Úran qazaq halqynyng kóshegendik ómir ýlgisindegi әskeriy-ruhany pәrmen (komanda) bolatyn. Alayda, sayasattanu jaghynan zerdelegende, songhy etenelenu (últqa birigu) ýderisi kezinde qazaq últy janasha týrde úrandyq kezenderdi de satylap bastan keshkendigin bayqaugha bolady.

Qazaq halqynyng etendik (etnostyq) sanasyn janghyrtu jolynda onyng tarihyna saraptamalyq kózqaras qalyptastyrudyng manyzy bar. Tariyhqa búlaysha kirisim bizdi keybir jansaqtyqtan arashalaydy, damu baghytymyzgha baghdar beredi.

Qazaqtyng ebraziyanyng apay tósin jaylaghan, «qypshaq» atalghan superetendik (superetnos) kórinisi Altynorda handyghynyng ydyrauyna sәikes ayaqtalghanymen, Kerey-Jәnibek handyghynyng qúryluynan bastap, Abylay han zamanyna deyingi kezeng qazaqtyng últtyq etenelenu dәuirining әskeriy-demokratiyalyq syipatyn bastan keshuine múrsat bergen tarihy sәt ekeni belgili. Búl kezende eski jol da ústandy, qasqa jolgha da týsip kórdik, alayda, ornyqty da otyryq memleket qúrudyng joly bolmaghanyn da moyyndaytyn uaqyt keldi.

Úran qazaq halqynyng kóshegendik ómir ýlgisindegi әskeriy-ruhany pәrmen (komanda) bolatyn. Alayda, sayasattanu jaghynan zerdelegende, songhy etenelenu (últqa birigu) ýderisi kezinde qazaq últy janasha týrde úrandyq kezenderdi de satylap bastan keshkendigin bayqaugha bolady.

Qazaq halqynyng etendik (etnostyq) sanasyn janghyrtu jolynda onyng tarihyna saraptamalyq kózqaras qalyptastyrudyng manyzy bar. Tariyhqa búlaysha kirisim bizdi keybir jansaqtyqtan arashalaydy, damu baghytymyzgha baghdar beredi.

Qazaqtyng ebraziyanyng apay tósin jaylaghan, «qypshaq» atalghan superetendik (superetnos) kórinisi Altynorda handyghynyng ydyrauyna sәikes ayaqtalghanymen, Kerey-Jәnibek handyghynyng qúryluynan bastap, Abylay han zamanyna deyingi kezeng qazaqtyng últtyq etenelenu dәuirining әskeriy-demokratiyalyq syipatyn bastan keshuine múrsat bergen tarihy sәt ekeni belgili. Búl kezende eski jol da ústandy, qasqa jolgha da týsip kórdik, alayda, ornyqty da otyryq memleket qúrudyng joly bolmaghanyn da moyyndaytyn uaqyt keldi.

Jalpy, kóshegendik ortadaghy etenelenu otyryq ortadan góri aiyryqsha ýderis bolyp tabylady. Sol sebepti de, atalmysh kezendi qazaq handyghynyng (múny qazaq memlekettig retinde úqpaghan maqúl) bastapqy tarihy dәuiri retinde moyynday otyryp, qazaq etenining (etnosynyn) odan keyingi dәuirlerine erekshe nazar audaru arqyly birneshe satylyq sayasiy-ruhany kezendi bastan keshkenine kóz jibergendi maqúl kórip otyrmyz. Búl maqsat bizdi Úly dala júrtynyng kóshegendikten otyryqqa kóshu ýderisin bastan keshu qalay jýrgendigine nazar audartpaq.

Tútas, qazaq!

