Aqsaqal jasyndaghy adam negizinen qatelespeui kerek. Ómirding ashy-túshysyn tatqan múnday kisiler bir-aq jaghdayda qatelesedi. Asa qartayyp, shau tartyp - aljyghanda ghana qatelesedi.

Qazaq ózining aljyghan shal-shauqandaryn da jaqsy kóredi. Óitkeni, olardyng shau tartqandaghy «artyqtau sózi» otbasy ishinde ghana aitylady. «Kýlseng - kәrige kýl» degen sodan qalsa kerek. Búiyrsa, bәrimiz de qartayamyz. Sonda, ghylym tilimen aitqanda, biologiyalyq-anatomiyalyq jýielerding syr beruinen «birtýrli» sóilep ketumiz de mýmkin.

Biraq olay bolmaugha tyrysugha talay mysal bar emes pe? Aytalyq, akademik Salyq Zimanov aghamyz. Býginde ol kisi 90-gha shyqty. Oi-jýiesi tastay, aqyl auqymy keng әri myghym. Sózine riza bolyp tyndaghan sayyn tyndaghyng kele beredi.

Keshegi Bәiken Áshimov te sonday edi. Qazir 90-gha juyqtaghan Talghat Biygeldinov, Saghadat Núrmaghambetov, Múzafar Álimbaev, 80-nen asqan Serik Qirabaev, Rahmanqúl Berdibay, Túrsynbek Kәkishúly, Sheriyazdan Eleukenov, Mekemtas Myrzahmetúly t.b. tyn, sózi men oiy jaghynan últqa ýlgi bolarday.

Al, 75-ke kelgen aqyn, qayratker, YuNESKO-daghy Qazaqstannyng túraqty ókili Oljas Sýleymenov turaly, ókinishke qaray, olay aita almay túrmyz. Nege?

Aqsaqal jasyndaghy adam negizinen qatelespeui kerek. Ómirding ashy-túshysyn tatqan múnday kisiler bir-aq jaghdayda qatelesedi. Asa qartayyp, shau tartyp - aljyghanda ghana qatelesedi.

Qazaq ózining aljyghan shal-shauqandaryn da jaqsy kóredi. Óitkeni, olardyng shau tartqandaghy «artyqtau sózi» otbasy ishinde ghana aitylady. «Kýlseng - kәrige kýl» degen sodan qalsa kerek. Búiyrsa, bәrimiz de qartayamyz. Sonda, ghylym tilimen aitqanda, biologiyalyq-anatomiyalyq jýielerding syr beruinen «birtýrli» sóilep ketumiz de mýmkin.

Biraq olay bolmaugha tyrysugha talay mysal bar emes pe? Aytalyq, akademik Salyq Zimanov aghamyz. Býginde ol kisi 90-gha shyqty. Oi-jýiesi tastay, aqyl auqymy keng әri myghym. Sózine riza bolyp tyndaghan sayyn tyndaghyng kele beredi.

Keshegi Bәiken Áshimov te sonday edi. Qazir 90-gha juyqtaghan Talghat Biygeldinov, Saghadat Núrmaghambetov, Múzafar Álimbaev, 80-nen asqan Serik Qirabaev, Rahmanqúl Berdibay, Túrsynbek Kәkishúly, Sheriyazdan Eleukenov, Mekemtas Myrzahmetúly t.b. tyn, sózi men oiy jaghynan últqa ýlgi bolarday.

Al, 75-ke kelgen aqyn, qayratker, YuNESKO-daghy Qazaqstannyng túraqty ókili Oljas Sýleymenov turaly, ókinishke qaray, olay aita almay túrmyz. Nege?

Adamzat tarihyndaghy tildik qúbylystardyng «jiligin shaghyp, mayyn iship» jýrgen Oljeken, nege ekenin bilmedik, qazaq tilin shettetuge, kemsituge óte әues. Búl jerde «ana tilin» dep aitugha auzymyz barmaydy. Sebebi, ol kisi «qazaq tilin - ana tilim» dep eseptese, múndaygha barmas edi. Búghan - tәuelsizdikten bergi oqtyn-oqtyn «jarq ete qalatyn» oqshau oilary men sózderi mysal. Aytalyq, «Alma-Ata deyik», «Alma-Ata is-qaghazdaryn qazaq tiline kóshiredi degen ne sóz?» t.b. siyaqty týieden týskendey sózderi qazir el auzynda tyrnaqshanyng ishindegi mәtelge ainalyp ketken.

Jaqynda Oljekenning bir atqosshysy - Valeriy Tolmachev Qazaqstandy jerge qaratyp, elshi-diplomat atyna kir jaghu týgil, nәjis jaghu qadamyna barghanyn әlem estidi. Búghan onyng әkesimen dos-jar O.Sýleymenov qanshalyqty kinәli ekenin bir Alla ghana biledi. Ynghaysyzdau jeri, elshi-aqyn men onyng «semey-nevadalyq» dostary dap-darday Valeriydi 3 jasar bala birdeneni býldirip qoyghanday jatyp kelip qorghaghany bolyp túr. Biz oilaymyz: jasynan obal-sauapty sanasynda jattap ósetin auyldyng kez-kelgen múrynboq tolerantty balasy «rak» bolmay, doraq bolyp ketse de múnday qiyampúrysqa barmas edi... Áriyne, onyng dúrys-búrysyn әdilet oryndary sheshe jatar (Ótkende ol kisi Hromtaudyng kembaghal shahterlerine syrttay 700 myng tenge ailyq «qoyyp», artynan «EK» arqyly keshirim súraghany este shyghar).

