Jaqynda redaksiyamyzgha kәsipker Dәulet Baqbergenov habarlasyp, ózi basqarghan kompaniyanyng sottyng solaqaylyghynan әdiletsizdikting qúrbany bolghanyn aityp, arasha súrady. Abai.kz erkin sóz alany. Múnda oy jarystyryp, pikir bildiruge әrkim qúqyly. Biz de Dәulet myrzanyng sózin jerge tastamadyq. Mәselening mәn-jayyn súrap, bildik.

Dәulet myrza Almaty qalasynda ornalasqan «Fuji-lift» jauapkershiligi shekteuli seriktestigin basqarady eken. Búl seriktestik kýni býginge deyin lifti ornatumen ainalysyp kelgen.

Sóitip, 2015 jyly «AHEKO» JShS-men kelisimshart týzipti. Búl seriktestikting basynda Ázirbayjan qauymdastyghynyng tóraghasy Ábilfas Muslimovich Hamedov deytin kisi bolghan. Kelisimshartti jasau, kelissózder jýrgizu prosessin basqa-basqa emes, dәl osy Ábilfas Musliymúly jýrgizgen eken.

Tapsyrys berushi týrli sebeptermen kelisimshart talaptaryn búzghanyna qaramastan, aqyrynda sotqa berip, sotta sudiyanyng birjaqtyly sheshimimen jenip shyqqan. Sot jauapker taraptyng naqtyly keltirgen dәlelderining birde-bireuin eskermegen.

Ári qaray, sózimiz súiyq shyqpas ýshin, «Fuji-lift» JShS-ning atqarushy diyrektory Dәulet Baqbergenovti әngimege tarttyq. Sot prosessining qalay ótkeni turaly egjey-tegjeyli súrap bildik.

Kelisim qalay jasaldy?

(Dәulet Baqbergenov)

Dәulet Baqbergenov,  «Fuji-lift» JShS atqarushy diyrektory:

- Sizderge týsinikti boluy ýshin, kelisimsharttyng qalay týzilgeninen bastayyn. 2015 jyldyng mausym aiynda bizding «Fuji-lift» JShS men «AHEKO» JShS arasynda kelisimshart jasalghan. Ol boyynsha biz olargha 6 lifti ornatyp beruimiz kerek edi. Búl kelisimsharttyng jalpy somasy 5 million 300 myng tengedey boldy.

2016 jyldyng qantar aiynda biz liftilerdi ornatu júmystaryn bastadyq. Nege osynsha úzaq uaqattyn son? Biz kelisim jasalghannan keyin-aq, ornatu júmystaryn bastap keter edik. Kelisimshart boyynsha olar bizge liftilerdi ornatatyn jerlerdi dayyndap berui kerek bolghan. Yaghni, lifti ornatatyn shúnqyrdy dayyndap berui kerek edi.

Odan keyin, «AHEKO» JShS arasynda kelisimshart týzilgennen 3 kýnning ishinde jalpy somanyng 75 payyzyn tóleui mindetti bolghan. Olar 3 kýnde tóleui kerek somany 162 kýn degende tóledi.  Biraq, biz sonda da júmysty bastap kettik. Ótkendegi sot otyrysynda men osy mәselerdi aityp, ótinish, aryz, mәlimdeme jasaghan edik. Sot bizding mәlimdemelerding birde-birin eskergen joq. Nege ekeni taghy belgisiz...

Jalpy liftini ornatu eki kezennen túrady. Birinshi montaj júmystary, ekinshi liftini iske qosu. Toktaryn, elektrlik qúrylghylaryn iske qosu kezeni.

Sóitip, montaj jasaytyn jer dayyn emes. Biz búl turaly «AHEKO-gha» birneshe hat jazdyq.  Liftini olar ózderi satyp alghan. Lift olardyng menshigi. Olar bizge liftining bólshekterin әkelip berui kerek edi.

Jalpy bir lifti 100 shaqty bólshekten túrady. Bizge sol bólshekterdi әkelip bergen son, biz liftini ornatuymyz kerek qoy... «AHEKO» bizge sol bólshekterdi bólip-bólip әkele bastady. Onda da tolyq emes.  Sebebi, satyp alghan liftteri basqa jerdegi qoymalarynda eken. Negizi kelisim boyynsha alty lifti ornatuymyz kerek.