Tarihymyzdyng Abylay zamanynan bastalatyn dәuirleri belgili bir ruhaniy-úrandyq kezenderge sәikes keletinin angharugha bolady. Abylay handyghy kezinde qazaq últy etendik subekt retinde qalyptasyp bolghan edi. Alayda, onyng bir memleketke úiysuy tiyanaqtalmaghany taghy ras bolatyn. Sol sebepti de, sol kezdegi qazaq handyghynyng jonghar shapqynyna tap boluynyng ózi tiyanaqty memlekettilikting osaldyghynan edi. Úlanghayyr jazyq dalany iyelengen sany jaghynan jonghardan artyq bolmasa kem emes qazaqqa, ózindey kóshpeli jonghar handyghynyng bas saluy, sol kezdegi qazaq handyghynyng birynghay memleketke tútaspau saldary bolatyn. Sondyqtan da, ainala andyghan otyryq imperiyalar aidap salghan jonghar shapqyny qazaqqa «Tútas, qazaq!» úranyn tughyzdy jәne soghan sәikes Abylay handay túlghany qalyptastyrdy. Shyn mәninde, aituly qazaq-jonghar tarihy taytalasy qazaq ýshin etendik shyndalu mektebine ainaldy. Biraq sayasy kemshilik týzetilgen joq, úlghaya týsti. «Tútas, qazaq!» úrany qazaq ýshin etene júrt retinde tarihy aman qalugha ghana qyzmet etti, memlekettigin nyghaytugha alghyshart bola qoymady. Demek, halyq retinde aman qalu men egemen el boludyng arasy jer men kóktey bolghany...

Árbir ruy bir bir «el» bolyp eseptelgen qazaq handyghy ýshke bóline otyryp, bolashaq Resey imperiyasyna jútyludyng alghyshartyn jasady. Ár qazaqtyng auyzyndaghy «El» sózi memleket degendi emes, әrbir rulyq auqymdy ghana qamtydy. Kәzir resmy týrde «el» sózi memlekettik úghymdy bergenimen, qazaqtar әli kýnge tughan jerin (rulyq kenistigin) solaysha ataudan bas tartpay keledi. Alayda, qazaqtardyng búl «jikshildigin» onyng sýiegine singen últtyq kemshilikten kóru dúrys bolmas edi. Ol - nomadologiya ghylymynyng zertteu nysanynyng bolashaqtaghy bir taqyryby bolugha layyq dýniye.

Keybir tarihshylar qazaq halqynyng bodan boluyn Ábilqayyr hannyng Reseyge birinshi ant beruimen baylanystyrghanymen, basty sebep odan birneshe uaqyt búryn bastalghan edi - qazaq handyghy bir ordagha baghynu kezenin artqa tastaghannan bastalghan bolatyn. Al, kishi hannyng soltústaghy patshalyq Reseyge berilui - bar bolghany tútastyqtan aiyrylghan qazaq handyghynyng tәrki boluynyng tarihy rәsimdeluining basy bolatyn. Erte me, kesh pe, qalghan jýzderding de sol «rәsimnen» ótui uaqyttyng ghana enshisi edi. Aqyry solay boldy da.

Qamdan, qazaq!

Bereketi ketip, pyshyraghan eldi Resey patshalyghy qyitúrqy sayasattyng qúshaghyna ala bastady. Alayda, ony úqqan dalalyqtar bolmady dey almaymyz. Úqqany óz aldyna, tipti, sol uaqytqa sәikes memlekettik qúrylymdy ózgertudi oilap, talpynghandar da bolghan edi. Talpynys bey-bereket jýrdi. Sóitip, memlekettikting syipaty bolghan handyq Reseyding ermegine ainalyp, qazaq dalasy quyrshaq handyqtargha bólinip, onyng basshylary patshanyng baghynyshty әkimderi bola bastaghanda, Syrym batyr dalanyng dәstýrli dúshpandarynyng biri Qiuamen soghysa jýrip, qazaq ortasyna «Halyq kenesi» qúrylymyn úsynghany bar. Búl - bodan bolmaugha tyrysudan tuylghan «Qamdan, qazaq!» úranynyng bir kórinisi edi.

