ASTANA. 14 mamyr. QazAqparat. Búdan búryn habarlanghanynday, 13 mamyrda Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Innovasiyalyq Qazaqstan-2020» forumyna qatysyp, innovasiyany damytu jóninde kenes ótkizdi,dep habarlady QR Preziydentining baspasóz qyzmeti.

Forum Almaty qalasyndaghy «Alatau» aqparattyq tehnologiyalar parki» arnayy ekonomikalyq aimaghynyng aumaghynda ótti. «Alatau» parki Nazarbaev Uniyversiytimen birge innovasiyany damytu jónindegi negizgi klaster bolyp tabylady.

Premier-Ministrding orynbasary -Industriya jәne jana tehnologiyalar ministri Áset IYsekeshev Memleket basshysyna «Innovasiyalyq Qazaqstan -2020» forumynyng tújyrymdamasyn úsyndy, sonyng ayasynda innovasiyalyq әzirlemeler men joghary tehnologiyalyq investisiyalyq jobalar kórmesi úiymdastyrylady.

Preziydentke Nazarbaev Uniyversiyteti, Bilim jәne ghylym, Baylanys jәne aqparat, Qorghanys ministrlikteri, «QazMúnayGaz», «Qazaqstan temir joly», «Qazaqtelekom» kompaniyalary men ózge de últtyq kompaniyalar әzirlegen 74 innovasiyalyq joba tanystyryldy.

Memleket basshysy «Tehnologiya Delita IT» JShS-ning avtomatty qondyrghylar qúruashylary bar elektrondy baspa ónimderi óndirisi jónindegi jeliler men qorghanys kesheni ýshin radioelektrondy jabdyqtar shygharu jónindegi óndiristik sehpen tanysty.

ASTANA. 14 mamyr. QazAqparat. Búdan búryn habarlanghanynday, 13 mamyrda Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Innovasiyalyq Qazaqstan-2020» forumyna qatysyp, innovasiyany damytu jóninde kenes ótkizdi,dep habarlady QR Preziydentining baspasóz qyzmeti.

Forum Almaty qalasyndaghy «Alatau» aqparattyq tehnologiyalar parki» arnayy ekonomikalyq aimaghynyng aumaghynda ótti. «Alatau» parki Nazarbaev Uniyversiytimen birge innovasiyany damytu jónindegi negizgi klaster bolyp tabylady.

Premier-Ministrding orynbasary -Industriya jәne jana tehnologiyalar ministri Áset IYsekeshev Memleket basshysyna «Innovasiyalyq Qazaqstan -2020» forumynyng tújyrymdamasyn úsyndy, sonyng ayasynda innovasiyalyq әzirlemeler men joghary tehnologiyalyq investisiyalyq jobalar kórmesi úiymdastyrylady.

Preziydentke Nazarbaev Uniyversiyteti, Bilim jәne ghylym, Baylanys jәne aqparat, Qorghanys ministrlikteri, «QazMúnayGaz», «Qazaqstan temir joly», «Qazaqtelekom» kompaniyalary men ózge de últtyq kompaniyalar әzirlegen 74 innovasiyalyq joba tanystyryldy.

Memleket basshysy «Tehnologiya Delita IT» JShS-ning avtomatty qondyrghylar qúruashylary bar elektrondy baspa ónimderi óndirisi jónindegi jeliler men qorghanys kesheni ýshin radioelektrondy jabdyqtar shygharu jónindegi óndiristik sehpen tanysty.

Núrsúltan Nazarbaevqa sonday-aq Aqparattyq tehnologiyalar parkining ekinshi kezenining tújyrymdamasy tanystyryldy. Preziydent park aumaghynda iske asyrylatyn «Microsoft», «Cisco», «Huawei», «IBM» tәrizdi iri transúlttyq kompaniyalar josparlaghan innovasiyalyq jobalarmen, sonday-aq «Kazakhstan Computer Graphics», «Massat B.V.» kompaniyalarynyn, «Fizika-tehnika institutynyn» jobalarymen tanysyp shyqty.

Forum ayasynda Memleket basshysy innovasiyany damytu jóninde kenes ótkizdi.

