Úly Han babalarymyz taqymy isip taqta otyra almapty. Bәri shetinen kók nayzasyn kóldeneng ústap jortqan alaman, shetinen jortuyl bolypty.  Bahadýr bolypty. El irgesin kósiltip, baysyn ólkeni bauyryma basyp qalamyn degen joryq jolynda jeti hanymyz sheyit ketedi. Bala shaghasy, ýrim bútaghymen.

Áuelgi hanymyz - Joshy әuletining úrpaghy Orystan tughan Bolattyng úly Kerey han. Kerey men Jәnibek sondarynan qalyng qol ertip Qozy-Basy tauynyng basyna tóre tanbaly qyzyl bayraghyn tikkende orda qazaq handyghy Kerey babamyzdyng tәleyine búiyrypty. Ortaghasyrlyq ghúlama tarihshy Múhamed-Haydar Dulattyng kuәligine jýginsek, búl oqigha býgingi zamandyq jylnama betinen  1456 jyldy kórsetedi.

Úly Han babalarymyz taqymy isip taqta otyra almapty. Bәri shetinen kók nayzasyn kóldeneng ústap jortqan alaman, shetinen jortuyl bolypty.  Bahadýr bolypty. El irgesin kósiltip, baysyn ólkeni bauyryma basyp qalamyn degen joryq jolynda jeti hanymyz sheyit ketedi. Bala shaghasy, ýrim bútaghymen.

Áuelgi hanymyz - Joshy әuletining úrpaghy Orystan tughan Bolattyng úly Kerey han. Kerey men Jәnibek sondarynan qalyng qol ertip Qozy-Basy tauynyng basyna tóre tanbaly qyzyl bayraghyn tikkende orda qazaq handyghy Kerey babamyzdyng tәleyine búiyrypty. Ortaghasyrlyq ghúlama tarihshy Múhamed-Haydar Dulattyng kuәligine jýginsek, búl oqigha býgingi zamandyq jylnama betinen  1456 jyldy kórsetedi.

Qazaq Ordasy danyqty Altyn Ordanyng ong qanaty, yaghny Aziya bóligindegi Kók Orda úlysynyng sheginde dýniyege kelgen. Bas Orda ishinen kýirep ydyray bastaghan tústa bir-birine býiidey tiyip býlinshilikke jol bergen sol qanat, yaghny Altyn Ordanyng qazirgi Shyghys Europa, Qyrym betindegi úlysy, Edildi en jaylaghan eli uaqytqa jútylyp, kenistikke sinip ketti. Uaqyt pen kenistik sonshama baytaq úlysty op-onay jútyp qoyghan joq; ózara qyrqysqan, baq talas bәseke júrtqa ainalghan aghayyndy syrttan andyp baqqan jaudyng jemsauyna saldy da otyrdy, saldy da otyrdy. Músa úly Mamay by men Janbyrshy Aghys batyr siyaqty ant attap, antúrghandardyng kesirinen tútastyghyn joyyp, endi býgin jer betinde qalar qalmasy belgisizdikke tirelgen  noghay deytin bauyrynyzdyng basyndaghy kep jogharydaghy sózimizge mynanan bir mysal. Ágәrәky deymiz ghoy osyndayda, Kerey men Jәnibek at oinatyp shyqpaghanda mynau úlan asyr ólkede «shekara bolmaghan» dep shekeley sóileytin  býgingi bizder kim bolar edik? Ibir-sibirde it jegip, iyrek qamshylaghan jaqút jaqynymyzdyng janynda jýrer me edik, әlde, balyq aulap, baqa baghyp, qúrt qúmyrsqa, shayan shaynap shýrshitting yghynda otyrar ma edik? Tәuba, baghymyzgha altyn qúrsaq analar Kerey men Jәnibektey oghylandardy tuyp beripti. Tәniri mandayymyzgha  kóne Týrki әleminen «Qazaqbaydyng balasy» atanyp shanyraq kóterip, bólek otau tigudi jazypty.  Jihan kóshining qataryndamyz. Birde ilgeri, birde keyin kelemiz. Qazaqtyng ilgeri ketip ilkimdi oray tapqan, keyin ketip kejegesi keri tartqan taghdyry Grigorian jyl sanauynyng Bir myng da toghyz jýz toqsan birinen  bastalghan joq. Sózimizge dәiek ýshin bahadýr han babalar biylik qúrghan zamanalar belesin kóktey sholyp ótelik.

Jәnibek han. Áz-Jәnibek

Kerey hannyng nemere inisi, ol da Joshy әuletinen taraghan Qúiyrshyq hannyng úly Bolat hannyng bel balasy  Jәnibek han óz zamanynda danalyghymen, kóregendigimen, әdiletti әmirshildigimen  Áz-Jәnibek han atalypty.  Áz-Jәnibek (qazirgi sayasy tilding tәmsiline salsaq) memleketshil túlghalar institutynyng irgetasyn qúighan adam. Asyl úryq.