Bizding aitpaghymyz ol turaly emes. Tayauda búzaqylyq jasaghan V.G.Tolmachevti qorghap, ózining tughan kýnin әspettep «Kazahstansaya pravda» gazetine (7.05.2011) bergen súhbatynda «bayaghy jartas - sol jartas» Oljekeng qazaqtyng kemi myng jyldyq tarihy bar «mamyr» sózine qatty shýiligipti. Aqyn býy deydi: «Vsegda, kogda nastupaet etot svetushiy mesyas, chuvstvuy obidu, chto v kazahskom slovare nejnoe slovo «may» zamenily na gruboe «mamyr», bolee podhodyashee dlya kakogo-nibudi sviyrepo-moroznogo mesyasa. Mamyr-r-r...».

Qazaqstannyng memlekettik tilinen, sany 65 payyzdan asqan etnikalyq qazaqtyng ana tilinen habarsyz, qayran Oljeke-ay! Qazaqtyng janyn, tilining mәnin týsinse, orys tilinde jazatyn aqyn osyny aitar ma edi? Mamyrdan kóktemning jylylyghyn emes, qara suyqtyng yzgharyn seziner me edi?..

Tura osy sózi arqyly 70-ten asqan Oljas Sýleymenov óz elin - ólen-tósegin, qazaq tilin - ózin tughan últtyng bolmysyn qanshalyqty tanitynyn kórsetip túrghan joq pa?

Al, endi ana tilimizdi jerbauyrlatatyndar shyqpasyn dep, qazaqqa Qúday syilaghan «mamyrdy» tamyrsyz adamdargha týsindiruding әlippesin bastayyq.

Birinshi, Oljekeng jaqsy kóretin (nemese ol Oljekendi jaqsy kóretin) adamdardyng shygharmashylyghyna qarayyq. QR Parlamenti senatynyng deputaty, kompozitor Tólegen Múhametjanov aqyn Múqaghaly Maqataevtyng sózine әp-әdemi әn jazghan bolatyn. Europany jaylaghan aqyn búl әnning sózin estimeui mýmkin emes:

Saghyndyng ba, dedin-au, janym, maghan,
Búlt kórding be taularda mamyrlaghan?

Ol mening saghan degen saghynyshym,
Aulaqta auylynnan damyldaghan.

Osy tústa bir qyzyq ýrdisti (tendensiya) aitpasqa bolmaydy. Parijden qazaqqa qatysty oqta-tekte oraysyzdau pikir bildirip qalatyn aqynymyz angharmaytyn da shyghar, biraq sózi tereng de quatty osy әn dәl qazir orystildi qazaqtardyng da jýregin jaulap alghan. Búghan internettegi derekter, pikirler kuәlik beredi. Senator Ghany Qasymov ta osy әndi aitugha әues...

Endi sózdikterge ýnileyik. Óitkeni Oljekenning ýstelinde sanskritpen birge qazaqtyng da (yaky ejelgi týriktin) sózdigi jatuy tiyis qoy. Mamyr, mamyra, mamyrjay, mamyrajay, mamyrla, mamyrlan, mamyrlanu, mamyrlat, mamyrlatu, mamyrlau, mamyrlyq, mamyrstan t.b. Ghalamtor-internet zamanynda birer noqatpen osy sózding birin týrtip qalsanyz, myng san derek shygha keledi.

Sonymen, basyp jiberdik. Oljekeng bala kýninen tanityn aqyn Qalijan Bekqojinning bir óleni shygha keldi:

Qazaqstan - gýlstan, mamyrstan...

Shanyraq,  biyiktey ber kýndi qúshqan.

Al, búdan artyq qanday jylylyq, qanday sýikimdilik kerek?..

Ári qaray jýremiz. Oljekeng tarihty jaqsy kóredi. Jeti atasyn da eptep biledi. Biz ol kisining Oljabay batyrgha, akademik Álkey Marghúlangha sýiek jaghynan jaqyndyghy baryn oqyghanbyz. «Qargha tamyrly qazaq!». Qazir júrt qolynda jýrgen kez-kelgen shejireni ashyp qalynyz, Meyramsopynyzdan beri qaray týskende, әr atanyng arasynan Mamyrbek, Mamyrbi, Mamyrbay, Mamyrtay, Mamyray, Mamyrjan, Mamyrhan, Mamyraly, Mamyrqúl t.b. attar shygha keledi. Sonyng birazy - Oljekenning tikeley atalary. Shejirege kirmeytin әiel balalarynan Mamyrkýl, Mamyrash, Gýlmamyr, Aymamyr, Núrmamyr, Bimamyr t.b. sheshelerimiz taghy da bar (Áygili «Qalqaman-Mamyrdy» da úmytpalyq).

