QYTAYYNG KELDI, AQYRY...

Esterinizde bolsa, ótken nómirlerimizding birinde «Ýrjarda qytay qaptap jýr» degen taqyryppen shaghyn aqparat jariyalanghan bolatyn. Búl habar qoghamda kәdimgidey dýrligis tudyrdy. Desek te, qúzyrly oryndar tarapynan qytaylardyng keluin ne rastaghan, ne joqqa shygharghan mәlimet әli kýnge deyin aitylmay otyr. Osyghan oray shyghysty betke alyp, sapargha shyqqan tilshimiz kýni keshe Almatygha qayta oraldy. Ýrjardan esken ýreyli әngimening anyq-qanyghyna endi sizder de qúlaghdar bolynyzdar.

Qytaylar lizingting «ishinde» kelipti...

Ras, Ýrjardaghy qytay keldi degen jerdi jalgha alghan «Bәtua» seriktestigi eken. «Bәtuanyn» Qytaygha qanday qatysy bar deseniz, «Bәtuagha» «Pәrmen» degen JShS Qytaydyng 70-ke juyq auyl sharuashylyghy tehnikasyn 5 jyl merzimge lizingke alyp bergen.

QYTAYYNG KELDI, AQYRY...

Esterinizde bolsa, ótken nómirlerimizding birinde «Ýrjarda qytay qaptap jýr» degen taqyryppen shaghyn aqparat jariyalanghan bolatyn. Búl habar qoghamda kәdimgidey dýrligis tudyrdy. Desek te, qúzyrly oryndar tarapynan qytaylardyng keluin ne rastaghan, ne joqqa shygharghan mәlimet әli kýnge deyin aitylmay otyr. Osyghan oray shyghysty betke alyp, sapargha shyqqan tilshimiz kýni keshe Almatygha qayta oraldy. Ýrjardan esken ýreyli әngimening anyq-qanyghyna endi sizder de qúlaghdar bolynyzdar.

Qytaylar lizingting «ishinde» kelipti...

Ras, Ýrjardaghy qytay keldi degen jerdi jalgha alghan «Bәtua» seriktestigi eken. «Bәtuanyn» Qytaygha qanday qatysy bar deseniz, «Bәtuagha» «Pәrmen» degen JShS Qytaydyng 70-ke juyq auyl sharuashylyghy tehnikasyn 5 jyl merzimge lizingke alyp bergen.

Al Qytay mamandary múnda neghyp jýr deseniz, olar sol lizingting «ishinde» kelgen. Syrttay bir qaraghannan-aq, egistik basyndaghy bar júmystyng tetigi qytaylyqtardyng qolynda, solardyng yghynda ekeni bayqalady. Gua Djy Djau hanymnan bastap, júmysshy kiyimin kiyip, shaqyrayghan kýnning ystyghyna kýiip, alqapta shang jútyp jýrgen qytaylyqtar emes. Olar jayly vagondargha qonystanyp, syrtqa shyqsa, kólenkeden әri aspay, jelpinip otyr. Qaz-qatar tizilgen jeti-segiz shatyr ishine eki qatar nar qoyylghan. Múnda júmysshy qazaqtar ornalasqan. Bir shatyrdyng ishinde 20-gha juyq adam týski demalys kezinde syrttaghy ystyqtan panalap, demalyp jatyr.

Qytaylyqtar turaly seriktestikting bas diyrektory Sergey Hvannyng orynbasary Núrlan Biyәdilov: «Olar bizderge qytay tehnikasyn jýrgizudi, soya egudi ýiretuge kelgender», - dep týsindirdi. Aytysyna qaraghanda, olar erikti týrde, lizingke «tirkeme» retinde «jetkizilgen». «Olar bizden esh nәrse almaydy, esh nәrse súramaydy, tek ýiretedi de ketedi». Qúlaqqa jaghymdy estiledi-aq...

Biraq qyl ayaghy: «Audarmashymyn, Qytaydaghy qazaqpyn» degen jastau eki jigitting sózindegi shúbarlyq olardyng qazaq ekenine kýmәn tughyzdy. Qazaq tilin týsingenmen, sóileuge shorqaqtau. Esesine qytaysha jәne aghylshynshagha kelgende, qamshy saldyrmaydy.