«Qazaq Ordasynyng qúdiretti әmirshileri, qazaq halqynyng úly perezentteri: Qasym han, Haq-Nazar han, Tәuekel han, Ensegey boyly Er Esim han, Salqam Jәngir han, Áz-Tәuke han, Abylay han, eng sony Kenesary han, úly ghalymymyz Shoqan, Alash Orda kósemi Álihan Bókeyhan - barlyghy da osy әulie Áz-Jәnibek hannyng tikeley úrpaqtary» dep jazady klassik jazushymyz Múhtar Maghauin (M. Maghauiyn, Shygharmalar jinaghy, 11 tom 19 bet).

Biylikti iship-jeu, talap alyp taltandap basu dep qana týsinetin shirik týsiniktegi beybaqtar qauymynan qazaq ruhyn arshyp alghysy keletin izdengish ghalymdar buyny tabylyp jatsa, Áz-Jәnibek әuletining tegin, Áz-Jәnibekten taraghan memleketshil túlghalar tarihyn indete zertteudi úsynar edik. Óitkeni, әkimdik jýiege kezdeysoq kiylikken qortyq sanaly adamdar tobyry kóbeygen sayyn qazaq qoghamy sordan kóz ashpasy anyq.

Kerey men Jәnibek birtútas qazaq halqynyng úranyn kóterdi, bayraghyn tikti,  ordasyn bekitti. Ózderinen keyin qaryndas júrtynyng qamyn týnde úiyqtamay, kýndiz kýlmey oilaytyn bekterge jón kórsetip, josyq úsyndy. Úly han atalarymyzdyng ruhyna mәngilik taghzym!

Búryndyq han

Kereyding úly Búryndyq han. Búryndyq Jәnibek han dýniyeden qaytqan song taqqa otyrady. Búryndyq han esimi auyzgha alynsa, búrynghy-songhydan biletinin jat elding jylnamashylary qaldyrghan jazbalardan aityp shygha keletinder «Búryndyq emes, Búldyryq» dep búra tartugha dayyn. Ondaghysy «búldyryq», yaghni, «belgisiz», «bar-joghy kýmәndi», «talystay taqqa tyghylghan qoyanjýrek bireu» degendi menzegen týrleri. Joq, Búryndyq han bolghan! Han bolghanda - Kók Ordanyng búrynghy astanasy Syghanaqty jaylap, Áziret Súltan dýrbesi túrghan Týrkistan, Aq-Qorghan, Arqúq siyaqty manyzdy qalalar men qorghan shaharlardyng tóbesinen qús úshyrmay biylegen han. Búryndyqtyng erligin so zamandaghy Ábilhayyr hannyng nemeresi Múhamed Shәibaniyding dýniyeni dýbirge toltyryp atqa qonumen baylanystyrghan abzal. Arystan jýrekti Shәibany Búryndyqtyng tepkinemen Syrdan ketip Mәurennahrdaghy Aqsaq Temir әuletin shabady. Sonynan týrikting (qazirgi qazaqtyn) biraz rularyn erte ketedi. Bú zamanda ózbek ishinde jýrgen qonyrat, qypshaq, qanly, naymandar bir kezde Shәibaniyding qolyna ergen júrt bolsa kerek.

Búryndyq han túsynda «taqsyz han» atalghan Qasym súltan erligimen eldi bauraydy. 1510 jyly Qasym súltandy bas qolbasylyqqa taghayyndaghan Búryndyq Orta Aziyanyng tejeusiz әmirshisine ainalyp bara jatqan Múhamed Shәibany handyghyn tas-talqan qylady.  Búryndyq babamyz óz zamanynyng tereng oishyly, kemel sayasatkeri. Qasym súltannyng erligin tanyp, parasatyn tereng payymdaghan han Búryndyq taghyn  súltan inisine amanat etip tabystap, ózi pir jolyn tandaydy. Sóitip Mәurennahr betine ótip, taqualyqpen ghúmyryn ótkeredi. Búdan song Búryndyq pir Qasym hannyn  aqylmany, pәlsapashy kenesshisi boluy da mýmkin ghoy. Eng keremeti  - ol qan maydandardan qaynap shyqqan Qasymday qazaqtyng úly hanynyng jolyna kóldeneng túrghan joq, batasyn berdi, batiqasyn aitty.

«Búghauly sanannan búlqyn, qazaq, Búryndyqtay hanyna tәu et!» deymiz ghúlama babamyz turasyndaghy qysqa әngimemizding qayyrmasynda.

