(Aqberen Elgezekting shygharmashylyghy haqynda)

Getto izbrannnichestva

Val. Rov.

Poshady ne jdiy.

V etom hristianneyshem iz mirov

Poety - jidy.

Marina Svetaevanyng aitqany. Mәngi aqiqat. Qay zamanda, qay qoghamda ómir sýrse de jaqsy aqyn joyyttay qudalanady eken. Osy kýni kódedey qaptap ketken kóp tok-shoudyng birin kórip otyrghanda osynday oigha qaldym. Qanshama júrt jinalyp, túlghasy, sóz saptasy eshkimge úqsamaytyn talantty jas aqyndy tulaqsha sýiretip, itshe talady.

Áriyne, әdebiyet pen óner mәselesi shuyldasqan tok-shouda sheshilmeydi. Búnday "qoyylymdar" shou-biznesting bir bóligi ekeni anyq. Biraq qanday daraqy merekede de eserge jol bermeuge bolady ghoy. Qazaq mal qayyrghanda da búlay shulamaytyn edi ghoy.

Oylap otyrsam, búnday "qoyylymdardyn" ýrdisinde, tabighatynda bizding qazirgi ahualymyz, talghamymyz, týptep kelgende adamdyq kelbetimiz mәselesin qamtityn ýlken saual túrghan siyaqty.

***

Osy talgham degen ne?

(Aqberen Elgezekting shygharmashylyghy haqynda)

Getto izbrannnichestva

Val. Rov.

Poshady ne jdiy.

V etom hristianneyshem iz mirov

Poety - jidy.

Marina Svetaevanyng aitqany. Mәngi aqiqat. Qay zamanda, qay qoghamda ómir sýrse de jaqsy aqyn joyyttay qudalanady eken. Osy kýni kódedey qaptap ketken kóp tok-shoudyng birin kórip otyrghanda osynday oigha qaldym. Qanshama júrt jinalyp, túlghasy, sóz saptasy eshkimge úqsamaytyn talantty jas aqyndy tulaqsha sýiretip, itshe talady.

Áriyne, әdebiyet pen óner mәselesi shuyldasqan tok-shouda sheshilmeydi. Búnday "qoyylymdar" shou-biznesting bir bóligi ekeni anyq. Biraq qanday daraqy merekede de eserge jol bermeuge bolady ghoy. Qazaq mal qayyrghanda da búlay shulamaytyn edi ghoy.

Oylap otyrsam, búnday "qoyylymdardyn" ýrdisinde, tabighatynda bizding qazirgi ahualymyz, talghamymyz, týptep kelgende adamdyq kelbetimiz mәselesin qamtityn ýlken saual túrghan siyaqty.

***

Osy talgham degen ne?

Mening úghymymda talgham - adamnyng estetikalyq ar-úyaty. Áriyne kýndelikti ómirdegi, túrmystaghy ar-úyattan aiyrmashylyghy, talgham - erekshe tәrbiyeden, qalyptasudan ótken ar-úyat. Odan ary baratyn bolsaq, talgham - sananyng damyghan eng nәzik týri. Keshe ghana basymyzdan ótken, býginde tarih enshisine ainalyp bara jatqan qoghamdyq formasiyada basqagha oryn bolsa da, talghamgha oryn joq edi. Kenestik jýie talghamy joq, tútas adamzat nәsilin tәrbiyelep ósirip shyghardy. Búl jerde men Batys әleumeti búl tarapta bizden ýstem shyqty dep otyrghan joqpyn. Degumanizasiya, masskulit - býkil әlem mәdeniyetine tәn qúbylys. Talghamsyz adam - býkilәlemdik túlgha.

Egemendik - eng әueli sananyng egemendigi, mentalidik qúbylys. Biz egemendik aldyq, erkindikke jettik deymyz. Biraq búrynghy shtamptardan, komplekster men sindromdardan oy ólkemizding әli arylmaghandyghyn... bilmeymiz. Basymyzdan keshken sol zaman, sonyng nizamdary bizdi әli kýnge deyin etegimizden tartyp jibermey túrghandyghyn sezbeymiz. Biz osy dýniyetanymymyzben jana zaman ónerine, mәdeniyetine pikir aita alamyz dep oilaymyz. Biraq әleumettik pikir, talgham tolyqtay alastalghan zamannan, pikirsiz, talghamsyz qoghamnan kelgen, biz, әriyne, jana aspan astynda tughan jana úrpaqtyng ónerine pikir aita almaymyz.

Al aita alu ýshin biz eng әueli óner men әdebiyetke, jalpy ruhany mәdeniyetke degen utilitarlyq kózqarastan, yaghny mәdeny qúbylystardy olardyng keltiretin naqty paydasy túrghysynan baghalau daghdysynan aryluymyz kerek.

