Abylay hannyn  300 jyldyghyna arnalghan konferensiyada sóilendi

Serik  Erghali,

mәdeniyettanushy

Sabalaq tәnirqút

Abylay - Salqam Jәngir hannyng besinshi úrpaghy. Jәngir hannyng Uәlibaqy, Tәuke degen eki úly bolyp, Jәngir han qaytys bolyp, taqqa Tәuke otyrghanda, Uәlibaqy handyqqa ókpelep, Ýrgenishti biylegen naghashy atasy Qayyp hannyng qolyna barghany belgili. Kәzirgishe aitqanda, Abylaydyng babasy oppozisiyalyq ústanymmen shetelge ketken.

Uәlibaqynyng shóberesi bolyp keletin Ábilmansúr sayasy mәrtebeden ajyraghan tóre retinde әleumettik joq-jitik kóruge tura keldi.Ol aryp-ashsa da, sol kezdegi qazaq elitasynyng basty ókili Tóle biydi saghalaghan. Alba-júlba bolyp, Úly jýzding bas biyining qolyna kelui kezdeysoq pa? Joq. Ol ózining tóre ekenin әri sayasy jәne tarihy missiyasyn jaqsy úghyp ósken. Onyng tóre túqymy ekenin Tólening de bilmeui mýmkin emes. Ol bile-túra ony óz qolyna alyp, til-kóz ben jau kózden saqtau ýshin «Sabalaq» (kәzirgishe ol - býrkenshik) atap, týiesin baqtyrdy, synady, baqylady, tәrbiyeledi, sara jolgha salyp, sayasy alangha iytermeledi.

Abylay hannyn  300 jyldyghyna arnalghan konferensiyada sóilendi

Serik  Erghali,

mәdeniyettanushy

Sabalaq tәnirqút

Abylay - Salqam Jәngir hannyng besinshi úrpaghy. Jәngir hannyng Uәlibaqy, Tәuke degen eki úly bolyp, Jәngir han qaytys bolyp, taqqa Tәuke otyrghanda, Uәlibaqy handyqqa ókpelep, Ýrgenishti biylegen naghashy atasy Qayyp hannyng qolyna barghany belgili. Kәzirgishe aitqanda, Abylaydyng babasy oppozisiyalyq ústanymmen shetelge ketken.

Uәlibaqynyng shóberesi bolyp keletin Ábilmansúr sayasy mәrtebeden ajyraghan tóre retinde әleumettik joq-jitik kóruge tura keldi.Ol aryp-ashsa da, sol kezdegi qazaq elitasynyng basty ókili Tóle biydi saghalaghan. Alba-júlba bolyp, Úly jýzding bas biyining qolyna kelui kezdeysoq pa? Joq. Ol ózining tóre ekenin әri sayasy jәne tarihy missiyasyn jaqsy úghyp ósken. Onyng tóre túqymy ekenin Tólening de bilmeui mýmkin emes. Ol bile-túra ony óz qolyna alyp, til-kóz ben jau kózden saqtau ýshin «Sabalaq» (kәzirgishe ol - býrkenshik) atap, týiesin baqtyrdy, synady, baqylady, tәrbiyeledi, sara jolgha salyp, sayasy alangha iytermeledi.

Ejelgi týrkilik sayasy ómirde, kópti kórip-týigen aqsaqal, marqúm Jaghda Babalyqúly ashyp ketken «Tәnirqút» instituty bolghan. Tәnirqút - elding bolashaqtaghy basshy bolyp tuu peshenesine jazylghan túlghalyq qasiyeti pen qabyleti, Tәnirden tikeley týsken batasy. Onday túlghany abyzdar ghana aiyra alghan, osy qasiyetti sәby kezinen tanyp, abyzdar bala tóreni tәrbiyeleudi erte qolgha alghan. Ol ýderis bertin kele qazaqta «atalyq» (tórelikke tәrbiyeleu) ýrdisine ainalyp ketkenge úqsaydy. Shamasy, Tóle abyz Ábilmansúrdyng tәnirqút ekenin jazbay tanyghan boluy kerek.

Ol Tóle biyding týiesin tekke baghyp jýrmegen syqyldy, Sabalaq ta ózining missiyasyn jastayynan jaqsy bilgen, Tóle abyz oghan bilgizgen jәne ony ruhany shyndap, әskery qabyletin әzirlegen synayly. Sabalaqtyng Tólening týiesi men Ábilmәmbet tórening jylqysyn  baqtyruy dalalyq әskery mektep qana emes, sayasy kirisim (podhod) bolyp tabylady.Sebebi, jylqy men týieni baghu jartylay әskery daghdyny talap etetini óz aldyna, ol maldyng kimdiki ekendigi, әriyne, búl mәselening sayasy sipattyghynda. Onyng ýstine odan әri Sabalaqtyng Bógenbay batyr jasaqtarynyng qúramynda joryq-jortuyldargha qatysqany da halyq auyzyndaghy bólek әngime.