Bizge qalay jetizip berdi, biz solay ornata bastadyq.  Liftining jabdyqtaryn bólip-bólip әkelgen son, biz taghy da «AHEKO-gha» aryz hattar jazdyq. Biraq, olar bizding jazghan hattarymyzdyng eshqaysysyna jauap bermedi. Jogharyda aitqanymday, kelisimshart somasynyng 75 payyzyn jarty jyl sozyp jýrip, 162 kýnde tóledi.

Keyin, olar liftining kóteriletin biyiktigin taghy 3 metrge úzartatynyn aitty. Qúrylys jýrip jatqan ghimaratqa taghy bir qabat qosylady eken. Ol kezde biz ornatu júmystaryn bastap ketkenbiz. Sodan, ghimaratqa taghy bir qabat qosylatyn boldy. Onyng da shúnqyry dayyn emes. Júmys taghy toqtap qaldy.

3 metrge úzarghan son, oghan qosymsha bólshekter kerek qoy. Ol bólshekterdi «AHEKO» aluy kerek boldy. Sóitip, sozyp jýrip aldy. Aqyry, 2017 jyldyng qazan aiynda ghana bizge lifti ornatatyn oryndy dayyndap, liftining qosalqy bólshekterin jetkizip berdi.

Biz sol kezde-aq, ony ornattyq. Liftining montajyn bitirdik.

Liftining negizgi júmysy – qanqasy, auyr temir bólshekteri ornatyldy. Endi ony iske qosu kerek. Qosu ýshin elektrlik jabdyqtary kerek. Endi sol elektrlik jabdyqtardy jetkizip bermey, soza bastady. Ol jere elektrlik jabdyqtar, planta, basqaru bólshekteri degen jabdyqtar kerek edi.

Sodan biz, janaghy «AHEKO-gha» taghy da hat jazdyq. Olar taghy  jauap bermedi. Men osynyng barlyghyn appelyasiyalyq aryzda da, sotta da aityp, kórsetkenmin. Bir qyzyghy sudiya osynyng eshqaysysyn eskergen joq.

Biz shaghymdarymyzdy hatqa týsirip, janaghy «AHEKO-gha» jiberemiz. Olardan jauap joq. Sóitip, negizgi júmystar ayaqtalghan son, olar bizge hat jazdy.  «Nege bitirmeysinder?» degen maghynadaghy súraqtardy qoydy. Tipti, bizding júmysqa mýlde qatysy joq talaptardy qoydy.

Osydan keyin, arada kelissózder boldy. Eki jaq kelisimge kelip, biz ary qaray óz júmysymyzdy jasay berdik. Olar da bizdi sotqa bergen joq. Biz de olardyng artynan qudalamadyq.

2017 jyldyng qazan aiynda montaj júmystary tolyghymen bitti. Endi tek liftilerdi qosu kerek. Ol ýshin jogharyda aitqanymday, elektrlik jabdyqtardy bizge әkelip bermegen. Sóitip jýrgende, janaghy ghimarattaghy ózderining qúrylys júmystary ayaqtalmay, sozylghan júmys sozyla berdi.

Aqyry 2018 jyldyng qazan-qyrkýiek ailarynda olar bizdi sotqa berdi. Sonda bizge kelisimshartty uaqytyly oryndaghan joq dep shaghymdandy. «Kelisimshartta kórsetilgen óz mindetterin oryndamady. Kelisimsharttyng merzimin, shartyn búzdy» dep sotqa berip, eki arada jasalghan kelisimshartty tolyq kýshin joyatynday etip búzudy, ózderi keshiktirip tólegen 75 payyzdyng aqshasyn tolyq qaytarudy talap etti.

Al sot bizding keltirgen argument dәlelderimizding birde-bireuin eskermesten, «AHEKO-nyn» paydasyna sheshim shygharyp berdi.

«Kóp súraqqa kózin júmghan Madybaeva «әldenege» mýddeli me?»

Sudiya Almaty qalalyq mamandandyrylghan audanaralyq sotynyng sudiyasy – Madybaeva Zeynekýltay degen kisi.

2018 jyldyng 28-jeltoqsany kýni men appelyasiyalyq aryz berdim. Sol jerde aldynghy sottaghy sauatty, hat tanityn adamgha aidan anyq óreskeldikti jazdym.