Jan Kokto aitypty: "Ónersiz ómir sýru mýmkin emes, biraq onyng ne ýshin qajet ekenin bilmeymin," - dep ("Ya znay chto iskusstvo sovershenno neobhodimo, toliko ne znai zachem").

Djon Reskin aitypty: "Esinizde bolsyn, jaratylystyng eng kórkem degen týrlerinin, mysaly totyqústar men liliyalardyng eshqanday paydasy joq" dep ("Pomniyte, chto edva ly ne vse prekrasneyshie v miyre tvoreniya sovershenno bespolezny: napriymer, pavliny y liliiy").

Taghy da Jan Kokto aitypty: "Tipti súlulyqty elemeytinderding ózderine súlulyq әser etedi» dep ("Krasota deystvuet daje na teh, kto ee ne zamechaet").

Áriyne, biz (men búl jerde óz zamandastarymdy aityp otyrmyn) baqytsyz úrpaqpyz. Gertruda Staynnyng sózimen aitsaq, "joghalghan úrpaqpyz". Sebebi, biz ózimizding baqytsyz úrpaq ekenimizdi sezinbedik. Al búl eki ese baqytsyzdyq. Alayda, mәdeniyet tarihy bir úrpaqtyng ghúmyrymen shektelmeydi. Biz ózimizden keyin de óner bar ekenin, kókoray shalghyn bolyp ósip shyqqan jana úrpaqtyng da ózindik aitary bar ekenin, olardyng bizge úqsauy shart emes ekenin, onyng óz qamy, óz týisigi bar ekenin, sodan song jana týisikti, jana tanymdy beyneleu ýshin búrynghy tilding mýkis ekenin moyyndauymyz kerek. Jana, jas úrpaqtyng ruhany izdenisterine qúrmetpen qarauymyz kerek.

***

Jana poeziyanyng eng ýlken aiyby - onyng týsiniksizdigi desedi.

Alayda búnday týsiniksizdikting birneshe sebebi bolady. Keyde aitary joq aqyn shynynda da búldyratyp jazuy mýmkin. Onday shygharmany oqyp otyrghanda avtordyng shynynda da "týsiniksiz" ekenin sezesin. Biraq kóp jaghdayda týsiniksizdikting sebebi oqyrmannyng ózinde, onyng ruhany jalqaulyghynda jatyr. Oqyrman-pendening tabighatyndaghy búl qasiyet - onyng sory da, baghy da. Baghy bolatyn sebebi, adam oqi-oqy keybir teksterge adal boludy ýirenedi. Búnday tekster uaqyt ótken sayyn baby jetile beretin sharap siyaqty. Tekst pen oqyrman arasyndaghy kýn sayyn jetilgen yqylas-peyil aqyr sonynda ýlken, eshtenege aiyrbastalmas sezimge ainalady. Al sory bolatyn sebebi, oqyrman-pende bar ruhany keregin bir ghana teksten tapqannan keyin, basqa dýniyelerge, ruhany qúbylystargha syrt berip, nazar audarmaytyn bolady.

Bayaghy zamanda әldebir qabilany jenip, astanasyn alghan halifanyng biri, sol qaladaghy kitaphanany tútas órteuge jarlyq beredi. Oqymysty ýlemning biri "әmirshim, búnynyz qalay, búl kitaphanada bayaghyda jasaghan payghambarlar, danyshpandar, on segiz myng ghalamnyng tilin bilgen ghalymdardyng kitaptary bar, osynsha mol baylyqty kóziniz qiyp qalay joyasyz" degende, halifa aitypty: "Dýniyede bir-aq kitap bar. Ol - Qúran. Egerde myna kitaphanadaghy kitaptar Qúrannyng aitqanyn aitsa qaytalau bolady, yaghny joyylu kerek. Qúrangha qarsy kelse - qarsy bolghany, yaghny joyylu kerek!" - dep.

Ruhany jalqaulyqtyng tamasha kórinisi. Bir ghana teksti tanyghan oqyrmannyng dýniyetanymy osy shamalas.

Alayda, aqyn oqyrman týsinbedi eken dep tómendey almaydy. Ózing ýshin jazyp oqyrmannan aiyrylugha bolady. Oqyrman ýshin jazyp, ózinnen aiyrylugha bolady. Shyn aqyn osynyng aldynghysyn tandaydy.