Keneske Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri Kәrim Mәsimov, Preziydent Ákimshiligining Basshysy Aslan Musiyn, Ýkimet mýsheleri, Parlament deputattary, ortalyq memlekettik organdardyn, últtyq kompaniyalardyn, qarjy instituttary men bankterdin, damu instituttarynyng jetekshileri, qazaqstandyq jәne shet eldik isker toptardyng ókilderi qatysty.

Óz sózinde Preziydent innovasiya memleketting strategiyalyq mindeti retinde aiqyndalghanyn atap ótti.

- Songhy eki jylda normativtik-qúqyqtyq baza qalyptasty. Bizding ghylymgha degen kózqarasymyzdy mýlde ózgertetin «Ghylym» turaly, «Innovasiyalyq qyzmetti memlekettik qoldau turaly», «Jeke kәsipkerlik turaly» Zandar qabyldanyp, júmys istey bastady. Búl zandar tek biylghy jyly ghana kýshine ene bastady, endi olar is jýzinde qoldanyluy tiyis, - dep atap ótti Preziydent.

Qazaqstanda tiyisinshe innovasiyalyq infraqúrylym júmys isteydi. Toghyz tehnopark, bes últtyq jәne on bes ónirlik zerthana júmys jýrgizude, olar Preziydentting tapsyrmasy boyynsha songhy ýsh jylda túrghyzyldy, yaghny әrbir oblystaghy uniyversiytette zerthana bar, onda óz әzirlemeleri men janalyqtaryn ashu ýshin mýmkindikter jasalghan. Býginde toghyz venchurlyq qor, ýsh konstruktorlyq buro qúrylghan.

Býkilәlemdik ekonomikalyq forum aqparattyq tehnologiyalar jónindegi esebinde Qazaqstandy TMD-da kóshbasshy retinde baghalaghan. Alayda búl júmys әlsiz sipattaluda. Qazirgi uaqytta baza baryn, jobalardy belsendi jýzege asyru bastalghanyn atap ótu kerek.

Memleket basshysy búl júmys innovasiyany qoldau men yntalandyru jýiesin damytu tejelip túrghanymen, ghylymiy-zertteu bazasynyng sapasynyng tómendigimen, bizneske iykemdelu dengeyi jetkiliksizdigimen, mamandardyng jetispeushiligimen jýrmey túrghanyn atap ótti. Mine, osynyng bәri ótken jýiening әserinen aiyqpaghandyqtan bolyp otyr.

Kommersiyalyq bankter jýiesi innovasiyany, әsirese, shaghyn jәne orta kәsiporyndardy qoldaugha baghyttalmaghan. Is jýzinde ghylymiy-zertteu jәne tәjiriybelik konstruktorlyq júmystar dengeyi әli de bolsa tómen.

- Sondyqtan men barlyq últtyq kompaniyalardy, óndiristik újymdardy innovasiyagha bet búrugha shaqyryp otyrmyn, - dep atap ótti Núrsúltan Nazarbaev.

Ghylymgha degen shyghystardyng ishki jalpy ónimge shaqqandaghy ýlesi Qazaqstanda damyghan elderden 10 eseden astamgha az. Ekinshi jaghynan alghanda, ghylymgha júmsalatyn budjettik shyghystardy tehnologiyalyq innovasiyalardyng ósimi aqtamay otyr. Ghylymgha aqsha әrdayym bólinedi, alayda ghylym zertteulerge kóbirek baghyttalghan.

Memleket basshysy eger búl kemshilik tez arada týzelmese, onda Qazaqstannyng jahandyq bәsekelestikke qatysuy mýmkin bolmay qaluy yqtimal ekenin aitty. Tayau onjyldyqta әlemning barlyq elderi innovasiyalyq damuy boyynsha ýsh topqa bólinetin bolady.