Aldynghy sot otyrysy kezinde sudiya Madybaeva bizding aitqan mәlimdeme, eskertpe, aryz, dәlelderimizdi eskergen joq. Áytpese, biz sotta barlyghyn dәlel faktimen, uaqyt-kýnimen kórsettik.

Tipti, sot sheshimin qarasanyz aryzdanushy, yaghny tapsyrys berushi «AHEKO» JShS kelisimsharttyng birde-bir punktin búzbaghan siyaqty kórsetilgen. Barlyq qatelik, zang búzushylyq tek bizding komaniya tarapynan bolghan siyaqty.

Mysaly, appelyasiyalyq aryzda men nege biz tapsyrysty uaqytyly orynday almaghanymyzdy kórsettim. Orynday almaghan sebebimiz:

1. Olar bizge liftining bólshekterin jetkizip bermedi. Aryzdanushy tarap sot otyrysynda osyghan qarsy eshqanday argument aita almady. Biraq, sudiya múny eskermedi.

2. Liftining syzbalargha sәikes bolmauy. Ony da aryzdanushy tarap dәleldey alghan joq. Múnday shart búzu bolmaghanyn dәleldey alghan joq. Búl da eskerusiz qaldy.

3. Kelisimsharttyng tólem boyynsha sharttaryn olar oryndaghan joq. 3 kýnning ishinde tóleytin qarjyny 6 aidyn, 162 kýnning ishinde tóledi. Búl da kelisimshartty búzu edi. Biraq sudiya taghy kóz júmdy.

4. Ornatu júmystary jýrip jatqan kezde taghy bir qabattyng qosyluy bizding júmysymyzgha kedergi keltirdi.

5. Odan keyin liftini qosugha, taghy bir qabatqa kóteru ýshin qajet bólshekterdi uaqyty әkelip bergen joq.

6. Liftini qosugha kerek bólshekterdi bizge der kezinde jetkizip bergen joq. Sondyqtan bizding de júmystarymyz edәuir kesheuildedi.

Osynyng barlyghyn sudiya Madybaeva qarausyz, eskerusiz qaldyrdy. Men appelyasiyalyq aryzda jazdym. Aldynghy sotta da birneshe mәrte aittym. Sol kezde aryzdanushy tarap eshbir argument aita almady.

Osy appelyasiyalyq aryzdy qalalyq sotqa jazdyq. Endi sot aryzdy óndiriske aluy kerek.  Sodan keyin sottyng kýni taghayyndalsa, osy joly әdildik ornaydy dep oilaymyn.

«Biz nege «AHEKO-ny» sotqa bermedik?»

Kelisimsharttyng talaptaryn osynshama óreskel búzghan «AHEKO-ny» nege biz sotqa bermedik? Biz olardy sotqa bermedik. Bizding qatelik sol boldy.  Men kompaniyanyng atqarushy diyrektory retinde, basshylargha talay ret aittym. «Shara qoldanayyq, sotqa bereyik» dedim. Ókinishke oray, bizben kelisim jasasqan kisi bizding basshylarmen jaqsy qarym-qatynasta bolghan, bizding basshylar syilaytyn lauazymdy kisi eken. Bizding basshylar solay dep sanaghan. Júrtqa syily, biraz el tanityn kisi bolghan son, qazaqylyqqa salynyp, aradaghy mәselelerdi sóilesip sheship jýrgen edik.

Ázirbayjan qauymdastyghynyng tóraghasy ma, preziydenti me, әiteuir sonday adam. Aty-jóni Ábilfas Muslimovich Hamedov degen kisi.

Negizi «AHEKO» degen kompaniyanyng diyrektory – Abdullaev Tayr degen kisi. Qújatta solay dep kórsetilgen. Al shyn mәnisinde janaghy Aybdullaev Tayr degen adam qúrylys boyynsha mengerushi me, әiteuir sonday bir qyzmet atqarady.