Alayda,  kýni ótip bara jatqan kóshpeli tirlik ýshin biregey el boludyng auyly alystay týsken-di. Sayasiy-memlekettik qúrylymnan bir ajyraghan halyqtyng oghan ie boluy odan da kýrdeli bolatyny ras. Onyng ýstine Uaqyt shirkin kóshegender paydasynan bas tartyp, otyryq órkeniyetting donghalaghyn dóngelete bastaghan-dy.Sóitip, qazaq ómiri kóshegendik sayasy qúrylymnan ada bolyp, qauqary arta týsken soltústaghy otyryq memleketting shetkeyi (provinsiyasy) bolugha barghan sayyn layyqtala týsti.

Ruhtan, qazaq!

Bodandyqtyng búghalyghy búlqyntpay qoymady. On toghyzynshy ghasyrdyng basy qazaqtyng kóshegendik órkeniyetining typyrlau kórinisimen bastaldy. Isatay-Mahambet kóterilisining tarihta últazattyq mazmúny bolghanymen, mәdeniyettanu salasynda kóshpeli ómirding entigui, onyng otyryq mәdeniyetting aldyndaghy amalsyz bas úruy bolyp tabyldy. Búl kóterilisting qalay bolghanda da jenilispen ayaqtaluy jazmysh ekeni ras edi. Alayda, Mahambetting songhy kóshegendik ruhany kósem ekenin eskersek, sol kezde «Ruhtan, qazaq!» degen úrannyng ómirge kelip ketkenin amalsyz moyyndaysyz. Bәlkim, osy ýderis pe eken, qazaqtyng songhy hanynyng boyyna qan jýgirtip, qol bastatqan... Degenmen, Mahambet qazaq ýshin songhy jyrau, kóshegendik songhy ruhany aduyn bolyp ómirden ótti.

Elden, qazaq!

Kenesary men Isataylardyng sol kezdegi júmyla kóterilmeuining ózi qazaq dalasynyng sayasy jikteliske әbden úrynghandyghynyng aighaghy edi. Isatay-Mahambetpen sayasy odaq qúrmasa da, tize qospasa da, sol kezende Kenesary han aq kiyizge týsip, qazaq dalasyn bir handyqqa júmyldyru bastamasyn kóterdi. Alayda, búl - keshikken bastama bolatyn! Bodandyqtyng uyty singen Dala selt etpedi. Tipti, «Elden, qazaq!» degen úran jolynda ýsh jýzdi aralap, ishinara qoldau tapsa da, Kenesary maqsatyna jete almady. Aqyry, basy alynghan onyng taghdyry arqyly qazaq tarihyndaghy kóshpeli biylikting ghúmyryna nýkte qoyyldy. Osylaysha, Úly dala Mahambetting basy shabyluy arqyly ruhynan aiyrylsa, Kene hannyng basymen taghy da qazaq halqynyng bas amandyghy ýshin aqy tólep, bostandyqtyng óteuin bolashaqtan kýtuge mәjbýr boldy. Dalany Ruh pen Biylikten aiyrghan búl ýderis - qazaq ýshin kóshegendikten otyryq ómirge kóshu dәuirining kelgendigin әigiledi.

Ornyq, qazaq!

Dala ýshin әri-sәri kezeng bastaldy. Bir búty kóshpeli ghúmyrda, bir búty otyryq tirlikke kóshe bastaghan qazaq ýshin esi ketip esengiregen sәt edi. Úly dala Abaydy tuyp, oghan «Ornyq, qazaq!» degizdi, zamannyng týlki bolghandyghynan habar bergizdi. Biraq búl úrandy kóshpeli sana qabyldamady. Abaydyng orys mәdeniyetin sinirudi nasihattauy orysshyldyq bolyp qabyldandy. Onyng orysty otyryq tirlikting ýlgisi ekenin ýgittegeni eskerilmedi, úghylmady.