Oqyrman poeziya qarapayym bolsyn, týsinuge jenil bolsyn deydi. Yaghni, aqyn mening qataryma kelip túrsyn deydi. Qarapayymdylyqtyng eki týri bar. Biri - oqyrmannyng qarapayymdylyghy, dәlirek aitqanda, qarabayyrlyghy. Ekinshisi - aqynnyng qarapayymdylyghy. Akutagavanyng sózimen aitatyn bolsaq, "adam aitqysyz kýrdeli qarapayymdylyq" («prostota neveroyatnoy slojnostiy"). Oqyrmannyng qarapayymdylyghyna jetu ýshin - tómen týsu kerek. Aqynnyng qarapayymdylyghyna jetu ýshin - órleu kerek. Demokratizmnen tys túrghan, ol az deseniz demokratizmnyng ne ekeninen beyhabar bir nәrse bar. Ol - jazu stiyli. Úly poeziya ózining jazu mәnerinde demokratizmmen eshqashan sanasqan emes. Bir ghúlamanyng aitqany bar ghoy. "Shyn demokrat jazghanda tobyr siyaqty - shyn jýrekten, qarapayym jәne nashar jazady" dep. ("Istinnyy demokrat piyshet kak tolpa - iskrenne, prosto y skverno").

Shamasy piradarlyq pen nashar ólenning arasynda, biz syryna eshqashan jete almaytyn qúpiya, simpatikalyq baylanys bar. Óleng neghúrlym momyn, neghúrlym piradar bolghan sayyn minezsizdene beredi, nasharlay beredi. Kerisinshe aqiyretting tabaldyryghyna barugha qoryqpay, Adam-pendening eng kólenkeli syrlaryn ashqan sayyn poeziya asqaqtay týsedi. Qabyldanyz, qabyldamanyz - jyr ónerining zany osy. Sebebi, rәsimge qúrylghan myna dýniyemen eshqashan siyspaytyn aqiqat adamnyng ishki dýniyesinde, týpsanasynda saqtauly túr.

***

Men jastar poeziyasy jayyndaghy mәsnauy tolghauymdy Aqberen Elgezekting jyrlarymen ashqym keledi. Sebebi, mәrege shyqqan jana poeziyany tolghandyrghan basty ruhany saualdar ózining shúrayyn atalmysh aqyn inimning shygharmashylyghynan tapqan eken.

Aqberen jyrlaryndaghy leytton - basty әuen - kýmәn. Ózining eng jauhar jyrlarynan terip qúrastyrghan jýz elu bettik shaghyn jinaqtyng basynan ayaghyna deyin, birde Tәnirining didaryn kórgendey quanghan, birde qimasynan airylghanday qasirettengen, birde sýiinishti, birde qamyryqty, birin-biri almastyrghan sezim kýilerining astarynda qalmay ilesip otyratyn, jýrek suyrghan kýmәn.

Ónim be edi, búl ómir, týsim be edi?

Men әli de eshtene týsinbedim.

Aynadaghy beynege úqsasam da,

Sol bireuge tartpaghan ishimdegim!

Qaydan keldi, bilmeymin, búl úigharym,

Bireudiki - óksigim, jymighanym.

Qarashyqtyng týbinen oqta-tekte

Oqylady dybyssyz jyr-imanym.

(Avtoportret)

Shygharmashylyqtyng qandayy bolsa da - dúgha. Nemese aqynnyng sózimen aitsaq, "jyr - iman".

Marktan jetken Injilden "Senemin, Jaratqan IYem! Mening kýmәnimdi seyilt" degen jazudy oqyghan Semuel Batler: "Senbeymin! Jaratqan IYem, kýmәnimdi seyilte kórme!" degen desedi.

Sebebi Adam-pende kýmәndana bilýimen ghana basqa jaratylystan biyik túr.

Mening júmyq kózderimmen bir kisi,

Jylap otyr...

Sonday onyng kýlkisi...

...Onyng jasy - mynjyldyqtar qúrdasy,

...Onyng sózi - myng múnlyqtyng syrlasy...

...Mening soqyr sausaghymdy shoshaytyp,

Bәz-bireuge kýrsinedi qosh aityp.

Sodan keyin menen sharap súraydy,

Simire sap túnghiyqqa qúlaydy,

Jýregimdi masaytyp...

Bir qazada erip kelgen qorymnan,

Búl kisimen múndas edim búrynnan.

Jetimek shal...

Oryn berip ishimnen...

Sodan beri qara dertke úryngham.

Qorymnan erip kelgen shaldyng aty - ýrey. Biraq kórdey qorqynyshty, adamdy esten tandyratyn ajaldyng elesi - ýrey emes. Kerisinshe, bú dýniyeden basqa dýniyenin, basqa aspannyng bar ekenin adamnyng esine úmyttyrmay salyp otyratyn ór sezim. Yaghni, kýmәn.