«Ábilfas Muslimovich – sheshim qabyldaushy túlgha»

Kelisimshartty jasaghan, teksergen, kelissózderdi jýrgizgen Ábilfas Muslimovich degen adam. Ol janaghy jerde búiryq boyynsha istep jýr me, joq pa, biz ony bilmeymiz. Sebebi, kompaniyanyng resmy basqarushysy, qúryltayshysy, jalghyz qatysushysy – Abdullaev Tayr dep kórsetilgen. Kompaniya resmy sonyki. Al shyn mәninde barlyghyn sheship otyrghan Ábilfas Muslimovich degen adam.

Barlyq kelisimderdi jasaghanda, kelissózderdi jýrgizgende biz sol Ábilfas degen kisimen kezdesip, kelisim jasasyp otyrdyq.

Mening kelisim jasaytyn qúziretim joq. Men atqarushy diyrektormyn. Resmy kompaniyanyng búiryghy shyghady, mening atyma. Men sol búiryqpen ghana júmys jasaymyn. Kelisimdi bizding basshylar jasaghan. Ol kezde basshymyz Aybyn Áubәkir edi. Qazir Qúrmanәli Seraly degen azamat.

Bizding ekeuara jasasqan kelisimshartqa Ábilfas degen kisi qol qoymaghan. Degenmen, zanda sheshim qabyldaushy túlgha degen týsinik bar. Ábilfas sol – sheshim qabyldaushy túlgha. Onday túlgha kez kelgen jaghdayda jauapqa tartylady. Ol kompaniyanyng resmy ókili bolmaghan kýnning ózinde, ol sheshim qabyldaushy túlgha kompaniyanyng barlyq is әreketterine jauap berui kerek.

«Búl baryp túrghan alayaqtyq»

Búl ashyq týrde alayaqtyq dep esepteymin. Sebebi, kelisimshart 2015 jyldyng jazynda jasalghan. Olar bizdi 2018 jyldyng kýzinde, arada ýsh jyl ótkennen keyin ghana sotqa berip otyr.

Kelisimsharttyng merzimi 30 kýn ghana. Yaghni, olar bizge liftini әkelip, oryndy dayyndap beredi. Aqshasyn tóleydi. Biz 30 kýnning ishinde 6 liftini ornatyp beruimiz kerek. Biz búl kelisimshartty týzerde ózimizge jýkteletin mindetterdi tolyq týsinip, 30 kýnning ishinde 6 liftini ornatamyz dep jasadyq qoy. Eger janaghyday, qúrylys jaghynan kedergiler bolmasa,  talaptar oryndalsa, aqshany uaqyty tólese, liftini týgel, «mine, ornatyndar» dep әkelse, biz onatyp berer edik. Biraq  basynan bastap olay bolghan joq. Aqshany keshiktirdi. Liftini uaqyty әkelmedi. Odan keyin orny dayyn emes boldy.

Biz 3 jyl boyy kelissózder jýrgizu arqyly mәseleni sheshkimiz keldi. 3 jyl boyy biz júmys istedik. Tipti 3 jyl 3 ai. Sodan keyin ghana bizdi sotqa berip jatyr.

Eger shynymen olar bizding kompaniyamyzdyng kelisimshartty orynday almaytynyna kózi jetse nemese bizding júmysymyzgha kónili tolmasa, nege eki aidan nemese  ýsh aidan keyin, meyli jarty jyldan nemese bir jyldan keyin sotqa bermedi?

Sotta aldynda ózderi keshiktirip tólegen aqshany  tolyq qaytaru turaly talap qoyghan. Yaghny janaghy 5 millionnyng 75 payyzyn qaytarsyn dedi. Biz 3 jylda kóp júmys jasadyq. 90 payyz júmysty ayaqtadyq. Endi tek sol liftini qosugha qajet bólshekti bermey, júmys toqtaghan kezde olar sony paydalanyp, bizdi sotqa berip, aqsha óndirudi ghana oilap otyr. Búl meninshe ashyq alayaqtyq.

«AHEKO-ny» birneshe kompaniya sotqa bergen eken»

Endi «sot.kz» degen saytty qaradym. Janaghy «AHEKO-ny» sotqa bergen birneshe kompaniya bar eken. Búl sayt әdilet ministrligining sayty ghoy deymin, qatelespesem.  Sol jerde kompaniyanyng nómeri arqyly biluge bolady. Kez kelgen kompaniyanyng kimmen sottasyp jatqanyn, kim-kimge aryzdanghanyn biluge bolady. Birneshe kompaniya «AHEKO-ny» sotqa bergen eken. Endi ol jerde kimdiki dúrys ekenin men  bilmeymin, mýmkin «AHEKO-nyki» dúrys shyghar.  Biraq aqshany keshiktirip tólep jatyr degendi oqydym.