Abay - Dalanyng kóshpeli ghúmyry men endi ghana iyek artqan otyryq ómirining shebi bolatyn. Sondyqtan da ol songhy kóshpeli imperiyanyng ydyraghanyn joqtaghan Asan qayghy babasy sekildenuden bas tartqanymen, Zaman ony qazaq ýshin kóshpeli mәdeniyet pen otyryq órkeniyetting ortasyndaghy kópir etip, taghdyryn tәlkek etti. Ol otyryq ómirdi qanshama nasihattasa da, ýlgisin qansha ýgittese de, qazekeng miz baqpady, sóitip, oishyl qazaq bәribir Abay qayghy bolumen ótti...  Onyng qasreti kóshegendik ómir salty men otyryq tirlik ýlgisining arbasu kezeninen tuyndap edi.

Oyan, qazaq!

Jana ghasyrgha talyp jetken ash adamday kóshpeli qazaqty úiqyshyldyq qysty. Úiqyny qashyrghan jana ómir ýlgisin mengeru mindeti túrdy. Sol kezde patshaly Reseyding otyryq jýiesin sauyp erjetken bir top alash azamaty últ aldyna jana batyl mindet jýktedi. Ol Mirjaqyptyng auyzymen «Oyan, qazaq!» bolyp úrandaldy. Búl - kóshpeli qazaqtyng ornyghuy ýshin sanasyn oyatu qajettiliginen tuylghan ghasyr úrany edi. Otyryq ómirding qadyry men qasiyetin tanyghan at tóbelindey ziyaly top «Alash» partiyasyn qúrdy, Alashorda ókimetin jasaqtady, birqatary Qoqan dәuletin qúrdy. Biraq búl әreketting bәri de últty oyatudan әrige barmady, nәtiyjeli bolmady. Qazaq oyandy. Biraq birtútas óz memleketi qúrylmaghan qazaqty kóshpeli ómirden otyryq tirlikke óz biyligi emes, taghy da ógey biylik tartty... «Oyan, qazaq!» úranynyng jýzege asu nәtiyjesi de sol sebepti bola qoymady. Bodan biylikke baghynghan halyq jetektegi botanyng halyn keshti.

Birneshe qoghamdyq formasiya almasty, birneshe sayasy jýie birin biri tarih sahnasynan qudalady. Búghan deyin Uaqytpen sanaspay, Kenistikti apshyday quyrghan kóshpeli ómir salty ekinshi mynjyldyqtyng songhy ghasyrynda talay qúqaydy bastan keship, әnki-tәnkisi shyqty. Otyryq tirlikke amalsyz qol artty. Sóitip, qazaqtyng ornyghu dәuiri 20-ghasyrdy týgelge juyq qamtydy. Biraq óz yrqymen, óz jolymen úiymdaspaghan búl ýderis qazaqqa paydadan góri ziyan syilady.

Kóshegen qazaqtyng qonystanuy últtyq iydeya retinde emes, kommunisterding újymdastyru nauqany esebinde jýzege asty. Ol jolda milliondaghan kóshegen úrpaq qúrban boldy. Tap tartysynyng syltauymen qazaqy qoghamnyng qaymaghy sylyndy, ruhy búzyldy. Bir ghasyrda ýsh formasiya men ýsh ókimet almastyrghan jәne eki supermәdeniyetten attaghan qazaq últy mәngirip qaldy, kembaghaldyq qangha sindi. Qazaqtyng jan dýniyesine ornyqqan kembaghaldyq (kompleks nepolnosennosti) minez últtyng basty dertine ainaldy. Búl - HH ghasyrdaghy qyzyl imperiya sinirgen qazaqtyng boyyndaghy qúrt keulegen «qúndylyq» edi.

Degenmen, qazaq halqy talay ýderisti bastan keshe jýrip, boygha singen kóshpeli aduyn minezden aryla qoymady. Alayda, ol minez endi últtyq jappay syipattan góri onyng jekelegen ókilderine ghana tәn boluymen erekshelendi. Ekinshi dýniyejýzilik soghys qas batyr әri jyraulyq ruhy jalaulaghan Bauyrjandy tughyzdy. Tipti, Ospan batyr bastaghan últazattyq soghyspen Qytaydaghy shyghys Týrkistannyng azat etilgen kezi de jarq etti. Biraq múnyng bәri de kóshpeli ómir ýshin «bәldu-bәldu bәri ótiriktin» kebi edi. Otyryq ómirdi «oy» dep, kóshegendikti «qyr» ataghan qazaq ýshin oigha týsip, oilanatyn kez kelgen-di.