Qysyq kózderding bar maqsaty - soya egu ghana bolsa jaqsy ghoy. «Estuimizshe, ózge elge baryp, júmys isteuge kelisetin qytaylyqtar óz elinde: «Men týbi sol elde birjola qalamyn», - degen kelisim-shartqa qol qoyady eken. Ony óz eli ay sayyn jәrdemaqy jiberip, qoldap otyratyn kórinedi» degen әngimeler el ishinde gu-gu etedi.

Aghayyndy alalau bar...

Ýlken-ýlken eki qoyma men tehnikalyq jóndeu ortalyghy salynyp jatqan búl jerde qúiynday dóngelenip, qúraq úshyp jýrgen-  der - jergilikti әkimshilik pen «Bәtuanyn» qyzmetkerleri. Býkil júmysty úiymdastyru solardyng moynynda. Al qytaylar, biz bayqaghanday, olardy tek baqylaytyngha úqsaydy...

Jol boyy Ýrjar men Eginsu auyly túrghyndarynan estigenimizding birazyn kózimizben kórdik. Alqaptaghy qostyng basynda qoyday iyirilip, qazaqtar týski asty kýtip túr. Jýzi jarqyldap, quanyp túrghan eshkimdi kórmedik.

Búl qazaqtar tirshilikting ózegi - biday ósirip ter tókse, astyng tóresi derlik tary ónimin óndirse, qúryp ketkende, astyndaghy atyna azyq bolar súly ekse, enbekke degen qúlshynystary da, kónil kýileri de ózgeshe bolar edi ghoy degen oy eriksiz kókeyge keledi. Óitkeni osy Saryterekke jaqyn jatqan jazyqtaghy bir ýiir jylqy men otarda jatqan qoy ýshin - soya azyq emes. Al qazaq qashan etsiz, yaghny qoysyz, jylqysyz kýn kórgen?!

Qaysysymen sóilesseniz de, adamdar ózderining aty-jónderin ashyq aitudan basyn ala qashady, biraq júmystyng joqtyghynan amalsyz kelgenderin jasyrmaydy. Osynda kele jatqan jol boyynda azyn-aulaq malyn úqsatyp, baghyp otyrghan jergilikti túrghyndar «Bәtuagha» júmys isteuge bireuler kelse, bireuler ketip jatqanyn jetkizdi. Bir sózben aitqanda, adamdar túraqtamay jatyr-mys. «Osydan eki-ýsh kýn búryn ýsh jigit Saryterekten jayau ketip bara jatty», - deydi olar. Al Saryterekten keyingi eldi meken - Eginsu 60 shaqyrym qashyqtyqta.

Elding ýrkip otyrghany: «Bar júmystyng ýstinen qytaylyqtar baqylaydy eken. Bel jazdyrmay, jelkende túrady. Búghan kónbesen, bizge múnday júmysshynyng keregi joq dep, quyp jiberedi»; «Enbek tәrtibi óte qatal. Ertengi elen-alannan bel sheshpeysin. Biraz jigitter osynday shekteusiz júmys merzimine shydamay, belinen shoyyrylyp, densaulyqtarynan aiyrylyp, auyldaryna ketipti»; «Túqym sebu mashinasynda júmys isteytin jigitterding kózderi ýnemi jasauraytyn jaghdaygha jetipti»; «Qytaydan әkelingen túqymnyng qalay, ne dәrimen óndelgeni, saqtalghany belgisiz, olardyng adam aghzasyna ziyandy әser etui әbden mýmkin», - dep, jeldey esken sózder. Júrt tipti: «El shetine qytay kelipti», - dep qaraday ýrkude. «Qytaydyng biri kirgen jerden myny kiredi, әttegen-ay», - dep, auyl aqsaqaldary bas shayqap otyr. Ýlken Ýrjar ózeninen su soratyn qúbyrlardy ornatyp jatqan adamdargha at basyn búrdyq. Su soratyn qúbyr Reseyde jasalyp, Shymkentte qúrastyrylghan.Endi ghana qúrylyp, tekseruden ótken. Ýsh adamnyng biri orys jigiti - agha mehaniyk, bir qazaq - onyng kómekshisi. Endi bir jergilikti qazaq osy qúbyr ózen basyna jetkizilgennen beri ony kýzetip, osy jerde týneytin kórinedi. Qúbyr júmys istegen kýnnnen bastap ta, ony kýzetu sonyng moynynda bolmaq. Bir aigha juyq júmys istep jatsa da, әli eshqaysysy enbek kelisim-shartyna qol qoymapty.