- Áriyne, bizding bәrimiz de joghary innovasiyalyq-shygharmashylyq әleueti bar birinshi topqa qosyludy qalaymyz. Búl topqa ýmitkerler ekinshi toptan auysqylary keledi, biraq autsayder-elder az bolmaydy. Sondyqtan osynday bәsekelestik bolatyndyqtan, eger biz jaqsy júmys isteytin bolsaq, Qazaqstan ýshin birinshi topqa qosylugha mýmkindikter payda bolady. Múnday mýmkindikter bar. Biz tek ýmittenip qana qoymay, búghan senuge tiyispiz. Sondyqtan bizge Innovasiyalyq damudyng úzaq merzimdi jәne tútas strategiyasy qajet. Biz sizdermen birge búl isti de atqaramyz, - dedi Preziydent.

Memleket basshysy 2020 jylghy qaray Qazaqstanda memlekette iske qosylatyn innovasiyalyq týrding barlyq nyshandary men belgileri boluy tiyistigin atap kórsetti. Olardyng tiyimdi paydalanu ýshin innovasiyanyng ne ekendigi turaly naqty týsinik boluy qajet.

Búl - túrghyndardyng ómir sýru dengeyin jaqsartatyn jәne búryn qoldanylghan eski tehnologiyamen salystyrghanda búl sapagha qol jetimdilik qúnyn tómendetetin jana tehnologiya.

- Eger osynyng bәri jýzege asatyn bolsa, adamdardyng ómir sýru dengeyi ózgeshe bolatyny týsinikti. Algha qoyylghan basty maqsat - innovasiya. Turasyn aitsaq, innovasiya - ol ekonomikagha aitarlyqtay ósim beretin, eskimen salystyrghanda tiyimdi bolatyn jana tauar. Eger jana tehnologiyanyng nemese tauardyng tiyimdiligi eskige qaraghanda, keminde 20 payyz bolsa, onda biz innovasiyany tandaymyz. Sondyqtan 20 payyzdan kem bolmauy tiyis. Mysaly, 100 tonna qant bolghan, endi 105 tonna boldy. Eger 100 mәshiyne shygharyp kelsek, endi - 120 shygharamyz, mine, búl kózge kórinetin jәit, - dedi Preziydent.

Serpindi innovasiya tiyimdilikting ósimin 100-120-gha deyin jetkizedi, negizinen alghanda - myng payyzgha. Absolutti innovasiyanyn, yaghny esh jerde bolmaghan innovasiyanyng jón-jobasy da ózgeshe boluy kerek.

-  Biz osyghan egjey-tegjeyli qarap, negizinen alghanda, ýzdik ýlgini - absolutti innovasiyany jasaugha úmtyluymyz kerek. Áriyne, әlemde qolgha alynghan isti bilmey túryp, algha qadam basugha bolmaydy. Eng bastysy, innovasiya - ol tek tehnologiyalyq iydeyalar ghana emes, sonymen birge basqarushylyq jәne gumanitarlyq bastamalar ekenin este saqtau manyzdy. Innovasiya bilim beru salasynda, densaulyq saqtau isinde, basqaru salasynda boluy mýmkin, - dedi Memleket basshysy.

Preziydent birinshi topqa qosylu ýshin Qazaqstanda qazirgi kezde innovasiyalyq damudyng ózindik otandyq bazasyn qúru qajet ekenin atap ótti.

- Bәrinen búryn, osy iydeyany týsinetin, ózindik oi-sanasy qalyptasqan adamdardy-innovatorlardy dayarlau qajet. Olardy izdep tauyp, bir ortalyqqa jinau kerek. Mamandar dayarlau mәselesi, onday adamdardyng kәsiby jәne shygharmashylyq dengeyin arttyru - innovasiyadan basqa, bizding basty mindetimizge ainaluy tiyis. Biz óz tarabymyzdan osy júmysty bastaymyz. Erekshe týrdegi 20 ziyatkerlik mektep qúryldy. Olarda sabaqtar ózgeshe jýrgiziledi, múghalimder men talantty adamdar erekshe tandaudan ótedi, soghan say aqy tólenedi. Osy mektepterding týlekteri Astanadaghy halyqaralyq uniyversiytetke, Almatydaghy QBTU-ne týse alady. Bizding uniyversiytetterimiz arasynan taghy da osy dengeyge kóteriletinderi bolatynyna senemin, - dedi Preziydent.