Qasqa joldy Qasym han

Áz-Jәnibek hannyng  belinen tamyp, Jaghan-Begimning altyn qúrsaghyna bitken qazaqtyng úly hany - Qasym 1445 jyly dýniyege kelgen kórinedi. Keshegi Toqtamys, Orys han, Baraq handardyng erligi eskirmegen, týrkining qiquy aspan astyn qyran qanatynday tilgilegen kýnderding ruhymen tughan er Qasym shiyrek ghasyrgha juyq el biylegen zamanynda Qazaq ordasynyng tóniregin ymyramen, bereke birlikpen ústapty. Joryqpen kýni ótken  han babalardyng túsynda at belinen týspey as ishken  júrt bayyrqalanyp, úrpaq ósirip, ekonomikalyq әleuetin kýsheytip tynys tabugha tiyis edi. Qasym han halqyna keregin qapysyz týsinipti. Júrtyn úiystyryp, aimaghyn tútastyru ýshin Qazaq Ordasynyng astanalaryn da birneshe ret kóshirgen. Aldymen Alataudyng teriskey betin, býgingi Taldyqorghan qalasynyng manyn astana saylaydy. Búndaghy júrtyn astana halqy etip alapatyn kóterip alghan song Shugha betteydi, Úlytau barady, Arqany qonystaydy, Jayyqtyng jaghasyn jaylap, zamanyndaghy Altyn Ordanyng astanasy Sarayshyqqa baryp at basyn tireydi. Kók Orda bolsa da kókeyinde túr, Qasym hannyng kónili  әrige -  irgeli Altyn Orda memleketining territoriyalyq shegine tartsa kerek. Óitkeni Qasym zamanynyng tarihshylary «Dәshti Qypshaqtyng jalghyz әmirshisi qazir Qasym han» degen kuәlik sózder jazypty (Mahmúd ben Uәli. «Bahr әl-asrar»)

Qasym han úly babasy Shynghys han siyaqty óz handyghyna jana nizam úsynady. Búl keyin el auzynda «Qasym hannyng qasqa joly» atalyp ketken Qazaq Ordasyndaghy alghashqy Ata zang edi.

Qasym han 1520 jyldar shamasynda Sarayshyqta dýnie salypty.

Kózimizben kórdik, Sarayshyq qalasynyn  arheologtar qazyp shygharghan ornyn  Jayyq ózeni  jalmap jatyr. Kóne astanamyz ashyq aspannyng astynda kýn men janbar, jelden tozyp mýjilip bituge ainalghan.  Al, han Qasymnyng mәiiti Atyrau jerindegi «Sarayshyq» auylynyng janyndaghy «Jeti han» qorymynda.

El ishin alatayday býldirmey berekemen ústaudyng qyry men syryn, alysty oilap әreket etuding ýlgisin Qasym han biylik qúrghan zamannan izdeu kerek. Qúrghaq jerden qúraq tapqanday ónmendeytinderge ónege - Qasym han dәuiri. Úly han babamyzdyng ruhyna mәngilik taghzym!

Tayyr han

Áz-Jәnibekting úly Ádikting balasy Tayyr Qasym hannan keyin Qazaq Ordasynyng taghyn iyelenedi. Tayyrdan búryn Orda biyligi Qasymnyng úly Momyshqa tiygen eken. Biraq Momysh jylgha tolar tolmas búryn kenetten qaza qúshady. Maghauinning jazuynda Momysh joryq barysynda bastyrylyp óledi. Mýmkin. Biraq, han mingen túlpardyng qol shapqanda sýrinip at túyaghynyng astynda qaluy sәl qisynsyz siyaqty. Shamasy, Momysh kisi qolynan opat tapqan. Sebebi, qazaqtyng tayqy mandayyna bitken Tayyr han tym tәkappar, biylikqúmar jan bolyp shyghady. Altyn Ordanyng ydyrauyna tap kelgen Berdibek han sekildi ol da ainalasyndaghy bekterden bәsekeles izdep pәle qua bergenge úqsaydy. Qasym hannan danqyn asyru ýshin be, әlde jaghday sony talap etti me, Tayyr tóniregindegi elge de tynshsyz han atanady. Jongharmen ata kegin quyp júrtty soghysqa bastaydy. Syrtqy kýshtermen ayanbay soghysqanymen qarauyndaghy qarashy halqyn yghyr etip,  aqyrynda qyrghyzdyng bauyrynan pana tauyp baqilyq bolady.

Ózin biylikpen birge tughanday sezinip, belden basyp tirlik jasaytyn beybaqtargha Tayyr hannyng taghdyry da sabaq bolsyn deymiz de, toghyz úlymen birge sheyit ketken bahadýr Toghym han turaly әngimemizge kóshemiz.

Toghym han

Áz-Jәnibekting nemeresi Jәdik súltannyng úly - Toghym han. Toghym han han saylanysymen Tayyr han jasap ketken topalangha  kezigedi. Teristikten qalmaq, shyghystan moghol, ontýstikten ózbek qylyshyn jalandatyp qanat jayyp, qazany tola bastaghan Qazaq Ordasyna qaray úmtylady. Bahadýr Toghym han ózbek hany Ýbaydolla men moghol hany Ábdirashitpen  Ystyqkólding shyghys jaq betindegi Santash degen jerde qidalasqan maydan qúrady. Toghym әskerining qanatynda alty arystyng biri - qyrghyz halqynyng jau jýrek úldary túrady. Tórt halyqtyng ala balta suyrysyp alysqan alaman soghysy tang qylang bere bastalyp, týn jarymynda әskerining sany qisapsyz kóp ózbek-mogholdyng jenisimen ayaqtalady. Santash soghysynda Toghym er toghyz sary atanghan úldarymen, 37 súltanymen birge sheyit bolady. Búl «Tarihtyng 944 jyly, 18 safar, qazirgi esep boyynsha  1537 jyly  27 shildede bolghan oqigha» dep belgileydi tarihshy jazushymyz Múhtar Maghauin (M. Maghauiyn. Shygharmalar jinaghy, 11 tom, 31 bet).