Oylan, qazaq!

Sol kezderi syrt kózge bilinbey tuyndaghan últtyq úran boldy, ol: «Oylan, qazaq!» edi. Sarsangha týsken qazaq ýshin búl kezendi 20-ghasyrdyng ekinshi jartysynan bastalghan dәuir qamtydy. Dәlirek aitsaq, Múhtardan bastap, Ábishke deyingi úrpaqtar tolqyny osy úrandy jýzege asyrumen, aluan salany oiymen aralady. Qazaqtyng ózin de, ózgeni de selt etkizgen Oljastyng «Az y ya» enbeginen kórinis tapty. Osynday tuyndylar arqyly keshegi kóshpeli qazaqtyng býgingi úrpaghy ýshin oilanu ýderisi alynbas asu emestigi әlemge әigilendi. Sayasy shalajansar kýidegi Qazaq barlyq sala boyynsha oilana bastady. Sol oidan dýniyege beykýnә «Jas túlpar» úiymy men «Dosmúqasan» әntoby keldi. Osy kezende qazaqqa oidy kәsip etken Dimashtyng basshy boluy da beker emes edi. Múnyng bәri Mahambetting basymen birge kesilgen Ruhtyng bas kóteruine mýmkin eterlik týzilgen alghyshart edi. Endi Kenesarynyng basymen birge ketken biylikting kórinis berui de ghajap emes edi. Biraq ony armandau jetkiliksiz, oghan kirisu kerek bolatyn.

Kiris, Qazaq!

Aqyry, «Kiris, Qazaq!» úrany ashyq kýngi nayzaghayday oinady. 1986 jyly jeltoqsan aiynda qazaq astanasynda sayasy jasyn jarq etti. Eldi sharpyghan búl ereuilde últ namysyn úrandatqan jastarmen birge, qazaq biyligi de óz ambisiyasyn qanaghattandyrugha astyrtyn bolsa da kiriskeni ras edi. Osylaysha jeltoqsannyng jelimen birge ishti bughan qyzyl imperiyalyq bodandyq zapyrany syrtqa lyqsydy. Onyng arty «Nevada-Semey», «Azat» qozghalystarynyng legine ainaldy. Sayasy alangha jas ta, kәri de, qara da, aq sýiek te shyqty. Bәri de әldebir kirisudi bastan ótkizdi. Búl jolghy kirisimning nәtiyjesi boldy: dýniyege QAZAQSTAN degen egemen el keldi! Kesilgen Kene hannyng basy Núrsúltan bolyp taqqa otyrdy.

Degenmen, egemen bolu aitugha ghana onay ekendigi belgili edi. «Almaqtyng da salmaghy» bar bolatyn. Qazaqtyng qúiqaly dalasy talaydyng ishin alay-dýley etti. Ar men bardyng taytalasy bastaldy. Kenes ókimetinen qalghan-qútqan dýnie men qazaq jerining asty-ýsti talapaygha týsti. Bireu enbegimen, bireu úrlyghymen baylyq pen biylikke úmtyldy. Óz aldyna el biylep kórmegender, qyzyl imperiya sinirgen kembaghaldyq minezden arylmaghandar el baylyghyn talan-tarajgha týsirumen jýrip, últ mýddesin de, onyng tarihy taghdyryn da, missiyasyn da úmytty, úmyttyrdy. Myndaghan jyldar boyghy kóshegen qazaqtyng ata qúndylyghy bolyp kelgen Úly dala tilimdelip, saudagha týsti. Aryn ayaqqa basqandar bas kóterdi. Qazaq ruhyn tu etken qos Múhtardyng biri shetelge ketip, biri barmaghyn shaynady. Qazaq ýshin syn saghaty egemen el bolghanda taghy da soqty.

Tyrys, qazaq!