Núrsúltan Nazarbaev ghalymdar, mamandar men menedjerler tәrizdi transfert tehnologiyasy jýzege asyrylatynyn atap ótti. Osy orayda, óndiriste, óz túrghyndaryna jeke menshik tauarlaryn satuda túiyqtalyp qalu bolmaytyny týsinikti. Qazirgi zamanghy ólshemmen alghanda Qazaqstanda rynok óte shaghyn kólemde.

- Myqty degen әlemdik rynokqa shyghyp, innovasiyalyq rynokqa arnalghan ornyqty ústanymdy qalyptastyryp, ózindik ornymyzgha iyelik etuge tiyispiz. Álemdik ýlken rynokqa shyqpastan búryn, oghan beyimdeludi biz dәl qazirgi kezde Keden odaghymen júmys jýrgizuden bastauymyz kerek. Yaghni, 170 millionnan astam halqy bar Resey, Belarus jәne Qazaqstannyng kenistigi ashyq. Osyndaghy bәsekelestik ortany sezinip, kýsh jinap, oy týiip, sodan keyin úlanghayyr rynokqa shyghu kerek, ýlken rynok - jýzege asyratyn býgingi mindetimiz, - dedi Memleket basshysy.

Preziydent býgingi talqylaulardy eskere otyryp, búl mindetti birneshe baghyttar boyynsha naqtylau qajettigin atap ótti.

Birinshi. Elimizding ghylymiy-zertteu bazasy men innovasiyalyq basqaru jýiesin janghyrtu kerek. Memlekettik ghylymy instituttardyng nәtiyjelik jәne tiyimdilik jýiesin arttyru qajet.

- Biz «Ghylym turaly» jana Zang qabyldadyq. Onyng tiyimdi iske asyryluyn qamtamasyz etu qajet. Zang ghylymgha janasha túrghydan keledi. Búl turaly ghylymy júrtshylyq keninen bilu ýshin Zandy týsindiru kerek, - dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Salaaralyq ghylymiy-tehnologiyalyq jospardyng ayasynda memleket ghalymdar men óndiristi biriktirip, ónerkәsipten ghylymgha tikeley tapsyrys berui tiyis.

- Eger oghan súranys bolmasa, onda algha jylju da bolmaydy. Búryn da solay bolghan. Barlyq últtyq kompaniyalar, naqty óndiris qyzyghushylyq tanytyp, tapsyrys beretin bolsa, onda is algha basady. Premier-Ministr jetekshilik etetin Joghary ghylymiy-tehnikalyq komissiya óz júmysyn naqty osyghan baghyttauy tiyis. Bizde Tehnologiyalyq sayasat turaly da kenes bar. Eki komissiyanyng da qúramyna biznes, ghylym, últtyq holdingiler men kompaniyalardyng ókilderi enuleri kerek. Olardyng naqty ózara is-qimylyn qamtamasyz etu qajet. Egerde biz osy júmyspen ýnemi ainalysyp, kemshilikterdi kórip otyrsaq, tapsyrys bolatyn bolsa, onda ony naqty ekonomika qoldana bastaydy jәne paydalanatyn bolady, - dedi Preziydent.

Memleket basshysy tek osynday, әsirese memleket, ghylym men naqty ekonomika arasyndaghy salaaralyq ýilestiru ghana búl júmysty algha jyljytudy qamtamasyz ete alatynyn atap ótti.

«Parasat» holdingisining qyzmetin qayta qarap shyghyp, ony ghylymy saladaghy memleketting tiyimdi operatoryna baghyttau kerek.

Ghalymdargha innovasiyalyq jәne ziyatkerlik menshikti kommersiyalandyrudy budjettik qarjylandyru ayasynda qarastyru mýmkindigin úsynu qajet.

Salalarlyq ghylymiy-tehnologiyalyq park arqyly basym innovasiyalyq tehnologiyalardy, ónimder men qyzmetterdi tendestirudi aiqyndau qajet.

Ghylymiy-zertteu jәne tәjiriybelik konstruktorlyq júmystardy qarjylandyru qúrylymyn halyqaralyq tәjiriybege sәikestendiru kerek.