Oljekenshe aitqanda, ol attardyng etimologiyasy, jaraydy tipti dybystaluy «sviyrepo-moroznyi» (ýskirik ayazdy) bolsa, әke-sheshesi yaghny aqynnyng ata-babasy búlardy qanday niyetpen, tilekpen qoyghan?.. Búghan esi dúrys qazaq jauap bere almaydy. Sebebi búl óte úyat, óte qisynsyz, óte jetesiz súraq bolar edi.

Osydan keyin O.Sýleymenovke tym beytanys emes qazaq folikloryna jýginemiz. Mamyr aiynyng manyzy men mәnin bir auyz sózben sipattap ketken myng san jyr, myng san epostyng myng san sәti esimizge týsedi. Al, maqal-mәtelderge kelsek, olar da qazaqtyqtan jeringenderdi oilantuy kerek.

Kókek aiy - kók ishek,

Mamyr aiy - may ishek.

Aytqandayyn, osy «kókek» atauynan da 80-jyldardyng sonynda amalsyz aiyrylghanbyz. KSRO bas hatshysy M.S.Gorbachev 1985 jyly aprelide (qazirgishe sәuir) ýlken «bastama» kóterip, sodan qazaqtyng atqaminerleri jabylyp «ol aidy «kókek» desek, jeniltekteu bolady» dep, jattyng әuselesine qighan da jibergen.

Kóktemning ýshinshi aiynyng mәrtebesine qatysty taghy da mynanday әdemi mәtel bar:

Mamyrda tughannyng mәiegi toq.

Bireu osyny Oljekene audaryp berse ghoy, shirkin! Sonda qazaq sózine dybystyq túrghydan ghana qarap, mamyrdy - «mymyra» deuge bar aqyn oilana ma eken deymiz ghoy. Ári qaray jýreyik. Qazir elshi shenindegi Oljas býgingi Enbek Eri Ábish Kekilbaevty syrttay ghana tanymasa kerek. Áriyne, Ábekenning jazghanyn (qazaqshasyn) oqydy dep oilamaymyz. Bizding Ábish aghamyz «Besoqty» shygharmasynda býy deydi: «Endi sәl shydaghanda itayaghyng altynnan, últaraghyng barqyttan bolatyn mamyrstan jerge jetkizetin edik depti». Múnday әdemi suretteuler men beyneler jazushy Oralhan Bókey múrasynda da jetkilikti. «Qamshygerine» ýnilsek, ә degende «Ay astynda: marghaulanyp er men elding osynshama erkeligin, osynshama qasiretin mamyrstan keudesine syighyzyp, qazaqtyng kýrenseli dalasy jatty» degen joldardy tabamyz.

Shetkerirek jýrse de әdeby ýlken ortadan jyraqtamaghan Erkinbek Túrysovtyng tarihy prozasyna qarayyq. Búl kisining keyipkeri de: «Olar da myna biz siyaqty at minip, týieli kóshterin tizip, qúba bel, aidyn kólge mamyrlay qonghan ataly qazaq júrty ma?» deydi.

Kez-kelgen jas qalamgerding shygharmashylyghyn alayyq. Mysaly, babasynyng nyspysy sóz bolyp jatqan aigha bóten emes Abylayhan Mamyrayhannyn ólenin. Jas aqynymyz da bylaysha shabyttanady:

Men jettim mamyrlaghan jazyma anyq.
Jәne ghajap kýy taptym qazynalyq.
Tabystyrghan qu taghdyr oida-joqta,
Endigi,
Ketpese eken,
Ájua qyp.

Búdan qanday qorytyndy shyghady: qazaq aqyn-jazushysynyng 100 payyzy mamyr aiynyng qasiyetinen, sipatynan, bolmysynan tuatyn úghymdar men sózderdi (tuyndy sózderdi) óte jaqsy kóredi. Nege? Óitkeni olar - qazaq! Qazaq tili men mәdeniyetining shyraghyn jaqqandar! Qúday olardy ata-anadan jaratty, belgili bir últtyng ókili etip ómirge keltirdi. Sondyqtan olar myng jyldyq tarihy bar qazaqtyng әrbir sózin kózding qarashyghynday saqtaydy. Saqtaugha tiyis! Ony aqyn-jazushy ghana emes, qarapayym adam da qorghap-qoldanuy, saqtap-sabaqtauy qajet.

Sonda... Qazaqstanda tuyp-ósken, osy elding biyik astauynan jyly-júmsaghyn jep, osy elden shen-shekpen alghan Oljas Sýleymenov kim boldy?..

Dәl qazir ol ózining qaramaghynda istep, halyqaralyq dәrejede auyr búzaqylyq jasaghan Valeriy Tolmachevting qorghaushysy ghana ma?!..

ngNESKO jahan mәdeniyetinin, dýniyejýzi tilinin, әlem tilderindegi әrbir sózding qorghaushysy emes pe?!

«Abay-aqparat»