aitar bolar. Bireuler betteri býlk etpesten: «Bar bedelimizdi salyp jýrip, biz shyghardyq», - dep maqtanatyn kórinedi.

Al ekinshi erligi - atajúrtqa kósh bastap ótkendigi. 1962 jyly kóktemde Shyghys Týrkistannyng Tarbaghatay aimaghynan bosyp ótken 200 myngha tarta qazaqtyng sany býginde millionnyng ýstine shyghyp ketti. Kózi ashyq, kókiregi oyau azamattardyng bastaryn qaterge tigip jýrip istegen osynau erlikterining arqasynda sol úly kósh atajúrt Qazaqstangha qút bolyp darydy. Búl - eshkim joqqa shyghara almaytyn aqiqat. Sol kóshti sonau Kremli men Almatygha qayta-qayta hat jazyp jýrip, úiymdastyrghan sanauly azamattardyng biri Júmadilov ekenin onyng keshegi jaularynyng ózi ashyq moyyndap, eldi býldirushi «buntari» dep kelgeni ondaghy elge jaqsy tanys. Bazbir aghayyndar búl kýnde ol kóshke Júmadilovting eshqanday qatysy joq dep baybalam salady. «Sonda ol kósh ayaq astynan qalay boldy?» - degen saualgha jauap joq. Al endi bireuler Hrushev pen Mao Sze Dunnyng ekeuara kelisip istegeni», - deydi shimirikpesten. Sonda qalay? Eger shynymen eki imperiya kósemderi shashylghan qazaqtyng basyn qosudy aldaryna múrat etip qoysa, qazaq halqyna sonday janashyrlyq tanytqan bolsa, onda olargha arnap Astana men Almatydan zәulim eskertkish qoy kerek shyghar. Sodan son, taghy bir kýlkili jeri - nege ondaghy eldi tútas kóshirmey, tek Shәueshek júrtyna yqylastary audy eken alyp elding alpauyt basshylarynyn. Atajúrtqa bet alghan úly kóshti úiymdastyrghandar da - qazaqtyng óz qayratker úldary. Solardyng qasqa mandayynda Qabdesh Júmadilov te bar. Demek, Qabdesh Júmadilov jay jazushy emes, ol - últtyq oidyng basynda túrghan qayratker jazushy.

IYә, qazaq kóshi otyz jylday uaqyt ýzilip qalghanmen, tәuelsizdik tany atqan sәtten bastap, qayta qozghala bastady. Bir kezderi balang jigit Júmadilovter bastaghan úly kósh qazir de jalghasyn tabuda. Atajúrtqa qaray bet alghan qazaq kóshi әlemning shartarabynan andyzdap bolsa da, kelip qosylyp jatyr.  Al Alash arystary negizin qalaghan, úly Áuezovter bastaghan keyingi tolqyn últ jazushylary jalghastyrghan qazaq әdebiyetining úly salqar kóshi jiyrma birinshi ghasyrda da qazirgi órkeniyetti әlemning eng ozyq әdebiyetterimen qara talasyp, bolashaqqa búida sozyp barady. Kósh basynda - qazaqtyng daraboz jazushysy Qabdesh Júmadilov!

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 16 (99) 04 mamyr 2011 jyl