Úly dala úlaghatty úrpaqsyz bolghan da, bolmaq ta emes. Osy sәtte teksizdik pen kórgensizdikke, kórseqyzarlyqqa qarsy lek-legimen biyliktegi bas kóterer úlandar shygha bastady. Búl qúl bolmaugha tyrysudan tuylghan pighyl edi. Sóitip, әueli premier Ákejan bastap, sonynan jas qazaq shenger top bolyp, eki ghasyrdyng shebinde «Tyrys, qazaq!» úranyn dýniyege әkeldi. Búnyng qúl bolmau jolyndaghy qiyan-keski shayqas ekenin anghal qazaq angharmady. Angharugha da shamasy joq bolatyn, sanasyn jalghan nasihat pen ýkisiz ýmit buyp, qol-ayaghyn qúldyq kisen túsaghan, boyyn kembaghaldyq qúlyq qysqan tózimdi qazaq ózining  egemen elding mәiegi ekenin sezinuge múrshasy bolmady. Partiya qúryp boy kórsetti, mýddesin myqtap qolgha alugha tyrysty, biraq tuústarlary túl boldy, túiyqqa tireldi. Biri quyldy, biri sottaldy. Qazaq ýrikken qoyday ýrpiydi. Barymtashy batyr boldy. Batyrdyng basy ýitildi bolmasa abaqtygha qamaldy. Baspanasy basty armangha ainaldy. Úry-qary úlynyng ornyn basty. Auyldan alash ýdere kóship, qalagha kelip qúl boldy.

Otarlyq sanadan qútylmay, otyryq ómirge beyimsizdeu qazaqtyng әli de óter synaghy jetkilikti edi. Alash sanasyn jalaulatyp ótken Núri, Ashat, Batyrhandar enbegi esh pe, ses pe - belgisiz. Kóshpeli sanadan otyryq oigha tolyq kóshpegen, saudany mengerse de sarttyqty iygermegen qazaq, Zamanynyn  menzeuin mengermedi - Zamanbekten aiyryldy, sara oigha erik bermedi - Altynbeksiz qaldy.

Qazaq ýshin óz egemendigi ózine ýiretilmegen asau attay tulauda. Óz jerindegi ógeyding halyn keshken qazaq, әldekimde esesi keterdey alas úrar týri bar.

Tәuelsizdik jyldary aqtalmaghan ýmit pen әdiletsiz ýlesten tyityqtaghan qazaq,  shilding sanghyryghynday ydyrap, әbden jiktelip bitti: bay men kedey, bar men joq, biylik pen beypozisiya, әkim men qyzmetshi, orystildi men qazaqtildi, ontústyq pen soltústyq, úry men úly, jergilikti men shetkeri, oralman men bayyrghy, qalalyq pen dalalyq... Últsana sarsangha týsip, moyyngha qúlqamyt qayta kiyilerdey qater tóndi.

Júghys, qazaq!

HHI ghasyrdy Qazaq joyqyn materialdyq jәne ruhany tonalumen qarsy alyp otyr. Jany alay-dýley kýy keshude. Búl kýy qarapayym qazaqtyng ghana emes, kedeyding de, baydyng da; biyleushining de,  biylenushining de; anqaudyng da, qudyng da; zordyng da, súmnyng da boyyn biyleude. Óitkeni, qazaq ózining qymbatynyng týkke túrghysyz arzan aldamshy ekenine kóz jetkizdi; egemenning eleuli qauqary baryna kýdik tudy; odan әri neni qalay isteudi bilmey, qay asudy qalay alaryn bilmey, sana sarsangha týse bastauda. Dalagha qanghyp kelgen azyn-aulaq júrttar ózinen oza bastaghanyn sezgen qazaq olardyng keybirine tarpa bas salu kórinisi de shang bere bastady. Alayda, ol - mәsele sheshuding joly emes edi. Búl - qazaqtyng óz paydasyna jaratylmay kelgen әleuetin shashau etu ghana.