Toghyz úl, otyz jeti súltanymen sheyit bolghan bahadýr Toghym hannyng erlik ólimi Qazaq Ordasynyng qaytadan qayratyna minip, qaharyn tiguine zor yqpal etedi.Úly bahadýr hannyng ólmes ruhy jer qúshyp qalghan júrtyn jelep-jebep  atqa qondyrady. Tarih sahnasyna Haq-Nazar, Tәuekel, Esim siyaqty erler shyghady. Toghym hannyng ór ruhyn sezingen býgingi úrpaghy da silkinip oyanar, telisi men tentegin jónge salar. Inshalla!!!

Ahmet - Ózbek han. Búidash han

Toghym hannyng maydan berip jýrip ghaziz jannan keshken taghdyry jauyn quantqanymen qazaqtyng ruhyn jasyta almapty. Aruaqtap atqa qonghan Ahmet-Ózbek han týbi bir tuys noghaydyng shapqynshylyghyna qarsy soghysta qasqayyp óledi. Búidash han 1559 jyldar shamasynda Mәurennahrgha joryq jasap bara jatqanda qandauyz tosqauylgha úshyrap әuletimen tegis kóz júmady.

Ahmet-Ózbek han da, Búidash han da halqynyng basyna týsken qiyn-qystau zamannyng kәrinen taysalghan joq, saugha súrap, elin, jerin, qalasyn tútastay jau qolyna bere salghan joq. Maydan dalasynda ólim qúshqan bahadýr handardyng erligi Haq-Nazarday hannyng taqqa minuine jol ashyp ketti. Óitkeni Qasym han túsynda en dalada erkin ósken úrpaqtyng bilek kýshi tolysyp, beli bekip ýlgergen edi. Jenilisting ashy dәmi men qylyshtay janylghan jigerding qúryshynda Kók Orda imperiyasynyng kenistigin tilegen Qazaq Ordasynyng ambisiyasy oyanyp kele jatty.

Haq-Nazar han

Rasynda, Haq-Nazar han Qasym aghasynyng izimen elimizding osy kýngi batys aimaghyna qaray lәshker tartyp jóneledi. Aldymen Qasym hangha qaraghan noghay ordasynyng ýlken bir bóligin ýiirip әkelip ýiirine qaytadan qosady. Reseyge baghynbay sar dalada sadaq tartyp jýrgen bashqúrttyng beldi rularyn ózine qaratady. Qazaq Ordasynyng batys shekarasyn bayaghy Edil-Jayyq eki ózenning boyyna jetkizedi. Keri qaytyp Sibirde Kóshim handy talqandap, Mogholstangha qarsy zor maydan bastaydy. Mogholstan baghytyndaghy soghysta jogharyda bayandalghan jenimpaz Ábdirashit hannyng balasy Ábdilatipti qasyndaghy ondaghan myng týmenimen qosyp qoyyp  basyn shabady. Qyryghyz halqyn qúzyryna qaratyp «qazaq-qyrghyzdyng hany» atalady. Qazaq Ordasynyng eng qaterli jauy Búqar-Ózbek handyghyn jaulaudyng qamyna kirisedi. Aqsaq Temir, Múhamed Shәibany siyaqty Orta Aziyadan shyqqan teris azu Abdolla han  Ózbek-Búqar handyghyn biylep túrghan kez eken deydi. Sәn-saltanatqa malynyp, baylyqqa meldektegen Abdolla erigip otyryp eki jýz, ýsh jýz myng týmen qol shygharyp joryqqa jibere salatyn qúdiretke jetken zaman eken ol. Sonday Abdollannyng kekir basyn ayaghymen teuip qaytugha attanghan bahadýr Haq-Nazar han Tashkent uәlayatynyn  әmirshisi, opasyz Babasúltannyng qastyghynan qaza tabady.

Jau qolyna ótip ketken Týrkistan men Saurandy Qazaq Ordasynyng bauyryna basyp,  antalghan qas dúshpanynyng betin qaytarghan  bahadýr Haq-Nazar han 1580 jyly 23 kókek-sәuir aiynda dýnie salypty. Maydan dalasynda. Joryqqa attanyp bara jatyp.

Sheyit bolghan qazaq handaryn jyl sayyn 23 sәuirde eske alyp, erlik dәrpin madaqtap,  as berip, Qúran hatym týsiru - býgingi úrpaq paryzy ghana emes, memlekettik dengeydegi is-sharalardyng birine ainaluy kerek qoy dep oilaymyz.

Shyghay han

Haq-Nazar han opasyz Babasúltannyng qolynan qaza tapqan kezde aldymen dabyl qaghyp es jighan Shyghay han bolypty. Shyghay han - Áz-Jәnibek hannyng toghyzynshy úly Jәdik súltannyng perezenti. Anasynyng esimi - Abayqan begim, qalmaq. (M. Maghauiyn. Shygharmalar jinaghy, 11 tom, 36 bet).