Abylay  sardar

Sabalaq on bes jasynan qazaq-jonghar soghysyna qatysyp, jiyrma jasynda dalalyq soghys mektebin tolyq mengergen sarbaz bolyp shynyghady. Býgingishe aitqanda, әskery joghary mektepti bitiredi. Ýmbetey jyraudyn, t.b. dalalyq әdebiyetting iri ókilderining mәlimetterine qaraghanda, Abylay 20 jasynda qan maydanda erligimen tanylady. Búqar jyraudyng Abylaygha «Sen jiyrmagha  jetken son, Altyn túghyr ýstinde Aq súnqar qústay týledin» deui osynyng dәleli.

Bizge jetken aqparat boyynsha, Ábilmansúr jiyrma jas shamasynda «beymәlim jas sarbaz» retinde jek pe jekke shyghyp, qalmaqtyng bas batyry, qontajy Qaldan Serenning tuysy  Sharyshty óltiredi. Alayda, jek pe jekting erejesi boyynsha oghan kez kelgen batyl әri epti adam shygha bermeydi.Jek pe jekke synaqtan ótken, batyrgha layyq, soghystyng sheshushi kezeni bolyp tabylatyn jeke sayysta jenuge qabyletti, iriktelgen, әskery keneste kandidaturasy bekitilgen adam ghana shyghady.Demek, «Sabalaq» dep Tóle by erkeletken  Ábilmansúrdyng beymәlimdigi onyng búryn jek pe jekke shyghyp kórmegendiginde ghana bolsa kerek.Al, «Abylaylap» talay shapqan ol jappay shayqasta búghan deyin ózin tanytqan aituly sarbaz bolghandyghyn beymәlimdikke balaugha bolmaydy.

Jalpy, kóshegenderdegi Batyrlyq instituty ózin soghysta batyrlyghymen kórsetkenderge emes, әueli jek pe jekte jeniske jetip, әskery mәselede elge sheshushi úpay ne jenis әpergen túlghagha beriletin әskery titul-ataq ekendigi úmytylyp bara jatqanday.

Osy jek pe jekten son, «Abylay» úranyn ózine darytqan, әruaq jelep, Alla qoldaghan Ábilmansúrgha «Abylay batyr» ataghy berilgen boluy kerek. Al, búl ataq ony sardarlyq, yaghni, qolbasshylyq dengeyge kótergen. Onyng batyrlyq ataghynyng tarihtaghy handyq tituly býrkemelep, ol ataghy jayylmaghan, dúrysy: Abylay batyrdy onyng handyq qabyleti basyp ketken.

Abylay hanzada

Dala zanyna sәikes jogharyda atalghan jek pe jek Abylaydy soghys jaghdayynda - sardar, sayasy ortada - súltan retinde moyyndatqan oqigha dep eseptegen dúrys. Onyng jek pe jekke shyghuynyng ózi ony halyqqa tóre ekendigin әigilegen oqigha boluy kerek.

Sabalaqty jek pe jekke shyghartu Tóle by men Ábilmәmbet hannyng kelisken sayasaty deuge bolady. Sebebi, onyng tóre ekendigin bile túra, ekeui de oghan ózin qalyptasqan ahualgha sәikes  súltandyq legitimdigin aqtaugha mýmkindik bergen. Búl qisyn búdan әri Abylaydyng súltan retinde ghana emes, hanzada esebinde sayasy ortadan oiyp oryn aluyna mýmkin bolghan jayttan tuyndap túr. Áytpese, Abylay Tólening manynda Úly jýzding bas batyry nemese súltany bolyp jýre berer edi ghoy. Shamasy, Abylaydyng bas lobbii Tóle abyz ony Qazaq handyghynyng bas ordasy bolyp tabylatyn Orta jýzding hanzadasy, bolashaq Qazaq hany boluyna baryn salyp, Ábilmәmbetting kózin jetkizgen.

Áriyne, Abylay súltannyng elektorat aldyndaghy sýikimi (legitimdigi) jongharmen bolghan soghysta jasalghan alghysharttan bastau aldy. Onyng әskery qayratkerligi, qolbasshylyq qabyleti 1730-40 jyldardaghy shayqastarda erekshe kórindi. Ony Búqar jyrau «Qaldanmenen úrysyp, Jeti kýndey sýrisip...» dep suretteydi. Búl soghysqa Abylaydyng qandy kóilek joldastary: Karakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shaqshaq Jәnibek, Qaraqalpaq Qylyshbek, Shapyrashty Nauryzbay, t.b. belgili sardarlary, yaghny qazaqtyng generaliyteti tize qosa katysady, sóitip, Abylay hanzada handyqtyng әskery ortasynda aiyryqsha abyroygha ie bolghany óz aldyna. Búl - Abylay hanzadanyng soghystaghy taza abyroyy men shynayy erligine sәikes óz elektoratyn ghana emes, sayasy әri әskery elitany ózine qarata bilgendigining dәleli bolyp tabylady.