Bir kemenger aitypty, "Qúday bú dýniyede emes, bú dýnie Qúdayda" dep. Yaghny joldyng qaysysy bolsa da - Qúdaygha aparady. Maghan aqynnyng jaratylys jayly, Jaratqan Ie jayly, syrt kózge astam bolyp kórinetin, al shyndyghynda ýlken kýmәnning kórinisi bolyp tabylatyn, jas úrpaqtyng izdenis ýstinde ekenin kórsetetin asqaq sózderi qatty әser etti.

Senim - derekti qajet etpeydi, ol tek basqa senimge ghana jol beredi. Egerde sening seniming kórkengine jol ashpasa - senimindi auystyr. Kýmәn - senimning jauy emes, onyng synary, jartysy. Shyntuaytqa kelgende, senim - kýmәnnen qúrastyrylghan mozaika. Adam dýniyege bir-aq ret keledi. Aqyn osyny moyynday otyryp, ózining ishinde ondaghan bóten túlghalardyng jýrgenine qayran qalady. Aqynda dayyn jauap joq. Ol "osy kórip otyrghanymnyng syry nede, qalay oilaysyn?" dep saualdy oqyrmangha qaratady.

Qalam Atanyng ózine "jazmyshym...  qara sóz be, óleng be?" dep kýmәndi saual tastaydy. Búrynghy kýmәnsiz zamannyng aqyny ýsh úiyqtasa búnday oigha jete almas edi. Sóz joq, óleng óresining óskendigin kórsetetin ainymas belgi.

Viyonnyng aitqany bar ghoy, "biz - biz emespiz, bizge deyin bolghandarmyz" dep ("My - eto ne my, a te kto byly do nas").

Ýndining payghambarlarynyng biri "Vy - to, chto vy ediyte", yaghny "siz neden qalyptassanyz, sodan túrasyz" dep aitqany bar.

Aqynnyng "Bir kisi" atty ólenindegi, -

Onyng týsi ómirim be, ónim be,

Mening týsim - onyng týsi? Ayta alman!

Sanamalap әr aptany, kýn, aidy,

Ókinedi,

Aghyl-tegil jylaydy...

Sonday júmbaq - sanamdaghy synarym

Ózim kimmin? Qayda mening túraghym? - degen joldardy oqyghanda osynday oilar oralady. Ozghan zamannan әldeqalay jetken, kim biledi, dýniyege aqyn bolyp jaratyluy tiyis, biraq jaratylmaghan kýiinde ketken, ózine layyqty taghdyr aqyn jýrekti tapqanymen, búl joly "múratyma jete almaymyn-au, kesimdi kýnim kelgende osy aqyn jýrekpen birge taghy da baqigha ketemin-au" dep apta men kýn, aidy sanamalap jylap túrghan әldebir ruhtyng beynesi kóz aldynyzgha keledi.

Aqynnyng jas basyna layyq kelmeytin ruhany tәjiriybesine emes, mýldem basqa nәrsege tanday qaghasyz. Sebebi búl jerde ótken zamannyng óner múraty bizdi taghy bir ret izdep kelip túr. Biraq biz, әljuaz úrpaq, sol óner múratyn keneresine jetkize almay taghy da qor bolmaqpyz. Mine, búl jerde aqynnyng boyyn biylegen, ozghan zaman mýddesi aldyndaghy jauapkershilik pen úyat sezimine bas iyesiz.

Adam - joldan tayghan perishte. Keybir diny әfsanalarda osylay aitylady. Edem baghynda perishte kýide jýrgen Adam Ata men Haua Ananyng jerge qalay quylghanyn elding bәri biledi. Sol Adam ata men Haua Ana tanym men bilimnen shoshyp ketip, qaqpasyna qaytyp kelgende qoldarynda ot-semserleri bar perishteler joldaryna kes-kestep túrypty. Sebebi, Adam újmaqtan ketu kerek, esey kerek. Újmaq siyaqty jyly úyany qimay, al shyndyghynda erkindikten qorqyp qaytyp kelgen Adamgha perishteler de, Jaratqan IYening ózi de qarsy.

Europada aghartushylyqtyng (Prosvesheniye)  jetistikterin, ghylym men bilimning mýmkindikterin kýmәngha shygharghan aghym bastalghanda, poeziyada da әfsanalyq iydeyalardy kýmәngha alu qalyptasty.

Shamamen osy kezde poeziyada uaqyt iydeyasy payda bola bastady. Endi Europalyq poeziyada bәrin Uaqyt ólshemining ayasyna әkelu daghdysy qalyptasty. Soghan sәikes perishtelikting de uaqyt zandaryna baghynatyn ahual ekeni pәtua boldy. Europanyng jana әdebiyeti osy pәtuadan negiz alghan. Bolmystyng ótpeli ahualdardan túratyny beyneleuding aqiqatyna ainaldy. Bir aqynnyng óleninde Perishte, "men perishte boludan jalyqtym, endi bir uaqyt Adam bolghym keledi" deydi. Bir romanda Shaytan "Men Shaytan bolghym kelmeydi, biraz uaqyt adam bolghym keledi" deydi.