Jasy seksenge tayaghan Shyghay han Babasúltanday ayar jauy ekpin alyp bara jatqanyn tez payymdap diplomatiyalyq amaldardy qoldanyp baghady. Sóitip ol aldymen Abdolla hanmen bitim jasasyp, Orta Aziyagha qauip tóndire bastaghan Babasúltangha qarsy soghysady. Babasúltan búl kezde Týrkistandy qazaqtardan tartyp alsa kerek. Qazaq Ordasy men Ózbek-Búqar odaghy asyp-tasyghan Babasúltandy alghashqy úrys barysynda-aq yqytyra jóneledi. Atalghan odaqtyng Babasúltan әmirligine qaray baghyttalghan әskery qimyldarynyng bәrin Shyghaydyng atadan ozyp tughan oghylany Tәuekel súltan basqarady. Qazaq Ordasy men Ózbek-Búqar qolynyng soqqylaryna tótep bere almaghan Babasúltan Arqagha qashady. Sary Arqanyng sayyn tósine sinip joghaludy oilaghan Babasúltandy sonynan az ghana qolmen quyp shyqqan Tәuekel súltan Kengir ózenining boyynda quyp jetip qandy jebening úshyna baylaydy. Shyghay súltannyng sayasy taktikasynyng nәtiyjesinde Ózbek-Búqar hany Abdolla tarapynan qoldau tappay, Qazaq Ordasynyng alamany atqan jebeden ajalyn qúshqan Babasúltan  óz kórin ózi qazyp óledi.

Babasúltannyng basyn alghan Súltan úlynyng danqy asyp, mereyi ýstem shyqqanyn kórip el-júrtymen birge  quanghan Shyghay han taghyn tastap, bayaghy Búryndyq izimen pir jolyna týsedi.

Tәuekel han

1583 jyly atadan múra altyn taqqa otyrghan Tәuekel han aldymen Sibir jaghyn shepte ústaydy. Abdollamen odaqtas Kóshim handy kózge ilmey kerey Uan hannyng túqymy Seydaq bekti qoldaydy. O zamanda ot qaruyn sýiretip orystyng otarshyl jasaghy sibirletip kele jatqan edi. Baghzydaghy andysqan dúshpan, keshege deyin bizdi búratana sanap bútyna da qyspaghan ailaly zalym jaudyng aldyn kes kesteudi Tәuekel han sol kezding ózinde-aq oilasa kerek. Tәuekelding aldymen qiyr shyghysqa qadaluynda әlgindey mәn jatqanyn býgin osylay payymdaghan dúrys shyghar. Búl aralyqta Tayyr han túsynan qazaqqa shabudy әdetke ainaldyra bastaghan qara qalmaqty eskermese jәne bolmaydy. Bahadýr han Úzyn Oqty Ondan súltangha bastatyp 1585 jyly qalmaqqa qarsy qalyng qol attandyrady. Qazaq pen qalmaqtyng kezekti qaqtyghysynda Tәuekel hannyng aghasy Ondan súltan sheyit bolady, biraq jenis tuyn qazaq qoly jelbiretip oralady. Qazaq Ordasynyng qoldauymen  Seydaq bek Sibrding Esker qalasyna bekigen song bahahdýr Tәuekel  han Abdolla odaqtasynyng asqynghan keudesin basudyng qamyna kirisedi. Abdolla rasymen aspan astynda shalqalaghan ataqty han tәjin kiyip otyrsa kerek ol uaqytta. «Shynynda da, Abdollanyng biyligindegi Búqar-Ózbek handyghy, qazirgi shekaralyq bólinis jýiesimen aitsaq, Irannyng teristik shyghys bóligi men Aughanstandy týgelge juyq, Pәkistannyng biraz jerin jәne Ózbekstan, Týrkimenstan, Tәjikstandy tútasymen qamtyp otyrghan. Búl - búdan eki ghasyr búrynghy jyrtqysh Aqsaq Temir imperiyasynyng qaytadan qalpyna kelgen kórinisi bolatyn» dep jazady Maghauin (M. Maghauiyn. Shygharmalar jinaghy. 11 tom, 40 bet). Onymen shektelmey Abdolla han Týrkistan men Tashkentke óz adamdaryn saylap Qazaq Ordasynyng tap irgesine tejeusiz biyligin ornata bastaydy. Soghan jauap retinde 1586 jyly  Tәuekel han atqa qonyp Orta Aziyagha kelte joryq jasaydy da Búqar әskerin tapap ótip Sayram týbinen qaytady. Tәukelding kelte joryghynan ruhtanghan kóshpeli qazaq-ózbekter (bayaghy Múhamed Shәibaniyge erip ketken qonyrat, nayman, qypshaq taypalary bolsa kerek) azattyq kýresine shyghady. Shyghay hannyng sayasy taktikasy men diplomatiyasyna jetik Tәuekel han Ózbek-Búqar úlysyna esesi ketip jýrgen Iran shahy Abbasty ózine odaqtas etip alyp birge qimyldaydy. Abdolla handyghynyng qyr-syryn әbden týiip bitken song Tәuekel 1598 jyly sheshushi joryqqa saylanyp attanady. Abdollanyng ózbek, tәjik, týrikpen, pýshtún sarbazdarynan qúrylghan jenimpaz әskerining qabyrghasyn kýiretip Syrdariyanyng eki jaghasyn býkil atyrabymen, Týrkistan, Sauran, Arqúq, Otyrar, Sayram siyaqty qalalardy Qazaq Ordasyna qaytaryp alady. Abdollany kýiikten óltirip, Mәurennahrgha joryq bastaydy. Toqsan myng qol ertken bahadýr han Ferghana jazirasyn keship ótip, Aqsaq Temirding astanasy Samarqanttyng qaqpasyn ashady.  Samarqantqa inisi Ensegey boyly Er Esimdi qaldyryp jetpis myng qolmen Búhardy birjola tize býktirip, Búhara qalasyn alugha úmtylady. Mine, osy Búhara shaharynyng bekinisinde Tәukel han qatty jaradar bolady. Sóitip Tashkentke jetip, úlys úrpaghymen rizalasyp,  fәny dýniyge hosh aitysyp kete barady.