«Nege?» degen súraghymyzgha: «Enbek kelisim-shartyn talap etkenderding keybirin júmystan shygharyp jibergenin kórmesek te, estip jatyrmyz. Sondyqtan búny qalay talap eterimizdi bilmey, túiyqqa tirelip otyrmyz», - dedi olar.

Júmysshy nege túraqtamaydy?

Bizding bir kýn ishinde týsingenimiz, múnda, negizinen, auylda eki qolgha bir júmys taba almaghandar men qosymsha tabys tabugha kelgender júmys isteydi. Túrmystyq jaghday jasalmasa da, әiteuir tamaqtaryn uaqytyly ishedi. Kópshiligi sony da qanaghat etip, túrmystyq-sanitarlyq jaghdaygha kónil de audarmaydy. Áne-mine, adamdar alghashqy ailyghyn alugha tiyis. Alqap basyndaghy týrli qara júmysty atqaratyndardyng ailyq jalaqysy - 40 myng tenge dep belgilengen. Eger túqym sebushi kýnine 12 ainalymnan artyq júmys jasasa, oghan qosymsha aqy tólenedi.

Degenmen múnda adamdardyng túraqtap júmys isteui - kәdimgidey qiyndyq tughyzyp túrghan jaghday. Múny basshylardyng ózderi de moyyndaydy. Olardyng aituynsha, qazir alqapta 100-den asa adam júmys isteydi, әli 40 júmysshy kerek. Biraq olardyng pikirinshe, adamdardyng múnda túraqtamauy auyr enbek pen kelisim-shartqa qatysty nemese júmystyng ziyandylyghynda emes. Mәsele basqada. Olardyng pikirinshe, adamdar songhy 20 jyl boyy enbek etu daghdysynan janylyp qalghan. Olar, kerisinshe, jan ayamay enbek etkennen góri, tiyip-qashyp júmys istep nemese temir-tersek jinap ótkizip, sol tapqan aqshasyna araq ishuge daghdylanyp ketken. Bir sózben aitqanda, jandaryn qinap júmys istegileri kelmeydi.

Biraq sol basshynyng kózinshe egistik basyndaghy adamdardan: «Qaysynyzdyng mamandyghynyz joq?» - dep súraghanymyzda, olar arnayy tehnikalyq bilimi bar asa tәjiriybeli mehanizatorlar bolyp shyqty. Jәne júmysqa qabyldanar aldynda arnayy irikteuden ótken. Yaghny araq iship, aunap jatatyndardyng múnan alpys shaqyrym auylda qalghany anyq. Múndaghylar - etek-jenin týrinip, «nartәuekel» dep enbek etuge kelgender. Sonda da bolsa, olardyng kez kelgeni qalay óz tósek-ornyn kóterip kelse, solay tósek-ornyn kóterip keri qaytuy da ghajap emes.

Bizding kóz aldymyzda Erkin esimdi jigit asay-mýseyin arqalap, bizdi alqap basyna әkelgen jylqyshynyng kóligimen keri qaytyp bara jatty. Basshylardan qaymyqty ma, sóilesuge qúlqy joq ekenin aitty. Bar bolghany: «Auyryp túrmyn», - dedi. Shynynda da, eki beti qyzaryp, sýlesoq túrghan jigitke súraq qoidyng ózi ynghaysyz edi.

Jaldanyp enbek etip jatqandar ózderi auylda jýrgizetin «Belarusi» traktory men Qytaydan kelgen traktordyng esh aiyrmashylyghy joq ekenin aitady. Bir ghana aiyrmashylyghy - Qytaydyng tehnikasy alghashqy kýnnen-aq synyp, isten shyghyp, búlardy iytәurege týsirgen. «Bәtua» JShS bas diyrektorynyng orynbasary da múny jasyrmady. «Biz ol tehnikany kelgen bette «obkatkadan» ótkizbey, birden júmysqa salyppyz, bar kinәrat sodan boldy», - degen uәj aitty. Olardyng bәrine qayyra qosymsha bólshekter alugha tura kelude. Sonda, kelgen bette syna bastaghan tehnikanyng qúny bes jyl ishinde qansha qarjygha ainalady?