Aqberen Elgezekting "Pende múny" degen ólenindegi protagonist keyipker jogharyda atalghan әfsanalyq joldy jalghyz ózi qaytadan jýrip ótedi.

Perishte perzent edim gharyshtaghy,

Ruhyma Tәnir tәndi baghyshtady.

Jaratqandy saghynyp jylap jattym,

Jalghanmenen eriksiz tabysqaly.

Tany beriniz. Perishtening jaratqandy saghynyp jylap jatuy - aty atalmaghan ýrey. (Jaryqtyq Múqaghaly "Europa aqyndaryna eliktep jazghan "Sәby bolghym keledi" atty óleninde shamamen osy iydeyany bederlegen).

Álbette, búl eseiyden qoryqqan kónilding beynesi emes. Búl  - pәny dýniyening teperishinen sharshaghan, eseygen estiyar kónilding ilki, qúrsaqqa tamshy bolyp darymay túrghandaghy zamanany ansauy.

...Bilmegen ólim syryn bala jýrek,

Shoshydy qúlpytastan qorymdaghy...

Qorymdaghy qúlpytas - kesimdi ghana kýni bar, sol kesimdi kýni keler ólimi bar aldamshy dýniyening simvoly. Ot oranyp baqidan pәniyge týsip kele jatqan kóp perishtening biri - taghy bir perishte, osy kesimdi, ólimdi dýniyeden shoshidy, esi kete qorqady.

Biraq adam týgili perishte de óz nesibesin tanday almaydy. Nesibe Tәnirge ghana ayan joldarmen jýrip kelip, aldynnan qarsylaydy. Nesibe - sonysymen nesibe.

Aqyn búl turasynda:

Jaratqandy saghynyp jylap jattym,

Jalghanmenen eriksiz tabysqaly, - deydi.

Jalghanmenen eriksiz tabysqan, eriksiz tabystyrylghan keyipker bir sózinde bylay deydi:

Allagha adal qaytu antym edi,

Sharshatty tirshilikting sharty meni.

Sendelip eki dýnie arasynda,

Janyma auyr tiydi tәn tilegi.

Búl "mynmen jalghyz alystym kinә qoyma»-nyng óte alys janghyryghy, rensiz kólenkesi. Keyipker ózining tәny dýniyege batqandyghyn ghana aityp túrghan joq, túrlausyz, boljausyz myna dýniyede perishte bolyp qaludyn, Jaratqannyng aldyndaghy antqa berik boludyng qanday qiyn ekenin de aityp túr. Atalghan joldarda jýrekti dir etkizetin әldebir júmbaq múng bar. Óleng "adamzat atty adasqan qabilanyng ókilderi bir-birinen ne kýtpek, neni súrap bilmek" degen sharasyz saualmen ayaqtalady. Búl - sheshui joq júmbaq.

Aqynnyng shygharmashylyghynan "fantastikalyq realizmnyn" elementterin ajyratugha bolady.

Qúmardyng shóbin tistedim

Qúmyrsqasha oilanyp... (Sheshim)

"Fantastikalyq realizm" bizding kózimiz ýirengen qalypty dýniyening beligilibir proporsiyalarynyng ózgeriske, deformasiyagha úshyrauyna negizdeledi. Ýlkenning - kishkentaygha, kishkentaydyng - ýlkenge, shyndyqtyng - ótirikke, ótirikting - shyndyqqa ainaluy jәne t.t. "fantastikalyq realizm" ýshin qalypty jaghdaylar. Belgili bir konturdyn, konfigurasiyanyng ózgerui manaydaghy dýniyening jappay ózgeruine alyp barady.

Osynday transformasiyagha úshyraghan dýniyedegi adamnyng kónil-kýii - ózimiz aityp otyrghan "fantastikalyq realizmnyn" obektisi bolyp tabylady. (Aqberen Elgezekting ghana emes, basqa da jas aqyndardyng jyrlarynan keng oryn alghan, tipti deseniz, senzuranyng kýzetindegi Sovet әdebiyetinde moyyndalghan kórkemdik prinsip býgingi oqyrman ýshin jerden jik shyqqanday sonsha nege týsiniksiz ekeni - týsiniksiz).

Mysaly, A.Sinyavskiyding "Sot kele jatyr" povesinde әripter ózderi tanbalanghan paraqtan bólinip, bólek kete alatyn qasiyetke ie bolady: "Bireui mening qaltalarymdy tintip shyqty... Sodan song qaghazdyng betindegi әripterdi jiyp-terip qaltasyna toghytty - búl senzura ýshin kerek boldy, shamasy.