Tәuekel han zamanynda Qazaq Ordasy qayraty tasyp, qarymy úzarghan, keregesi kenip, irgesi kenigen, dabysy alysqa ketken el boldy.  Bahadýr Tәuekel hannyng qazaq tarihyndaghy oryny, is-әreketi, jihangerligi tereng zerttelip zerdemizde toqyluy kerek. Tәuelsiz memleketinning tәu eter túlghasy - Tәuekel han!

Ensegey boyly Esim han

«Esim hannyng eski joly». Qasym hannan kóp keyin taqqa otyrsa da Esim hannyng joly nege «eski»? Gәp mynada bolsa kerek. Esim han es jiyp әbden qútyrynghan  Qalmaq eline soghysqa attanghanda Tashkenttegi tuysy, qataghannyng hany  - Túrsyn Týrkistan men Sayramdy kýiretedi. Qorghansyz qatyn balany úlarday shulatyp, eldi toz toz etedi. Sol kezde  joryqtan jenispen oralghan Esim han ekpinin tejemegen bette baryp qataghandy shabady. Boyy arbanyng kýpsheginen asqan erkek kindikti eki úlys qataghan sóitip Esimning qolynan qyrghyn tauypty. Osy kýni qazaq ishinde  «Rugha kirmeymiz» deytin Áulieata, Shymkent jaqtaghy shanyshqylylar Túrsyn hannyng emes, Ensegey boyly  Esimning qalyng qolymen ilesip qalmaqty qangha boyaghan er qataghannyng bir bútaghy bolsa kerek. Altyn Ordanyng tarihynan esinizge týsken shyghar, opasyzdyq jasaghan dúshpandaryn úly qaghan Shynghys han da osylay jazalaushy edi ghoy. Qataghannyng taghy bir bútaghy, Shyghys Týrkistangha ayaq salghan Súltanghazy tórening qarauyndaghy qataghandar keyingi zamanda úighyrgha sinip «dolan» atanyp jýr.

Tәuekelden keyin alapaty asqan aibyndy elding irgesin qymtap ústau ýshin de Ensegey boyly Er Esim Shynghys babasynyng jolyn, «eski» joldy, qatang ústanghan dep bilemiz. Óitkeni, Tәuekelden song Qazaq Ordasyna qarap iri shaharlar men úlystar qalghan-dy. Olardyng kez kelgen sәtte Ordagha qarsy әreketterge baruy әbden mýmkin edi. Sondyqtan, jaudyng tiline erip Túrsyn han siyaqty satqyndyq jasaytyn opasyzdyr men onyng qarashy halqy әlgindey jaza keshui tiyis boldy.

Abdolla han ólip, Búqar memleketine Joshy hannyng on ýshinshi úrpaghy  Toqay Temirden taraytyn Hajy Tarhan әuletining basy Pir Múhamed han saylanghanda, Esim han men Pir Múhamed arasynda 1598 jyly kelisim jasalady. Kelisim nәtiyjesinde Syrdariyanyng boyy, egiz dariyanyng jaghalauyndaghy otyzgha juyq qala, Qyzylqúm men Ferghana jazyghy  Qazaq Ordasyna qaraydy. Búqar-Ózbek iyeligine Samarqant qana tiyedi. Keyin Ferghanany, Tashkentti, ózge de manyzdy bekinister men bútaghynda búlbúl sayraghan baqty-baqshaly kentterdi, Sovet ókimetining túsynda Qyzylqúmdy tútas, Myrzashóldi tegis berip shyqtyq.  Eng sonynda, beridegi  shekara bólinisinde, ejelden qazaqtar qonystanghan auyldardy da ózbek aghayyngha berip qútyldyq.

Tarihymyzgha oralayyq.