Abylay - han

Abylaydyng hanzada boluy onyng mansapqorlyghy arqasynda emes, dalalyq qatal ereje men synaqtan ótu jәne súrapyl zamannyng talabyna saymasay bola alghandyghynyng arqasy edi. Dәuirining talaby men súranysyn Áz-Tәukening nemeresi Ábilmәmbet han qanaghattandyra almady.Shamasy, ony Ábilmәmbetting ózi de moyyndaghan jәne múragerdi óz rulasy Áz Tәukening úrpaghynan taba almay, Uәlibaqy túqymyna toqtaugha mәjbýr bolghan. Búl -  Ábilmәmbetting danalyghy men kóregendi deu kerek, әitpese, onyng óz ortasyn sayasy talasqa saluyna mýmkindigi bolmady deuge kelmes. Hannyng óz osaldyghyn moyyndaghan kemengerligi men Abylay lobbiyining tegeurindiigi handyq tizgindi  Tәuke túqymynan Uәlibaqy úrpaghy - Abylaydyng qolyna kóshirdi. Bizge jetken mәlimet boyynsha, Abylaydyng erligi men aqyl-parasatyna bas úrghan Ábilmәmbet ózin kenesshi han dәrejesimen shektepti.Sóitip, Abylay taghdyry alauyz bolghan alashtyng auyzbirligin bekitu kórinisi de bolghan edi. Búl - qazaq tarihyndaghy asa siyrek Últtyq dialogtyng keremet kórinisi men ýlgisi bolatyn! Tipti, Dalalyq demokratiyanyng saltanaty degen jón! Búl - «qazaq -jikshil, qazaq qoghamy - jýzshil» deytin býgingi birjaqty uәjge berilgen on segizinshi ghasyrdaghy jauap!

Býgingi qoghamda dalalyq memleket ýlgisinen at-tonyn ala qashu ýrdisi bar. Handyqty jabayy da әumeser diktatura esebinde elestetu oryn alghan. Alayda, mәsele handyqta emes, sonyng tútushylarynda (nosiyteli) bolar. Abylay babamyz alashy ýshin ózin de ayamady - tútqyngha týsti, halqy ýshin bauyr eti balasyn da amanatqa tapsyrdy. Aqyry dalighan Dalany alashyna aman-esen qaldyru jolynda jan alysyp, jan beristi.

Shyn mәninde Abylay zamany qazaq halqynyng tórt qúbyladan qysym kórgen, handyqtyng da, halyqtyng da joyylu qaupy tóngen kezeng edi. Osynau  qysyltayang tarihy jaghdaydy sol kezding dualy auyzy bir auyz ólenmen bylay beynelepti:

«Bylay barsang Qoqan bar,
Qoqandaghan әkeng bar.
Bylay barsang qalmaq bar,
Kýshindi eppen almaq bar.
Bylay barsang Qytay bar,
Japyraghyndy bútay bar.
Bylay barsang orys bar,
Balandy berseng qonys bar.

Han Abylay alashty qyryq jyldan asa basqardy. Osy jyldarda ol elding aumaghyn týgendep shekarasyn qymtaumen boldy. Sonyng býgingi bir mysaly - Narynqoldan Qordaygha deyingi qazaq-qyrghyz shekarasy әli kýnge myzghymay, býgingi memlekettik shekaragha úlasuy - aibyndy babadan qalghan mol múranyng biri.

Abylay han ózinen búrynghy tarlan sayasatshylar Mәde, Bumyn, Kýltegin, Shynghys han, Ámir Temir, Edige, Toqtamys, Áz Jәnibek, Kerey, Babyr, Esim han, Qasym han siyaqty, ómirining barlyq sәtinde ónege bolghan Dala baskerining (liyderinin) jarqyn túlghasy edi. Ol biylikting bal dәmin tata almady, elin ózi ansaghan jana sayasi-ekonomikalyq jolgha salyp ýlgere almady, sol kezdegi obektivtik ahual ýlgertpedi. Sonyng kesirin әli kýnge tartyp kelemiz. Abylay han - Týrkilerding qara shanyraghyn Qazaqtyng qút mekenine ainaldyrugha bar ghúmyryn arnap, auyr jýkti kóteruge qynq etpegen, ózin halqynan bir mysqal joghary qoymay, jeke basynyng mýddesin kózdemegen, tarihtan jasandy oryn alugha úmtylmaghan, bar quaty men ghúmyryn sarp ete, últynyng zary men soryn kótergen nar túlgha. Nar hanymyz bolatyn.

Jezqazghan qalasy.

14 mamyr 2011 jyl.