...Bir әrip, shamasy "z" әripi qúiryghyn búlghandatyp basqa tarapqa jorghalay jónelgen. Alayda epti jigit ústap alyp, onyng ayaqtaryn júlyp aldy da, tyrnaghymen janshyp óltire saldy".

Fantastikalyq realizm arqyly senzura men sóz bostandyghy arasyndaghy kýresting grotesk beynesi jasalghan. Alayda, әlem әdebiyetinde beseneden belgili obraz, kәnigi prinsip bizding әdebiyetke kóshkende adam týsinbeytin, týsinu mýmkin emes júmbaqqa ainalady. (Qazaqtyng oqyrmandyq etosy - әlemdegi eng júmbaq qúbylys).

Aqyngha, suretkerge dýnie qashan da tar. Fәniyding qanday qúbylysy bolsa da, onyng kóniline olqy. Ózine layyq "nysan-naturany" izdep tabu - qay suretkerding bolsa da úly armany. Suretkerge qashan bolsyn shyndyq jetispeydi. Sol sebepti jetispeytin shyndyqty, ómirde joq naturany ol ózi oilap shygharady. Onyng osy oilap shygharghanyn - óner dep qoyynyz. Asqaq óner iygilikterin jete zerdelegen adamnyng kózine onyng (ónerdin) astam qasiyetteri shalynady. Óner tuyndysynyng boyynda fәny ómirge tәn barlyq belgiler bar, jәne osyghan qosymsha ony (óner tuyndysyn) ómirden biyik etetin, auqymdy etetin taghy basqa sipattary bar. Orys ya batys mәdeniyetterining tilinde búny "kachestvo kvaziy-realinosti" dep ataydy. Óner ómirding eng teren, eng kólenkeli qaltarystaryna boylay alady. Ómirding ózin ózi bilgeninen, ónerding ómir jayly bilgeni ólsheusiz artyq. Óner, fәny ómirden de, sol ónerdi tudyrghan avtorlardan da biyik.

Sol sebepti jana poeziyadaghy "týsiniksiz tústar" - jana, jas úrpaqtyng әkeler bastan keshirgen kemdi kýndi janasha payymdauy bolyp tabylady. Nemese, qarapayymdap aitatyn bolsaq, jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda zorlyqpenen kesilgen qazaq poeziyasynyng jolyn jas úrpaq qaytadan, janadan bastayyn dep otyr. Kelispeuinizge bolady, biraq shyndyghy - osy.

Jusandy iyiskep aiyqtym,

Jymighan gýlder ishinen...

...Júldyzgha qarap sәuleli,

Sanammen qudym әureni.

Oynadym,

Kýldim,

Ókindim,

Búltty oidan qaldy shókim mún,

Anyraydy qu tirlik,

Ayaz bolugha bekindim...

Poeziya, әsirese, 20-shy ghasyrdyng basynan bastalghan poeziya (sujetti ólenderden basqa) negizinen sózdin, kórkem beynening tanbalyq tabighatyna taban tireydi. Yaghni, últtyq sanadaghy búrynghy jyrdan qalghan týrli estelikterdi, simvoldardy qaqtyghystyru arqyly jana maghyna jasaydy. Ózining mәdeny kodtary әbden qalyptasyp jýiege týsken qanday da bolmasyn últtyq óner basqa tildik jýiege qúrylghan bógde ónerge, bóten mәdeniyetke deyin - postmodenistik óner jәne mәdeniyet bolyp tabylady.

Mysalgha:

Jusandy iyiskep aiyqtym,

Jymighan gýlder ishinen... - degen joldar arqyly aqyn, eljiregen sezimning arasynan kóniline qajyr-qayrat izdep tapqandyghyn aityp otyr. Jusan - jer tandamay, kýy talghamay ósetin qajyrly bitkin. Búl jerde aqyn jusandy bayyrghy er minezding simvoly retinde alyp otyr.

Arada bir shumaq ótip, ýshinshi shumaqtyng basynda búl oy týrlenip, qaytadan qaytalanady. Yaghni, búl - qayymnyng ýlken týri, sóz qayymy emes, oy qayymy.

Júldyzgha qarap sәuleli,

Sanammen qudym әureni.

Babalarymyz oqyghan alghashqy kitap - júldyzdy Aspan. Bizding býkil bolmysymyzdy qalyptastyrghan, barlyq talayymyzdy, qily taghdyrymyzdy belgilegen, aqyrsonynda osy nesibege alyp kelgen kitap. Sharq úrghan kónil, osy, tórinde eshqashan adastyrmas temirqazyghy bar, eshqashan jalghan aitpaytyn aspangha qarap túryp, tәubasyna týsedi, kýndelikti súrqay tirshilikten júqqan bayansyz, әureli oilardan aiyghady.