Esim han Mәurennahr men Dәshti Qypshaq arasyndaghy tarihy kelisimge (nemese Búqar-Ózbek pen Qazaq Ordasy desekte bolady) qol jetkizgen song Shyghys Týrkistangha kóz tigedi. Óitkeni, qazaqtar agha han Qasym hannyng túsynda Mogholstan imperiyasy - Ýndistangha, Irangha, ataqty Jibek Jolyna mәn bere bastaghan edi. Onyng ýstine Tәuekel han Kýnes pen Tekes әm Ile boyyndaghy júrtyn baytaq ordasyna qosyp, órisin shalqytyp ketken. (1847 jylghy Shәueshek kelisimining qisynsyz saldarynan qayran qúiqaly ólke qytay memleketining menshigine ótip ketti). Tap sol uaqytta uәdesinen ainyghan   Búqar handyghy әuelgi shartty búzyp Qazaq Ordasymen jeti ret qyrqysyp, jeti ret oisyray jenilip ýlgeredi. Jenimpaz Esim han jet retki soghystan song Shyghys Týrkistangha den qonggha mýmkindik alady. Tashkentke Túrsyn súltandy (biraq ol ózin keyin han jariyalap Qazaq Ordasynyng tútastyghyna irtiki salady), Ándijangha Abylay súltandy bek saylaghan Esim hannyng pәrmeni Mogholstannyng Túrfan, Chalysh uәlayattaryna jýre bastaydy. Áytkenmende, Túrsyn hannyng Búqar biyleushisi Imamqúly men Mogholstannyng agha hany Abaqpen astyrtyn sybaylastyghy ýlken joryqqa kedergi bolady. Moghol qalmaqtarymen soghysyp oralghanda Túrsyn han әlgindey opasyzdyq jasap, Qazaq Ordasynyng irgesin sógip ketedi. «Qataghanda han Túrsyn - Han Túrsyndy ant úrsyn» degen sóz sodan qalghan.

Esim han túsynda Qazaq Ordasy imperiyalyq sayasat ústana bastaghanyn bayqaymyz. Imperiyalyq sayasat  Qasqa joldy Qasym hannan, Haq-Nazar hannan, bahadýr Tәuekel hannan Ensegey boyly Er Esimge sabaq ýzbey jetken  edi. Qazaqty aqtaban shúbyryndygha úshyratyp, ýshten birin jer betinen joyyp jibergen oirat-qalmaq Esim hannyng túsynda 1627-1628 jyldary sol aqtaban shúbyryndyny óz basynan keshipti. Amal qane, Alashtyng onynan tughan aiy Esim han men Salqam Jәngirden song betin keri búryp ketkenge úqsaydy.

Salqam Jәngir

Esim han taqtan týspegen, biraq biylikten tys qalghan kýngirt jyldarda jarq etip shyqqan aiboz úl - Salqam Jәngir han. Esim han auyr nauqasqa úshyrap tósek tartyp jatty ma, әlde ne, әmir etuden shettep, elding ishki-syrtqy isine úly Jәngir ie bolady.

Ár qily әngime derekterde Salqam Jәngir oirat-qalmaqtyng otyz myng әskerin alty jýz qolmen tas-talqan etip, kýlin kókke úshyryp jiberipti dep aitylady. Otyz myng týmenge  alt jýz qoldyng qarsy shyghuy qisynsyz shyghar, biraq, «kýlin kókke úshyryp jiberipti» deytin sóz shyndyqqa janasady. Sebebi, Salqam Jәngir  Tәuekel hannyng kezinde bastalghan Resey men aradaghy diplomatiyalyq qarym-qatynasty jalghastyra jýrip orystyng ot shashatyn qaruyna qol jetkizgen edi.

1652 jyly qazaq-oyrattyng kezekti bir qaqtyghysynda sheyit bolghangha deyin Salqam Jәngir bel sheshpey maydan dalasynda, úly dýbir qalyng qoldyng ortasynda jýredi. Salqam Jәngir biylik qúrghan zamanda qaterli jaudyng qataryna Búqar-Ózbek emes, oirat-qalmaq -  Jonghar handyghy shyghady. Mongholdyng on eki úlysy Batúr tayshy tikken qyl qúiryqty qyzyl tudyng astyna birigip basty jau Qazaq Ordasy dep tanidy.  Ot qarudy orystan alyp qana qoymay, qolgha týsken ústalargha soqtyryp jasap shyghara da bastaydy. Sóitip әbden jasanghan jau 1643 jyly Qazaq Ordasyna kep tiyedi. Búl kezderde ózbekpen odaqtasyp ýlgergen Salqam Jәngir Jalantós atalyq pen ózbek qosynyn qanatyna alyp jonghardyng tuyn jyghyp qaytarady.

Maghauin aqsaqal 1644 jyly Salqam Jәngir Búqar handyghy men Úly Moghol imperiyasynyng arasyndaghy joyqyn kýreske belsene aralasty dep jazady. Salqam Jәngir han Mogholgha qarsy Búqardyng Nәdir Múhamed hanyna jýz myng әsker beripti!