Qazaqtyng boyynda býginde nendey әleuet bar, sony týgendep iske jarata bilu kýn tәrtibine qoyylghany jón. Qazaq býginde sarttyng kәsibi sanalghan saudany mengerdi, payda tabudyng jolyna týsti; ózin jarnamalaudy ýirendi, ózgege ózin azdy-kópti tanyta bildi, moyyndatty; arshyndap damyghan elderding sonynan ilesti; Kókten tilegish ata-babasynyng ornyna, kókti tilgilep gharyshty mengerudi oilay bastady; tóbeshiktegi emes, shyng basyndaghy armangha qol soza bastady, búlar - onyng qazyrghy jaghymdy qasiyeti. Jaghymsyzy - qazaqtyng әli de otyryq órkeniyetke óz qasiyetin júrday etpey júghysa almauy; úly dalanyng úly múrageri ghana emes, ózining kóshegendik mәdeniyetting kózi ekendigin sezinbeui; jerding ýsti men astyndaghy atamúrany talan-taraj etui; qalanyng qojayyny boludyng ornyna oghan jútyla bastauy; óz tilin ózi tәrk etip, ózin ózi mensinbeui, boydaghy kembaghaldyqqa yryq berui; óz elindegi óz missiyasyn angharmauy; ózine ózinen basqa juyq dostyng joqtyghyn teriske shygharuy; ózara daudy ózgening biyligimen sheshui; óz yrzyghyn ógeyding qolymen bólisui, óz taghdyryn sheshu ýshin ógeyge sóz berui.

Degenmen de, búghan deyin ózgege alandaumen kýy keshken qazaq, endi ózine alandaudy shyghardy, óitkeni, búghan deyingi alynghan biyikting bar bolghany tóbeshik ekeni biline bastady. Sasqan jannyng әlemtapyryq (haos) qarmanu әreketi qazaqqa tәn boluda. Tyrysudan aitarlyqtay nәtiyje bolmaghanyna kóz jetti. Osyndayda oy men qayghygha erik beruding ózinen ózi jýretini bar. Onyng paydasy bolsa, sol - túiyqtan shyghar joldy izdestiruge iytermeleuinde. Mine, osy jolda jaryq kórgen Núrbolattyng (Masanov) «Biz - dýbaramyz!» («My - marginaly»), Núrlannyng (Ámireqúlov) «Kók úlysy» («Derjava neba, ily budem schastlivy vmeste») jәne Berikting (Ábdighaliyev) «Qazaq missiyasy» (Kazahskaya missiya) sekildi dýniyeleri Uaqyttyng jýktiliginen tuylghan bolar. Búl ýsheuining pyighyly birige kelip, qazyrghy qazaqqa «Júghys, qazaq!» úranyn úsynyp otyr. Búl úrandy ishinara biylik te úsynuda, alayda, ol úsynys kembaghaldyqtan arylghan kýide emes, qazaqty júghysu ýderisining jútylu shiykizaty etuge baghyttalmasa ne qylsyn. Bizge qazaqty búl ýderisting katalizatory etu - basty da manyzdy ansar! Bizge kóshegendikting qazaq ýshin kembaghaldyq emes, manyzdy da mәiekti maqtan ekendigin sezinu ózekti! Qazaqtyng ebropalyq ta, aziyalyq ta emes, onyng eshbir dinning de, órkeniyetting de tuústary emes, onyng bәrinen de joghary, solardyng bastauynda túrghan, solargha úiytqy bolghan kóshegendik órkeniyetting qúzyrly ókili ekenin moyyndau men moyyndatu - býgingi kýnning basty paryzy!

Qazaq ýshin býgingi úran: ózimen ózining júghysuy; ghasyr talabyna júghysu; onyng ózgege jútylmay, ózin saqtay otyryp júghysa bilui; ózge dýniyemen, ógey órkeniyetpen teng dәrejede, kembaghal qúlyqsyz qatynasuy; biregey últqa jymdasuy - býgingi últtyq ansar!

JÚGhYS,  QAZAQ!

«Abay-aqparat»