"Poeziyada jas joq" degen qaghida bar ("Poeziya ne iymeet vozrasta"). Osy jinaqtaghy "Sen jayly" atty ólendi oqyp otyrghanda atalmysh qaghida eriksiz oigha oralady. Óleng - bazary tarqap qartayghan kónilding kórinisi. Keyipker birden "búl óleng sen jayynda emes" dep eskertip ketedi. Ólenge shomghan sayyn býgingi júrty ghana qalghan, búrynghy baqytty kýnderding elinde túryp, bayaghyda ólgen mahabbaty joqtaghan keyipkerding beynesi zoraya beredi.

Sen jayly sezimder quraghan,

Kýzdegi gýlderdey júparsyz...

Keyipker qyzyl, qonyr japyraqtar kómkergen әldebir arnanyng ishimen japadan jalghyz ketip bara jatqanday. Kýz sezim. Ótip ketken mahabbat jayly múnly valis siyaqty.

Biraq sózding sony búl emes. Ólenning basynan personajdyng kónil-kýiine iyilgeninizben, kókirekte әldebir sezim bas kóteredi de otyrady.

Aqyrynda ólenning sheshimi, personaj bizdi jetelegen jaqta emes, basqa tarapta jatqanyn sezesiz.

Janymnyng jabynqy әlemi

Kónilding kýbirli kemseni....

Búl osy múnly ólendegi eng ómirsheng joldar. IYә, iyә, qúrmetti oqyrman, siz janylys estigen joqsyz. Búl - ómirsheng joldar. Sebebi, eger sezim shynynda da ólgen bolsa, ol sezimning jyry da ayaqtalady. Adam ólgen sezimge qayghyrmaydy. Ómirding kezekti paraghyn jabady da, artyna qayyrylmay kete beredi. Qayghy, mún, kýiik - tiri sezim dramasynyng tónireginde óristeydi. Jana rakurstan jana sham jaghylghannan keyin bәri de oryn-ornyna keledi. Býgingi adamnyng kýrdeli jan dýniyesining qúpiya qaltarysyndaghy kóp rette aitylmaghan kýiinde ketetin sezim syryn aqyn osylay tanbalaghan. Sezim ólmegen. Tek tereng jasyrynghan.

Aqberenning jyrlaryn kóktey ótetin bir beyne bar. Ol kóp keyipti beyne. Keyde syrt týri avtordyng "men"-i bolyp, keyde jeke keyipker bolyp, qyryq qúbylyp jýredi. Qúday men Ázәzilding arasynda ary bir, beri bir tolqyghan jaratyndynyng kim ekenin aqynnyng ózi birde bilip, birde bilmeydi. Osy túrghydan kelgende jinaqtaghy ólenderding deni bir-birimen genetikalyq baylanysta túr deuge bolady. Ol ólenderdi osy júmbaq keyipker tútastyryp túr.

Birde qara Ruh bolyp bólme ishin kezgen, birde meyirimdi perishte, birde qútyryna biylegen saytan bolyp kelgen búl jaratylystyng qimyl-әreketin qalt jibermey qadaghalaghan aqyn bir tanghajayyp syrdy shyramytqanday bolady, sol sәtinde oidyng úshyghyn qolynan shygharyp alady. Taghy bir ainalymda súmdyq qúpiyanyng elesi shalyna bastaydy da qaytadan oidyng jibi ýziledi.

Maghan mýmkin baru kerek balshygha,

Ýreyimning bilu ýshin otanyn.

Bar jynymdy jyghyp bersin qamshygha,

Men nesine óz-ózimnen qorqamyn?!

Maghan mýmkin baru kerek balgerge,

Aytyp endi óltirsin dep shynymen...

Óz-ózimnen qashyp jýrmey әr jerde

Múng tamyryn suyrayyn týbimen.

Maghan mýmkin baru kerek emshige,

Búl dertimdi jazyp bersin shóbimen,

Men senbeymin óleng degen elshige,

Oylarymnan ózim shoshyp sheginem.

Áriyne, búl bayaghy romantikter, gotikalyq avtorlar beynelegen ýrey emes. Búl aqyrsonynda ýreyge eti ýirengen adamnyng sol ýreymen eki aradaghy intellektualdyq oiyny. A.Rembo ózining maniyfesinde bylay degen: "Neobhodimo sotvoriti sebe deformirovannui dushu: tak chelovek seet borodovky na svoem liyse y vyrashivaet iyh".