Preziydent innovasiya ýshin negizgi mәsele - mamandardy qoldau ekenin atap ótti. Qarjy jәne investisiya ýshin kýres býginde ekinshi oryngha syrghyghan, birinshi oryngha dayarlyghy myqty kadrlar - kәsiby mamandar shyghyp otyr. Jyl sayyn Qytay ghylymiy-tehnikalyq mamandar rezervin 500 myng adamgha, Ontýstik Koreya - 200 myng adamgha tolyqtyrady. Qytay men Ýndistanda bilikti mamandar әlemdegi ghylymiy-tehnikalyq qyzmetkerding jalpy sanynyng ýshten birin qúraydy. Qazaqstanda injenerlik mamandyqty bitirgen týlekterding ýshten biri ghana óz mamandyqtary boyynsha júmys isteydi.

- Men qazirgi uaqytta injenerlik mamandyqty tandau kerektigin ýnemi aityp kelemin. Bәri yurisprudensiyany, biznesti, ekonomikany oqu ýstinde. Al biz qazir Qazaqstandy industrialandyru isin qolgha aldyq. Ótken jyly 152 kәsiporyn iske qosyldy, biyl janadan 190 kәsiporyndy iske qosamyz, injenerlik mamandar qajet. Búl baghytta ýgit jýrgizilui tiyis. Sebebi, biz olardy memleket esebinen oqytamyz, júmysqa ornalastyramyz. Tipti, memlekettik granty boyynsha әlemning eng ýzdik uniyversiytetterin «bolashaqtyqtar» bitirip kelip jatady, sizder olardyng arasynan mamandardy tandap almay jýrsizder. Olay bolsa, olardy nege oqyttyq? Men OESR-gha mýshe eldermen vizasyz rejimdi pysyqtau turaly tapsyrma berdim, - dedi Preziydent.

Memleket basshysy sheteldik jәne ózimizding joghary bilikti mamandar ýshin qolayly jaghday jasap, tirshilik túrghysynan súranystaryn qamtamasyz etu qajettigin atap ótti. Sonday-aq otandyq talanttar men kәsiby mamandardy yntalandyryp, qoldau kórsetu kerek.

- Men jospardy әzirleuge keshendi kózqaras turaly aitqanymda, osynyng bәrin eskeru kerek. Bizge qazirgi kezde jana buyn tehnokrattar qajet. Bir jaqsysy, sheteldik kompaniyalardyng aituylarynsha, olar bizge júmys isteytin jana mamandardy dayarlauda. Men sheteldik múnay kompaniyalary oqytu ortalyqtaryn ashyp, bir jyl oqytqan song injener diplomyn beretini turaly ýnemi aityp kelemin. Óitkeni onda erteng ózderi júmys isteytin - jabdyqtar, búrghylau stanoktary, baqylau-ólsheu qúrylghylary bar. Olar sonda oqyp shyghyp, birden júmysqa aralasatyn bolady. Sebebi, ol - injener. Al biz injener mamandyghy ýshin bes jyl boyy bilim alamyz? Qazir olar qayda? Bizding óz janashyldarymyz, Kulibinderimiz az emes. Statistika boyynsha janalyq ashu jóninde 1500-2000 súranym týsedi. Onyng kópshiligi ónertapqyshtyq úsynystar. Biraq búl sandar biz ýshin azdyq etedi. Mýmkin endi biz múnymen naqty ainalysa bastaghanymyzdy bilgen son, adamdar búl turaly kóbirek oilana bastap, súranymdy kóbirek beretin bolar, - dedi Memleket basshysy.

Núrsúltan Nazarbaev tehno- jәne innovasiyalyq parkter men biznes-inkubatorlar júmysy ýshin perspektivasy bar mamandargha layyqty úzaq merzimdi granttar beru mәselesin oilastyru qajettigine nazar audardy. Mysaly, «Jýz jana talant», «Jýz ýzdik innovator», «Absolutti innovasiyalyq preziydenttik kluby» tәrizdi kóptegen baghdarlamalar negizinde granttar berudi qarastyryp, erekshe kózge týskenderdi ýnemi yntalandyryp, qoldap, granttar taghayyndap otyru qajet.