Búl jerde kim ýshin bolsa da týsiniksiz taghy bir nәrse bar: qazaqtargha tehnikanyng tilin ýiretuge kelgen qytaylyqtar qayda qaraghan? Álde olar tehnika ýiretushi mamandar emes pe? «Júmysshylar, әsirese túqym sebushiler nege respirator kiymegen?» - degen súraghymyzgha kýn ystyq, ony kiyip júmys isteuge shydamaymyz dep, ózderi kiymeydi», - degen jauapty estidik. Biraq alqap basyndaghylar bet-auyzdaryn oramalmen túmshalap alyp júmys isteude... Qap-qap tynaytqyshtardy eshbir arnayy júmys qolghabynsyz týsirip jatqan júmysshylardy da kózimiz shalyp qaldy. Eger abaysyzda qap jarylyp ketse she?

Adamdardy júmysqa jaldaugha qatysty enbek kelisim-shartyna qatysty qoyghan súraghymyzgha JShS basshylarynan: «IYә, bizde o basta onday olqylyq oryn aldy, qazir múny qolgha aludamyz», - degen jauap estidik. Al biraq alqapta júmystyng bastalghanyna bir jarym ay ótti emes pe?

Kimmen «Bәtuamyz»?

Núrlannyng aituynsha, «Bәtua» JShS ýstimizdegi jyldyng qantar aiynda qúrylghan. Biraq ótken jyldyng kýzinde-aq Saryterek jazyghyndaghy 3 gektar jerdi jyrtyp, soya eguge dayyndap ýlgergen. Oghan deyin, әriyne, ontýstiktegi kórshimen «Pәrmen» JShS arqyly tehnikany lizingke alu mәselesi sheshiletin bolghan. Áli qúrylmasa da, «Bәtuanyn» bolashaq basshylary jergilikti mehanizatorlardy úiymdastyryp, kýzgi pardy jyrtqyzyp tastaghan. Bir traktorshygha 80 myng tenge jalaqy belgilegen.

«Byltyr 3 myng gektar jerdi aldyn ala dayyndap qoyghanymyzben, biyl taghy 1 myng gektar jerdi óndep, túqym seuip ýlgeruimiz kerek. Jәne ony mamyrdyng 25-ine deyin ayaqtaugha tiyispiz», - deydi ol. Mamandyghy agronom bolmasa da (bas diyrektor Sergey Hvan da agronom emes), esepke jýirik ekeni kórinip túr. Olardyng esebi boyynsha, ózderi jalgha alghan 7 myng gektardyng әzirge 4 myng gektaryna soya egip, onyng әr gektarynan 2,5 tonnadan ónim alsa, barlyq shyghyndy qaytarugha jәne aitarlyqtay payda tauyp, kelesi jyly da adamdargha túraqty júmys ornyn qamtamasyz etuge mýmkindik tuady eken. «Bәtua» nege astyq nemese osy ónirge asa qajet ózge ónim, aitalyq, kýnbaghys óndirmeydi? Mәselen, kýnbaghys óndeytin may zauyty búl jerden asa alys emes. «Bәtuanyn» óz esebi bar. Qazir әlemdik naryqta soyagha degen súranys ósip, onyng baghasy sharyqtap, 1 tonnasy - 500 dollar (Núrlannyng aitqanyna sensek) bolyp túr. Soya egip ýirengender búl daqyldan 14 týrli ónim alady eken. Biraq qazaq ýshin búl 14 týrli ónim aludyng auyly әli alys siyaqty. Soya óndeytin tehnologiya bolmaghandyqtan, biylghy óndirilgen ónimning bir dәni de Qazaqstanda qalmay, Qytay asady. Ázirge Qazaqstannyng ishki naryghynda soyagha degen súranys joq, al Qytay soyamen kýn kóredi. Ekinshiden, alynghan ónim shiykizat týrinde Qytaygha jetse, odan әri ózge naryqqa shyghu qiyn emes. Saryterekten Qytaygha ónim tasu logistikalyq túrghydan alghanda, óte ynghayly. Qytay búl jerden bar bolghany 110 shaqyrym qashyqtyqta ghana. Jәne temirjoldyng qajeti joq, avtokólik bolsa - bolghany.

