Qazaqstan 2019 jyly shiykizattyq emes eksport shekarasyn keneytedi
QR Ýkimetining baspasóz ortalyghynda ótken baspasóz konferensiyasy barysynda QR industriya jәne infraqúrylymdyq damu viyse-ministri Arystan Qabykenov Memleket basshysynyng «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» Joldauynda berilgen tapsyrmalaryn oryndau ayasynda eksport kólemin úlghaytu boyynsha jýrgizilip jatqan júmystar turaly aityp berdi.
Óndeu ónerkәsibindegi eksporttyng ýlesi songhy 5 jylda 9%-gha ósken.QR IIDM derekteri boyynsha, 2018 jyldyng 11 aiynda eksporttyng jalpy kólemi ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 26,4%-gha ósken. Shiykizattyq emes ónimder eksportynyng kólemi $14,3 mlrd qúrady.
A. Qabykenovtyng aituynsha, eksportty ilgeriletu ayasynda býginde memlekettik qoldaudyng әrtýrli qarjylyq jәne qarjylyq emes sharalary úsynyluda. 2018 jyldyng qorytyndysy boyynsha qarjylyq qoldau kórsetu sharalarynyng ayasynda «KazakhExport» AQ-y jelisi boyynsha 50 eksporttaushygha qoldau kórsetilgen, onyng ishinde 27 kompaniya alghash ret atalghan qoldaudy paydalandy. Qoldau kórsetilgen eksporttyq kelisimsharttardyng sommasy 419,7 mlrd tg qúrady.
2018 jyly eksporttaushylargha servistik qoldau kórsetu ayasynda shetelde 50-den astam is-shara ótkizildi. Qazaqstandyq eksporttaushylardyng sheteldik kórmeler men sauda missiyalaryna qatysuy shamamen $0,5 mlrd qúraytyn 100-den astam eksporttyq kelisimshart jasasugha mýmkindik berdi.
Ótken jyly «Atameken» ÚQP qarjylyq emes qoldau kórsetu sharalary ayasynda eksportqa baghyttalghan 368 kәsiporyngha pasport berdi.
Býgingi tanda Qazaqstan 119 elge 800-ge juyq ónim eksporttaydy. Sonymen qatar QR-nyng eksporttyq qorjyny jyl sayyn orta eseppen alghan 5-8 ónim toptarymen tolyqtyrylady. Atap aitqanda, 2017 jyly eksporttyq tauarlardyng jana toptary avtokólikter, kýn panelideri, gaz qazandyqtary, kartridjder, relister jәne POS-terminaldary boldy.
«2018 jyly BAÁ naryghyna baldy ónerkәsiptik mólsherde eksporttay bastadyq, QHR naryghyna alghash ret qazaqstandyq balmúzdaqty shyghara bastadyq. Bizding Ministrlikting qoldauymen QHR-da úiymdastyrylghan sauda-ekonomikalyq missiyanyng ayasynda alghash ret Qytay naryghyna qazaqstandyq et jetkizildi, kelisimshart úzaq merzimge, 5 jylgha jasaldy», — dedi A. Qabykenov.
Búghan qosa, ótken jyly Siani qalasynda Qazaqstannyng birinshi sauda ýii ashyldy, onda biyl qazaqstandyq ónimder úsynylatyn bolady, olar sonymen qatar QHR elektrondyq sauda jelilerinde de ilgeriletiletin bolady.
A. Qabykenov býgingi kýni RF, Ázerbayjan, QHR, Ózbekstan, Ukraina jәne Iran sekildi jaqyn mandaghy elderge qazaqstandyq ónimderding eksportyn arttyrugha mýmkindik bar ekenin atap ótti. Negizgi әleuetti tauarlar — mashina jasau, tamaq, sýt, sonday-aq qúrylys materialdary ónimderi.
Sonymen qatar, Elbasynyng Joldauy ayasynda dәstýrli naryqtardan aiyrylmau, sonymen qatar eksport kólemin jәne geografiyasyn arttyru maqsatynda aldaghy ýsh jylgha 500 mlrd tenge bólindi.
Preziydent Joldauy ayasynda bólingen qarajat kelisi baghyttargha joldanady:
1. eksportqa baghyttalghan jobalardy qarjylandyrugha;
2. eksporttaushylar men importtaushylargha «QDB» AQ qúraldary arqyly nesie beruge);
3. «KazakhExport ESC» AQ jarghylyq kapitalyn úlghaytu jәne memlekettik kepildikterding jana týrin engizu;
4. otandyq eksporttaushylargha kólik shyghyndarynyng bir bóligin óteu tetigin engizu;
5. dәstýrli tipterdi kýsheytu jәne servistik qoldaudyng jana qúraldaryn engizu.
2021 jylgha deyin kýtiletin eksporttyq payda ósimi — 725 mlrd tg.
2019 jyly servistik qoldaudyng jana sharalaryn engizu ýshin Ortalyq Aziya, QHR, Týrkiya, BAÁ elderinde sauda ókildikterin ashu josparlanyp otyr. Búl ókildikterding maqsaty — qazaqstandyq eksporttaushylardy shetelde qolmen sýiemeldeu.
Sonymen qatar syrtqy naryqtargha qoljetimdilikti jenildetu ýshin sheteldik tehnikalyq reglamentter men talaptardy memlekettik jәne orys tilderine audaru josparlanyp otyr. export.gov.kz portaly eksporttaushylargha memlekettik qoldau aludy jenildetu ýshin janartylghan, onda әrbir kәsipker eksportty ilgeriletuge baylanysty qyzmetterdi ala alady, sonday-aq sauda-ekonomikalyq missiyalargha qatysugha ótinim bere alady. Búdan ózge, portaldy jetekshi naryqtarmen, logistikalyq qyzmetter dispetcherlerimen jәne elektrondyq kedendik deklarasiyalau jýiesimen biriktiru josparlanyp otyr.
QHR, BAÁ jәne Irannyng naryqtaryna kirudi jenildetu ýshin osy elderden inspeksiyalyq komissiyalaryn qazaqstandyq eksporttaushylardyng kәsiporyndaryna baru ýshin shaqyru josparlanuda. Sonymen qatar, osy jyly QR IIDM sheteldik satyp alushylardy (Metro (Qytay, Resey, Tayau Shyghys), Migros (Týrkiya), Ashan (Resey, EO), Wumart (Qytay), Vanguard (Qytay), Yonghui (Qytay) otandyq tauar óndirushilermen kezdesu ýshin shaqyrudy josparlauda.
«Naqty josparlar bar. Qazaqstanda jyl sayyn syrtqy naryqtarda 8-10 ónim týri kóbeytiledi. Búl jana ónimder bolmasa, ónerkәsiptik auqymgha shyghamyz. Biyl eksport shekarasyn keneytu kózdelgen. Jalpy júmys ong qarqynmen jýrgizilip jatyr. Jogharyda atalghan sharalar tabysty jýzege asyrylsa, eksport kólemi 2022 jylgha qaray 1,5 esege artady», — dep týiindedi A. Qabykenov.
Derekkóz: primeminister.kz
Abai.kz