- Men Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna arnalghan jýzdegen innovasiyalyq jobalar turaly búghan deyin de aittym. Olar kelesi 20 jylgha arnalghan Qazaqstannyng baghdarlamasyna ainaluy tiyis. Býgingi jastar erjetip, 2030 jyly 40 jasqa keledi, sol uaqytta bizding elimiz jana innovasiyalyq kezende ómir sýretin bolady. Men 20 jyldyq turaly bayandamanyng ornyna Qazaqstannyng osynday baghdarlamasyn úsynghym keledi. Býgin sizder maghan osynday 70 jobany kórsettinizder, olardyng jartysyn men jaramsyz degen bolar edim, óitkeni olar naghyz innovasiya emes. Biraq әli de uaqyt bar. Barlyq sala boyynsha júmys isteyik. Árbir últtyq kompaniyalar, kәsiporyn, zauytta   ghylymiy-zertteu instituty bolu kerek. Oghan olar  qarjy bólui tiyis. Sheteldik  investorlar kenesi bolady. Onda alghashqy kezenderi barlyq múnay, metallurgiyalyq kompaniyalardyng búl iske óndiristing keminde 1 payyzy kóleminde qarjy bóluin mindetteu kerek. Biz búl túrghyda tәjiriybesi bar elderden kóp nәrseni ýirenuimiz qajet. Transfert tehnologiyasy boluy tiyis. Onsyz bolmaydy, odan keyin odan әri damityn bolamyz. Mysaly, biz Nazarbaev Uniyversiytetinde osynday zerthany qúratyn bolamyz, - dedi Preziydent.

Ekinshi baghyt - innovasiyany qarjylandyrugha jer qoynauyn paydalanushylardy, iri biznesmender men últtyq kompaniyalardy tartu. Últtyq kompaniyalar ózderining innovasiyalyq damu josparlaryn әzirlep, Ýkimetpen kelisuleri kerek. Innovasiyalyq damu qazaqstandyq mazmúndy arttyru baghdarlamasyna sәikes boluy tiyis.

Ýshinshi baghyt. Innovasiyany keninen damytu ýshin shaghyn jәne orta biznes sektoryna eng qolayly jaghday jasau kerek.

Preziydent innovasiyalyq qyzmetting tәuekeldik sipatyn eskere otyryp, Ýkimet innovasiyalyq qyzmetting ontayly úiymdastyru-zandyq týri turaly mәseleni pysyqtauy qajettigin atap ótti.

Ekonomikalyq damu jәne sauda men Qarjy ministrlikteri innovasiyany fiskaldyq yntalandyru jәne qoldauda halyqaralyq tәjiriybeni jan-jaqty zertteuleri tiyis. Sonday-aq, kәsiporyndardy negizsiz tekseru osynday qoldaugha jatady.

Elimizdegi transúlttyq korporasiyalarly shiykizattyq emes sektorgha tartudy belsendi jýrgizu kerek. Qazir әlemde tirkelgen patentterding 80 payyzy transúlttyq korporasiyalardyng ýlesine tiyedi. Joghary ghylymy tehnologiyalardy qarjylandyruda da olardyng ýlesi 80 payyzdan asady. Singapurde 7 mynnan astam transúlttyq korporasiya jalpy ishki ónimining 30 payyzyn qamtamasyz etedi. Qazaqstanda olardyng ýlesi joq.

Jalpy alghanda, innovasiyalyq qyzmetting barlyq kezeni men týrin qamtityn, innovasiyany yntalandyru men qoldaudyng keshendi paketi kerek.

- Ýkimetke «Industrialdyq-innovasiyalyq qyzmetti memlekettik qoldau turaly» zang jobasyn ýsh ay merzimde әzirleu ýshin júmys tobyn qúrudy tapsyramyn. Sebebi, biz Parlamentting kýzgi sessiyasynda ony qabyldap, Zang kelesi jyldan júmys isteui tiyis, - dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Tórtinshi baghyt. «Bolashaq innovasiyanyn» serpindi nýktesin damytu. Ázirshe Qazaqstanda múnday ósim aimaghynyng eki nýktesi anyqtalyp otyr. Búl - Astanadaghy Nazarbaev Uniyversiyteti men Aqparattyq tehnologiyalar parki. Uniyversiytet elimizdegi jýie qúraushy innovasiyalyq-ziyatkerlik klasterge ainaluy kerek. Onyng ghylymy ortalyqtary Qazaqstanyng jana ghylymy jýiesining negizin qalauy tiyis.  «Alatau» aqparattyq tehnologiyalar parki bazasynda Innovasiyalyq tehnologiyalar parki kesheni qúrylady.