«AHEKO-ny» sotqa bergen kompaniyalar

17.07.2018 jyl. «NURASYL STROY» JShS.

06.11.2018 jyl. «KVANT TORG SERVIYS» JShS.

21.11.2018 jyl. Almaty qalasy, Energetika jәne kommunaldyq sharuashylyq basqarmasy, «Almaty Su» memlekettik kommunaldyq úiymy.

Ábilfas Muslimovich – «Ázirbayjan qauymdastyghy» RQB tóraghasy

Biz Ábilfas Musliymúly Hamedovtyng biografiyasyna ýnildik. Ol kisining nyspy-soyy kim ekenin, qanday qyzmetter atqarghanyn bildik.

Ábilfas Musliymúly búrynghy Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Maqtaaral audanynda tughan eken. Almaty Sәulet-qúrylys institutyn tәmamdaghan. 1993 jyldan bastap «HEMKO» qúrylys kompaniyasyn basqarady. Qazaqstan halqy Assambleyasy Kenesining mýshesi.

Biraz jyl Qazaqstan halqy Assambleyasy tóraghasynyng orynbasary bolypty. 2018 jyldyng 28 sәuirinde Preziydent pәrmen berip, Ábilfas Musliymúly Hamedovty tóragha orynbasary qyzmetinen bosatqan eken. Aqordanyng resmy sayty solay dep jazady.

2007 jyldan qazirgi kezge deyin «Ázerbayjandyqtar qauymdastyghy» respublikalyq qoghamdyq birlestigining tóraghasy bolyp tabylady.

«Qúrmet» ordenin taqqan, Assambleyanyng jәne basqa da mereytoylyq medaliderding iyegeri eken.

«Uikiypediyadaghy» mәlimette – «Abilfas Muslimovich jyl sayyn qayyrymdylyq maqsattargha, mamandandyrylghan mektepter men mýgedekterge arnalghan internattardy qayta qúrylymdau men jóndeuge qarjy bóledi, bala baqshalaryna, túrmysy tómen otbasylaryna materialdyq kómek kórsetedi» dep jazylghan eken.

Biz mәselening aq-qarasyn aiyru maqsatynda Ábilfas Muslimovichting qalta telefonyna birneshe mәrte qonyrau shaldyq. Telefon tútqasyn eshkim kótergen joq.

Odan keyin, «spra.vkaru.net» portalynda kórsetilgen qalalyq telefongha da habarlastyq. Ókinishke oray, qonyrauymyz jauapsyz boldy.

Abai.kz erkin pikir alany. Jogharydaghy materialgha qatysty qarsy taraptyng aitar uәji bolsa, biz portal betinde jariyalaytynymyzdy jәne bir mәrte eskertemiz.

Týiin. Biz әzirge búl maqalagha qatysty týiin jazbadyq. Ábilfas Musliymúly sheshim qabyldaytyn «AHEKO» seriktestigining talap-aryzyn qúptap shygharghan, sudiya Madybaevanyng sheshimin appeliyasiyagha bergen eken. Aryz berushi «Fuji-lift» seriktestigi appeliyasiyalyq sot eki taraptyng da uәjin estise, eki tarapqa da әdil sheshim shygharsa deydi. Biz de osydan ýmittimiz. Appeliyasiyalyq sot әdil tórelegin aitar...

Deytúrghanmen, Preziydent jarlyghymen Assambleyadaghy qyzmetinen bosatylghan Ábilfas Muslimovich Hamedov myrza kýni býginge deyin «Ázirbayjan qauymdastyghy» birlestigin basqaryp kele jatyr eken.

Jauapty qyzmette, júrt aldynda jýrgen, el men eldin, adam men adamnyng tatulyghyna jauapty azamattardyng attary osynday kelensiz oqighalarda atalyp qaluy – eshkimge abyroy әpermeytini shyndyq.

Qazaq «eldestirmek elshiden» deydi. El ishinde elshilik etip jýrgen Ábilfas Muslimovich te múny eskerse iygi edi...

Abai.kz