Degenmen soyadan ónim alu ýshin, búl manda bolashaqta ýlken zauyt salynuy da ghajap emes. Soya Qazaqstanda qytay tehnologiyasymen ósiriletin bolghandyqtan, qazaq jerine qytaylardyng kóptep kelui sol kezde ýdemesine kepildik joq. Býgin 4 myng gektar, erteng 7 myng gektargha soya sebu ghana emes, ony erteng kýtip-baptau, shópteu men týpteu, suaru degen siyaqty qyrauar sharua atqarylugha tiyis. Al auyldarda júmys kýshi az. Jergilikti qazaqtardyng «qytaylardyng kóptep kelui mýmkin» dep qauiptenuleri de sondyqtan. Qazirding ózinde «soya ósirudi ýiretemiz» dep kelgen qytay mamandarynyng jelkeden dikildeui jergilikti túrghyndardyng kónilin qaldyrghan. Aytpaqshy, Kenes kezining ózinde-aq, osy ónirde 1000 gektar jerge soya egiletin. Endeshe, qazaq soya egudi bilmeydi deu - beker sóz. Dәl osy mәselede jәne dәl qazir qytaydyng kenesi bizge nege kerek bola qaldy? Qazir Taldyqorghan ainalasynda keybir kәsipkerler búl ispen ainalysa bastady. Sonda, sonau Qytaygha shapqylamay-aq, ózimizde bar mamandarmen kenesip, tәjiriybe almasugha bolmady ma? Búl osy iske qarjy salghan jeke kәsipkerler ýshin de, respublikalyq dengeyde olargha qarjy bólip otyrghan memleket ýshin de tiyimdi bolar edi ghoy?!

Tehnikany Saryterekke jaqyn jatqan auyldardan jalgha alsa, búl da әldeqayda arzangha týseri sózsiz. Qazir Eginsu degen auyldyng ózinde ghana, aulasynda jana bolsyn, eski bolsyn, әiteuir bir-bir traktor túrghanyn kóruge bolady. Onyng ýstine, Semeyde «Belarusi» traktoryn qúrastyru jolgha qoyylghany taghy bar. Biraq nege ekenin qaydam, bizding qaltaly qazaqtar múny esepke almaghan. Onyng ornyna Qytaydan kelgen traktorlardyng joq-jitigin týgendep, oghan qosalqy bólshekter satyp alugha uaqytyn da, óz qarjysymen qosa, memleketten bóliner qarjyny da rәsua etuge dayyn. Múndaghy basshylardyng sózine sensek, byltyrdan beri ghana búl iske ondaghan million dollar júmsalghan.

Kenes zamanynda keremet edi...

Osy Saryterekte bir kezde 800 iri qara, 10 000 myng qoy bordaqyda túratyn. 60 000 gektar jerge týrli daqyl egiletin. 8-shi auylda et kombinaty et ónimining týr-týrin tonnalap shygharatyn. Búl ónir sonau Kenes kezinde ang men qús, balyq qoryghyna jatqyzylghan. «Eger qatelespesek, qazir de solay», - deydi olar. Bir kezderi osy mandaghy ýlkendi-kishili kólderding manynda qús pen ang jyrtylyp aiyrylatyn. Qyzyl kitapqa engizilgen drofa da osynda. Qazir siyrek te bolsa, dala býrkitin kórip qalugha bolady. Balyqtyng ne týri tayday tulap jatatyn. Aldynyzdan elik qashyp, qasqyr men jabayy qaban jortyp, borsyq jemtik aulap jýretin. Qysyq kóz kórshilerimiz kele bastaghannan, qús ataulynyng siyrep ketkenine qarap, elding kóne kóz qarttary an-qús qúryp ketpes pe eken dep alandauly.

Kenes kezinde suarmaly jerlerge biday men kartop, kýnbaghys, tipti, qauyngha deyin egilip, halyq asta-tók ónimge kenelip ómir sýrdi. Qazir múnyng biri de joq. Biday men kýnbaghys egilgen alqaptar qanyrap bos jatyr. Byltyr kýzden Saryterekting ontýstiginen qalyng shang shyghyp, jer asyghys jyrtyla bastaghan. Azdy-kópti kýnbaghys egip, kәsip etip jýrgen jigitter qytay mamandaryn jetektegen qaltaly qazaqtar kelgen son, jerge ie boludan kýder ýzip, kýnbaghys alqabyn tastap, kesh qalmay túrghanda basqa kәsippen ainalysyp ketken. Jylda osy mangha qauyn salatyn jigitter de biyl qauyn salmady. Mal ósirumen ainalysatyn orta jәne shaghyn kәsip iyeleri ghana әlipting artyn baghyp, jayylymdyqtarynda otyr. Biraq olar da kýn sayyn mal basyn azaytyp, qajet bolghan jaghdayda malyn qora-qopsysymen satyp, qala jaqqa qaray kóshuge dayyn. Óitkeni «qytay tehnologiyasynyn» týri jaman. Býgingi qarqynda jýrgizilse, tayau jyldary mal jayatyn oryn qalmaydy.