Gugo Fridrih bir sózinde: "Rabota zakluchaetsya v dliytelinom bezgranichnom, osmyslennom smeshenii, zaputyvaniy vseh oshusheniy, vseh chuvstv... Poeticheskoe stanovlenie trebuet samouvechiya, operativnoy obezobrajennosty dushi. Rady togo chtoby "dostichi neizvestnogo", smotryashiy v neizvestnoe, poet stanovitsya "velikim bolinym, velikim uchenym". Takim obrazom, anormalinosti ne yavlyaetsya bolee rokovoy predopredelennostiu, kak kogda-to u Russo ne soznatelino vybrannoy pozisiey" degen.

Yaghni, aqyn sanaly týrde, qoldan ruhany mertikken túlghany tudyruy kerek. Osylay ghana qalypty týsinikting arnasy búzylady, inflyasiyagha úshyrap qúnsyzdanghan beyneleu tili osylaysha ghana týlegende, ýreyding ornyn ýreymen oiyn, yaghny eksperiyment basqanda ghana mәdeniyet algha jyljidy.

Shytyrman týster... úlyghan itter dauysy,

Qinaydy meni kóz ilmey qalsam týn ishi.

Auagha tajal suret sala beredi,

Sýp-sýirik sausaq qauyrsyn.

Shytyrman týster,

Qútyrghan itter kýlkisi,

Qosbasty attar,

Tórtkózdi qyrdyng týlkisi,

Sapargha shyqsam, qolyma ústap basymdy,

Enkildep jylap, qabir qazady bir kisi...

Shytyrman týster,

Bitpeytin zarly janghyryq,

Jýredi bireu ang quyp.

Qútyrghan qasqyr qanghyryp,

Jýredi mandy lang qylyp,

Erikken bireu

Ishimnen

Úlidy-ay kelip

Ángýdik...

Shytyrman týster,

Ayaday ghana bólmemde mening dóngelep,

Laulaydy kýnim... әngelek...

Oyatshy meni telefon,

Órtenip baram!.. Jan kerek!

("Fantasmagoriya")

Egerde búl ólendi ózine ózi túiyqtalghan suret (kartina v sebe) dep alsanyz, nebary aqynnyng bastyghyrylghan kezde kórgen jaman týsi bolyp qana shyghady. Alayda giypertekstualidik kenistikke ("giypertekstualinoe prostranstvo") shygharghanda jyr mýldem basqa maghyna beredi. Óleng qazaqtyng ótkeni-ketkenimen, yaghny búrynghy-songhy barlyq tekstermen salghasqanda aqynnyng boyyn kernegen syrqattyng syryn týsingendey bolasyz. Aqynnyng týsine kirgen qorqynyshty suretter - bizding tayghaq keshuli taghdyrymyz, tarihtyng qiyanaty men teperishi barysynda babalar keshken, keyinnen zardy syrtqa shygharugha tiym salynghan zamanda kónilden yghysyp sananyng tereng týkpirine jasyrynghan týrli sezim-kýy men ýreyding qaytadan qalqyp shyqqandaghy kórinisi ekenin týisinesiz.

Búl adasqan, adasqan sebepti keshikken, keshikken sebepti ainyp, kýirep jetken Maghjannyng jyry!

***

"Poeziya - qannyng siyagha ainaluy". Búl sózdi T.Eliot aitypty.

Óz tarapymyzdan aitarymyz, shyn poeziya - aqynnyng Jaratqan IYemen tildesui. Aqyn, jan adamnyng ayaghy baspaghan jerdi tauyp qana dúghasyn oqidy. Búl jerde oqyrman tek qana kuә bola alady. Osy biyik túghyrdan sәl tómen týsetin bolsaq, poeziya - aqynnyng ózimen bastas, ózine teng adamgha jazghan haty.

Búryndary poeziyany at tóbelindey az, ozyq oqyrman oqityn. Qazir әdebiyette shyn talghammen qatar masskulit talgham, yaghny nashar oqyrman diktaturasy ornay bastaghan siyaqty.

Bir dәuirding qúldary kelesi dәuirge ótkende, ónerge, әdebiyetke tәrtip ornatqysy kelip, abaqtynyng kýzetshisi bolghysy kelip ansap túrady. Biraq shyn poeziya ózine ózi belgilegen zan-nizamdarmen ghana jýredi. Poeziyany týzetuge tyrysu - aspangha qaraugha, júldyzdardy tamashalaugha tiym salumen birdey kýlkili әreket. Týpting týbinde eldi sonynan ertkendiki emes, elding bәri qarsy bolghandiki aqiqat bolyp shyghady.

Salut pen feyerverk ayaqtalghanda aspanda shyn júldyzdar ghana qalady.

«Almaty aqshamy» qoghamdyq-sayasy gazeti,

№ 56 (4458) 12 mamyr, 2011 jyl.