- Men býgin tanystyrylghan jobany qoldaymyn jәne Ýkimetke Innovasiyalyq tehnologiyalar parkin damytudyng strategiyasyn әzirleudi tapsyramyn. Óz kezeginde biz Astanadaghy Nazarbaev Uniyversiyteti turaly strategiyany qabyldadyq. Men  Innovasiyalyq tehnologiyalar parkining Qamqorshylar kenesine jetekshilik etip, onyng strategiyalyq damuyn aiqyndaugha atsalysatyn bolamyn. Al Premier-Ministr jetekshilik jasaytyn Basqaru  komiyteti ony iske asyratyn bolady. Biz sheteldik basqarushy kompaniyany tandaugha tiyispiz. Onyng tiyimdi júmys isteui ýshin Innovasiyalyq tehnologiyalar parki jónindegi normativtik-zannamalyq bazany da qayta qarap, eger qajet bolghan jaghdayda, ózgeler tәrizdi, jeke zang qabyldau kerek. Keleshekte jergilikti mýmkindikterdi eskere otyryp, ózimizdegi barlyq tehnoparkter men aimaqtargha innovasiyalyq sipat beruge tiyispiz, - dedi Preziydent.

- Biz barlyq infraqúrylymdy qúruymyz kerek, fiskaldyq mәsele boyynsha kelistik, sheshtik. Olar bәrinen bosatyluy tiyis. Sheteldik jәne qazaqstandyq kompaniyalar qyzyghatyn infraqúrylymdy qúryp, júmys isteytin kәsiporyndar men jana óndirister ashyp, ortalyqqa ainalamyz, memleketting barlyq innovasiyalyq sayasatyn iske asyramyz. Tanymaldyq, ýgit-nasihat kerek, sondyqtan biz erekshe tapsyrma beremiz. Jaqsy syilyqtar taghayyndap, «Altyn sapa» konkursy tәrizdi ónertapqyshtardyng últtyq bayqauyn ótkizu qajet. Búl qogham ýshin, jastardyng innovasiyalyq ruhty sezinuleri ýshin qajet. Barlyq kәsiporyndar osy kórsetkish boyynsha esep beruleri tiyis. Barlyq memlekettik qyzmetshilerdin, ministrlikterdin, vedomstvolardyng jәne oblystar basshylarynyng júmysyn biz osy kózqaras túrghysynan baghalaymyz. Biz jaqqan alaudan bizde de Kulibinder, Edissondar tabylyp, әlemning ózge de elderinen shyqqanday óz janashyldarymyz shyghatyn bolady, - dep atap ótti Memleket basshysy.

Preziydent búl mәselede Qazaqstan Reseymen óte tyghyz yntymaqtastyqta bolatynyn atap ótti.

- Resey Preziydentimen preziydenttik kelisimimiz bar. Biz «Skolkovoda» júmys bastalghanyn, Reseyde júmys kólemi kóp ekenin bilemiz. Osy tәjiriybeni zerttep, birlesip júmys isteuimiz kerek. Birlesken kezde is әrdayym ónimdi jәne nәtiyjeli bolady. Óitkeni biz birynghay Keden odaghynyng qúramyndamyz, kelisimshart, odaqtastyq qatynastar bar. Men Belarusten da jәne ózgelerden de alarymyz bar dep oilaymyn. Áriyne, sheteldik tәjiriybe kerek. Men ne baryn kórip otyrmyn. Búl osy jospar boyynsha jaqsy qadamdar baryn bildiredi. Men sizderge zor tabystar tileymin! - dedi Núrsúltan Nazarbaev.