Qazirding ózinde mal ósirumen ainalysatyn orta kәsipkerge jer joq. Dúrysy, jer bar. Biraq ony iyesiz deuge de, iyesi bar deuge de bolmaydy. Mәselen, 1000 gektar jerge bir otar qoy, jýzden asa jylqy baghyp otyrghan malshynyng jerimen irgeles 1500 gektar alqap qazirding ózinde bos jatyr. Biraq onda eshkim mal da baqpaydy, egin de salmaydy. Qolynda biyligi men móri barlar jerdi bauyryna basyp alghan. Ne ózderi úqsatpaydy, ne jalgha bermeydi. Kәdimgi shóp qoryghan it sekildi. Onday adamdar ýshin, búl jer o basta onyng jeke ózine emes, jerdi óndep, halyqtyng iygiligine jaratu ýshin berilgen degen úghym joq, onday úghym úmytylghan, joghalghan. Audan men auyldyng baylary men bayshikeshteri shamalary kelgenshe «IYP» ashyp, sony ainaldyryp kәsip etedi. Ne jermen júmys istemeydi, ne sharuanyng kózin biletin auyldastaryna ol jerdi jalgha beruge qimaydy. Qimaydy degeniniz ne, mal oinaqtap olardyng jerine shyghyp ketse, kýzetshisi tabanda shauyp kelip, aiyppúl salyp ketedi. Jerge qatysty qazaqtardyng ózi bir-birimen jagha jyrtysugha dayyn otyrghanda, bir shetten qytaylardyng qara kórsetui neni bildiredi?

«Erteng myna soya egetinder búl jer tegin jatqan son, basyp almay ma?» - deymiz kónilimizdegi kýdigimizdi jasyra almay.

«Aytqanynyz jón, jer kerek bolsa, olar eshkimnen rúqsat súramaydy ghoy. Myna jer osylay iyesiz jata berse, qytaydyng tehnikasyn aldygha salyp, aqshasy kóp bireuler búl jerdi basyp almasyna kepildik joq. Qazir mynau soya eguge qatysty kýnde kórip-estip jatqanymyzgha qaraghanda, qazaqtar júmys istey almaydy, jalqau eken nemese adam kýshi jetispey jatyr degen syltaumen qytaylyqtar qaptap kete me degen qaupimiz de bar», - deydi olar. Biz oilanyp qaldyq. Mәselen, bizge «Bәtua» basshylary: «Mine, mynau - bizding agronom», - dep jergilikti mamandardan eshkimdi tanystyra almady. Al agronom mamandyghyn qyzyl diplommen bitirgen Serik Nyghyzbaev degen azamattyng agronom emes, mehanizator bolyp júmys istep jýrgenin oilamaghan jerden bilip qaldyq. Múnday jaghday nege oryn alady?

Ulanudyng da qaupi bar...

Maman týgili, qazir auyldarda adam kýshi - júmys kýshi de tapshy ekeni ras. Jastar eki qolgha bir kәsip izdep, Semeyden Almatygha, odan әri Astanagha deyin sandalady. Al soya egu nauqany auyldardy shang qaptyrdy. Kóktem kezinde, auylda bar az-múz adam kýshi Saryterekke auyp ketti. «Dәl mal tóldep, bir qolymyzdy eki ete almay jatqanda, mening kómekshim ol jaqta jaqsy enbekaqy tóleydi dep, Saryterekke ketti. Endi jaqynda ainalyp kelip túr. Eng qiyn kezde júmysty tastap ketken adamdy men qalay qaytadan júmysqa alamyn - almadym», - deydi jergilikti kәsipker óz renishin ashyq jetkizip. Osyghan deyin, biri ekinshisining jerin jyrtyp, malyn baghyp, shóbin shauyp, tirlik etip jatqan auyldastardyng arasynda osynday dýrdarazdyq kóbeygen.