Salqam Jәngir han ghana emes, batyr qolbasshy,  Qazaq Ordasynyng tarihynda soghys ónerin qapsyz mengergen, soghys tehnikasyn jetildirgen túlgha retinde әigilenuge tiyis. Elimizding qorghanys salasynda Salqam Jәngirding esimi erekshe úlyqtaluy kerek. Ol eki jýz jylgha sozylghan qazaq-qalmaq soghysynda ózi handyq qúrghan dәuirde  qazaq jerining synyq sýiemin jau qolyna bergen joq. Agha handar amanatyn adal atqaryp, úrpaghyna úly múrattar jolyn aiqyndap ketti.

Tәuke han

Tәuke han úly handar sanatymen salystyrghanda iyini bostau, qazirgi tilmen aitqanda,  «demokartiyashyl» han bolghangha úqsaydy. Úqsaydy emes, tarihy shyndyq solay. Tәuke han eng birinshi bolyp tóreler josyghyna toqtam salyp biylikke biyler institutyn engizgen adam. Úly jýzge Ýisin Tóle, orta jýzge Qaz dauysty  Qazybek, kishi jýzge alshyn Áyteke, qyrghyzgha Qarash, qúramagha Múhamed, qaraqalpaqqa  Sasyq by bolady. Tәuke zamanynda alty arystyng ýsheui: qyryghyz, qaraqalpaq, qúrama irgesin bólek salady. Jonghar da tynym taptyrmay shauyp Qazaq Ordasynyng jaziraly ólkesi Arys, Shu boyyna deyin jetip, qalalardy órtep ýiindige ainaldyrady.

Tәuke han zamanyndaghy biylerding biyliginde de  qalyng qazaq birneshe ret úiysyp jaugha qarsy túra alghan. Birinde Ábilqayyr bastap Búlantyda, endi birinde IYtishpesting kóli - Anyraqayda jonghardy jenip shyghady. Biraq, jenisting arty taqqa talaspen tarqap Ábilqayyr ókpelep ketedi. Áz-Jәnibekting tikeley úrpaghy Ábilqayyr taqqa layyq bolsa da biyler jaghy Bolatty qúp kóredi. Bolattan keyin Qayyp súltan han bolady. Qayyp súltannyng kezinde qazaq handyghy býlinip ydyraghannyng ýstine ydyray beredi. Abylay alash júrtynyng hany atanghansha әr jerde Ábilqayyr, Sәmeke, Jolbarys, Ábilmәmbet, Baraq súltan «jarty patsha» bolyp jarlyq shashyp jýrgenin keyingi tarih pen el auzyndaghy әngimeler bayan etedi.

Abylay hannyng erligi, el biyleu dәstýrinde eskini janagha jalghap, danalyqpen ghúmyr ótkergeni, alysty arbap, jaqyndy barlap, halqyna qorghan bola bilgeni, Qasym han,  Haq-Nazar, Tәukel han, Er Esimderding danqyna jetpese de óz zamanynan asyp tughan bekzat bolmysy  turaly azdy-kópti jazylyp, júrt zerdesine jetip jatyr. Soghan da myng shýkir dey kelip, bahadýr han babalarymz turaly qysqa sholuymyzdy týiindegendi jón kórdik.

P.S. Tәuelsizdik alyp mәre-sәre bolyp jatqan jyldarymyzdy eske týsireyikshi, apta sayyn demey-aq qoyalyq, ay sayyn, ay ozsa jyl sayyn bir batyrdyng tughan kýnin toylaudan, as berip at shaptyrudan sharshamaytyn edik qoy. Sonara bәrin úmyta bastadyq. Qas batyrlardyng memlekettik dengeyde atalyp ótken merey jasy birte-birte oblys, audan, qala berdi auyl-aymaq dengeyine týsip ketti. Sodan keyin-aq, әr auyldan batyr men baghlan qaptady. «Bizding búl  babamyz pәlen degen soghysta týgilen degen qalmaqtyng batyryn nayzasymen týirep týsiripti» dep keude qaghatyn júrt qayda barsanda. Sóitip batyrlar ghana úlyqtalugha tiyis mereke sayqymazaq kelekege ainaldy. Búnyng bәri jýiesizdikting saldary eken. Oghan әli mәn bermey kelemiz.

Bir qyzyghy, batyrlar dәriptelse de handardyng esimi atausyz qaldy. Áli de solay. Nege? Sonda mynau úly dalada batyrlar ghana ómir sýrgen be? Handar bolmasa, úly handardyng sayasy biyligi bolmasa, batyr eldi baurap, etegin qymtap túra ala ma? Oiymyzsha, býgingi tarihshylar men iydeologtar qazaq tarihyndaghy handar rolin;   úly handardyng el biyleu josyghyn әdeyi elemeytin sekildi. Sol sebepten de tariyhqa qiys, han babalar ruhyna qiyanat sózder biylik tarapynan jii aitylyp qalady. Áytkenmende, úly tarih jansaq sózben, janylghan jaqty keshire biledi. Sondyqtan, mektep oqulyqtarynan bastap  ghylmi, ruhany ainalymdaghy aqparat kózderinin  bәrinde handar dәuirining tarihyn engizip,  bahadýr han babalarymyzdy úlyqtaugha mýmkindigimiz bar.

«Abay-aqparat»