2011 jyldyng 15 aqpanynan bastalghan Libiyadaghy qaqtyghystyng sozylyp kele jatqanyna 3 aidan asyp barady. Qaddafigha qarsy shyqqan býlikshiler elding tynyshtyghyn búzyp, qoghamnyng ishine jik salyp ýlgerdi. Múny memlekettik biylik ýshin kýres dep ataugha bolady. 1977 jyly Libiya Jamahiriyasyn jariyalaghan polkovnik Qaddafy elding damu jolyn «halyq massasy biyligimen» auystyryp, El Konstitusiyasynyng ornyna Qasiyetti Qúrandy qoyyp, ministrlikterding ornyn halyq sekretariattarmen  almastyryp, elding damytu jolyn jana arnagha saldy, búl әlem memleketteri tarihynda bolmaghan jana sayasy damu jol bolatyn.

Sonda, әlem memleketterining tarihynda bolmaghan jana sayasy damu jolyndaghy  el ýshin ómir sýru qiyn ba degen saual tuady.

Libyada halyq sany 6 millionnan asady, al múnay men gazdan týsetin paydany jan basyna shaqqanda  JIÓ 14,192$ qúraydy eken. Búl kórsetkish bizding elmen salystyrghanda joghary (Bizde jalpy ishki ónim -11,805$).

Libiyada oligarhtar joq jәne negizgi kapital memleket qolynda. Áriyne josparly ekonomikada múndaydyng boluy mýmkin emes. Al memlekettik kiristing kóp bóligi elde qalyp, ol әdiletti týrde bólinedi. Ádilettiligi mynada, Libiyada qatardaghy medbiykening ailyghy - 1000$.

2011 jyldyng 15 aqpanynan bastalghan Libiyadaghy qaqtyghystyng sozylyp kele jatqanyna 3 aidan asyp barady. Qaddafigha qarsy shyqqan býlikshiler elding tynyshtyghyn búzyp, qoghamnyng ishine jik salyp ýlgerdi. Múny memlekettik biylik ýshin kýres dep ataugha bolady. 1977 jyly Libiya Jamahiriyasyn jariyalaghan polkovnik Qaddafy elding damu jolyn «halyq massasy biyligimen» auystyryp, El Konstitusiyasynyng ornyna Qasiyetti Qúrandy qoyyp, ministrlikterding ornyn halyq sekretariattarmen  almastyryp, elding damytu jolyn jana arnagha saldy, búl әlem memleketteri tarihynda bolmaghan jana sayasy damu jol bolatyn.

Sonda, әlem memleketterining tarihynda bolmaghan jana sayasy damu jolyndaghy  el ýshin ómir sýru qiyn ba degen saual tuady.

Libyada halyq sany 6 millionnan asady, al múnay men gazdan týsetin paydany jan basyna shaqqanda  JIÓ 14,192$ qúraydy eken. Búl kórsetkish bizding elmen salystyrghanda joghary (Bizde jalpy ishki ónim -11,805$).

Libiyada oligarhtar joq jәne negizgi kapital memleket qolynda. Áriyne josparly ekonomikada múndaydyng boluy mýmkin emes. Al memlekettik kiristing kóp bóligi elde qalyp, ol әdiletti týrde bólinedi. Ádilettiligi mynada, Libiyada qatardaghy medbiykening ailyghy - 1000$.

Osynday jaghdayda ózin kim kedey sanay qoyady deysin? Áriyne elita. Elita búqaragha qaraghanda jaqsy túrady. Biraq Libiya Jamahiriyasynda elita   memleket baylyghyn  menshiktey almaydy. Osydan Libiyadaghy qaqtyghystyng saldaryn anyqtaugha bolady. Ol - erkindikti ansaghan, baqytsyzdyqqa úshyraghan halyqtyng narazylyghy emes, ol - jogharghy elita ókilderining klassikalyq týrdegi býligi. Yaghny búl jerde elitanyng ailyghy qanshama joghary bolghanymen,  óz erkimen jeke menshikke mýlikti ala almaysyn. Al Jamahiriyada memlekettik menshik birinshi orynda,  memleket mýlkine qol súqsang qyzmetinnen aiyrylasyn.

Osy jaytty bayqay qalghan  AQSh  elita ókilderin  bastapqyda jasyryn týrde, keyin ashyq týrde polkovnik Qaddafigha qarsy shyghugha ýgittep, osy maqsatpen el ishinen býlik tughyzyp otyr. Bir jaghynan Libiya zayyrly memleket, al onda Qúrannyng zandastyrylghanyn eskergen din ókilderin de Batys biylikke qarsy ýgittey bastady. Osynday ýgitten keyin elding armiyasyndaghy generaldar óz qol astyndaghy ofiyserlerin, al din ókilderi shәkirtterin uaghyzdap Qaddafy biyligine qarsy óre týregeldi. Batystyng HH ghasyrdyng 80 jyldary Kenes Odaghyn da osynday әdispen әlsiretkenin eskersek, Libiyadaghy býlik shygharushy elita men soghan ergen býlikshiler sosializmdegi tegin túrghyn-ýiden, dәrigerlik kómek pen medisinalyq jabdyqtan, bilim beruden jәne әleumettik kepildemeden aiyrylatyn angharmaytyn sekildi.

Mine qazirgi uaqyttaghy býlikke shyqqandar Qaddafy rejiymi sebebimen, jaqsy ómir keship jatqanyn  úqpaydy. Qanaghatsyzdyqtyng saldarynan adamdar shynayy kelbetterinen aiyrluda; al arab memleketterinde halyqtyng biraz bóligi júmys jasamaydy, el baylyghynan bólingen kómekpen ghana ómir sýredi.   Biraq, Libiyadaghy  jaghday sәl ózgesheleu. Qaddafy rejiymi erkin týrde bilim alugha, jobalar jasaugha, ózin-ózi damytugha jaghday jasaydy. Eldegi joghary bilimdi mamandar gastarbayterlar,  qarapayym júmysshylar Ortalyq Afrikadan kelgen bosqyndar (olargha elge vizasyz ótuge rúqsat etilgen).

Búnday ahualdy paydalanghan Batys Qaddafy rejiymin qúlatudy kózdep, eldi azamattyq soghysqa dushar qyludy josparlady. Bahreynde demonstranttardy tankpen qughyndaghanda әlemdik qauymdastyq ýnsiz qaldy. Al Libiyadaghy býlikti basugha shyqqan polkovnik Qaddafiydi halqyn qyrghyngha úshyratty dep jala jauyp, qaydaghy ótirikke toly qararyn qabyldap(№1973 qarar), AQSh-pen NATO beybit halyqty qyruda.  AQSh-tyng jartylay quyrshaghy Bahreyn óz sayasatymen Vashingtongha әbden jaghady, ol elde AQSh-tyng әskery bazasy ornalasqan.  Al Qaddafiydi AQSh óz jauy dep sanaydy. 1969 jyly biylikke kelgennen keyin eldegi AQSh, Britaniya, Italiya әskery bazalaryn joq qylghan polkovnik Qaddafy sol kezden beri óz halqynyng baylyghyn Batystyng jemqorlaryna bermey keledi.

«Abay-aqparat»