Ýlken Ýrjar ózenining jaghalauyn boylay su tartatyn qúbyrlar ornatylghan. Resmy týrde bizge aitylghan aqparat boyynsha, bes su qúbyry ornatylugha tiyis. Biraq biz bir jerde motory jeke-jeke ornatylghan eki qúbyrdyng túrghanyn kózimizben kórdik. Endeshe, Ýlken Ýrjardy jaghalay 5 emes, 10 qúbyr qoyyluy ghajap emes. Ras, Ýlken Ýrjardyng eng sayaz jeri bir metrden asady. Biraq әrqaysysy saghatyna 7 sharshy metr su soratyn 10 qúbyr qoyylsa, búl ertengi kýni Alakól men Sasyqkólding suynyng tartyluyna sebep bolmay ma? Múny da tekserip jatqan eshkim joq. Dabyl qaghyp, alandaushylyq bildirip otyrghan - taghy da sol qorghansyz halyq qana. Biraq olardyng sózin sóiler jaqyn manda kim bar? Auyl әkimderining jergilikti túrghyndardy soya eguge ýgittegennen basqa, qoldarynan esh nәrse kelmeydi. Búl ónirdegi jergilikti malshy men dihanshy ghana emes, býkil halyqty alandatyp, olardy, tipti qonys audaru turaly oigha da iytermelep otyrghan eng ýlken qauipting biri - jer men su ulanuy mýmkin degen kýdik. Búghan qatysty halyqtyng óz zertteui bar. Jer men su ulana bastaghan son, ang men qús ta joghala bastaydy.

«Ertengi kýni Ýlken Ýrjardyng suy alqapqa shyghady. Aram shópti mýlde ósirmey tastaytyn tynaytqysh sebilgen soya alqabynan artylghan su ainalyp kelip, ózge alqaptargha taraydy, soya egilgen jer de, ózge jer de ulanuy mýmkin». Búl -  halyqtyng sózi.

Al biz kórgen tynaytqysh qaptarynyng syrtynda «Almatyfosfat» degen jazu bar. Biraq halyq: «Búlar túqymdy da, tynaytqyshty da Qytaydan әkep jatyr», - degendi aitady. Kimge senerinizdi bilmeysiz. Biraq «Jel bolmasa, shóp basy qimyldamaydy» degen...

... Qayyrjan Áset degen oralman bauyrymyz soya alqabynan song mal qystauyna kelgen bizderdi quyp jetip, ókpe-aryzyn aitty. Shamyrqanyp, aibattanyp aitty.

- Mening Qytaydan kelgenime 5 jyl boldy. Alghash kelgen bette jer joq dep, kýl-qoqystyng ýstine qonystandyrdy. Qazirgi túryp jatqan ýiim de qúlaghaly túr. Ol da -  bireuding ýii. Qazir mende ýy de, jer de, isteytin kәsip te joq. Jyl on eki ay auyldy jaghalap: «Malynyzdy baghyp bereyinshi, shóbinizdi shauyp bereyinshi» dep, kim kóringenge jalynyp jýrgenim. Búdan tabanday bes jyl búryn Qytaydan elime keldim. Endi býgin sol qytaylar meni ókshelep, artymnan kelipti, saptay tizilip. Sonda búl el kimdiki? Mening atamekenim qayda? - deydi qajyghan, kýiingen qazaq.

Gýlmira

TOYBOLDINA,

Jurnalist

Almaty - Ýrjar - Almaty

Redaksiyadan: Bet qattalyp jatqanda, Saryterekten habar jetti. Mehanizator bolyp jýrgen Serik Nyghyzbaevty biz ketkennen keyin Bas diyrektor Sergey Hvannyng ózi shaqyryp alyp, agronomdyq qyzmetke qoyypty. Biz Serikke habarlastyq. «Eki kýn boldy, jana qyzmetti qabyldap alyp jatyrmyn. Búghan deyin shtattaghy oryngha basqa bireu keledi dep ústap otyrghan bolatyn, - dedi ol. Serik Nyghyzbaev 2005 jylghy preziydenttik saylau kezinde Jarmahan Túyaqbaydyng sol ónirdegi senimdi ókili bolghan edi.

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 18 (101) 18 mamyr 2011 jyl