«Duman» oqighasynan 10 kýn ótkennen keyin ghana resmy biylik mәlimdeme jasady: zansyz әreketke barghany ýshin 259 adam ishki ister bólimderine jetkizilgen, 71 adamgha әkimshilik hattama toltyrylghan, sherude belsendilik tanytqan 56 adam әkimshilik tәrtippen qamaugha alynyp, 7 adamgha aiyppúl salynghan. Múny IIM әkimshilik polisiyasy komiytetining tóraghasy Qayrat Tynybekov 11 mamyr kýni ótken baspasóz mәslihatynda habarlady. Biraq, әdettegidey, búl joly da sheru kezinde soyylgha jyghylghan, auruhanagha týsken, jazyqsyz japa shekken birde-bir adam turaly mәlimet aitylghan joq.

«Dumandaghy» shu bir qaraghanda du etip, qayta sóngen jalyngha úqsaydy. Býgingi biylikting jer sayasatyna qarsy júrt amalsyz bos jatqan jerdi basyp aldy. Baspananyng zary, aqyry, osynday qadam jasaugha jetkizdi. Al ony biylikting aitqanyn asyra oryndaytyn kýshtik qúrylymdar bir týnning ishinde oiran-topyryn shygharyp, taratyp tyndy. Osymen jalyn sóngen siyaqty. Shyndyghynda, solay ma?

Andasanyz, «Duman» oqighasynyng oty әli byqsyp jatyr. Asyra silteu - júrtty janynan týnildirdi. Qosaq arasynda ketip, jazyqsyz japa shekkender әdildikti qaydan izderin bilmey dilgirip jýr. Soyylgha jyghylyp, tepkining astynda qalghandardyng janynda jara, denesinde óshpeytin daq qaldy.

«Duman» oqighasynan 10 kýn ótkennen keyin ghana resmy biylik mәlimdeme jasady: zansyz әreketke barghany ýshin 259 adam ishki ister bólimderine jetkizilgen, 71 adamgha әkimshilik hattama toltyrylghan, sherude belsendilik tanytqan 56 adam әkimshilik tәrtippen qamaugha alynyp, 7 adamgha aiyppúl salynghan. Múny IIM әkimshilik polisiyasy komiytetining tóraghasy Qayrat Tynybekov 11 mamyr kýni ótken baspasóz mәslihatynda habarlady. Biraq, әdettegidey, búl joly da sheru kezinde soyylgha jyghylghan, auruhanagha týsken, jazyqsyz japa shekken birde-bir adam turaly mәlimet aitylghan joq.

«Dumandaghy» shu bir qaraghanda du etip, qayta sóngen jalyngha úqsaydy. Býgingi biylikting jer sayasatyna qarsy júrt amalsyz bos jatqan jerdi basyp aldy. Baspananyng zary, aqyry, osynday qadam jasaugha jetkizdi. Al ony biylikting aitqanyn asyra oryndaytyn kýshtik qúrylymdar bir týnning ishinde oiran-topyryn shygharyp, taratyp tyndy. Osymen jalyn sóngen siyaqty. Shyndyghynda, solay ma?

Andasanyz, «Duman» oqighasynyng oty әli byqsyp jatyr. Asyra silteu - júrtty janynan týnildirdi. Qosaq arasynda ketip, jazyqsyz japa shekkender әdildikti qaydan izderin bilmey dilgirip jýr. Soyylgha jyghylyp, tepkining astynda qalghandardyng janynda jara, denesinde óshpeytin daq qaldy.

Mәselen, Baqytjan Mergenbaev jiyngha jer izdep emes, sherushilerge kýsh qoldanylatynyn estigennen keyin barghan. Múny oghan SOBR-daghy bir tanysy eskertipti. Jәne «Dumandaghy» dýrbelende tanystary bolsa, tezdetip alyp ketuin súraghan. Al tanys degen kóp qoy, múndayda kim esine týse qoysyn. Baqytjan ne bolsa da, baryp kórmekke, qolynan kelgenshe kópke ara týspekke bekingen eken. Biraq ony qamaugha alu turaly búiryqty sol kýngi 1,5 myng әskery jauynger men poliyseyge basshylyq etken, Almaty OIIB basshylarynyng biri Núrlan Mәsimovting ózi beripti. Sonymen Baqytjan Mergenbaev 8 kýn qamauda jatyp shyqty. Odan beri 10 kýnge juyq uaqyt ótse de, ol әli dәrigerlerding kómegine jýginuge mәjbýr. Atyn atamaudy ótingen oblystyq auruhananyng dәrigeri: «Tabanynan ótken syz eki býiregine shapqan. Onyng ýstine, qapastaghy alghashqy tórt kýnde Baqytjan as ishuden bas tartypty. Osy jayttar onyng ishki aghzasyna ghana keri әser etip qoymay, jýikesine de salmaq týsirgen», - dep otyr.

Qosaq arasynda ketkenderding ishinde sheruge esh qatysy joq beybaqtar da az emes. Baqytjan Mergenbaevtyng aituynsha, týnde týzge shyqqan «Duman» túrghyndarynyng da birsypyrasyn ústap әketken. Shash al dese, bas alatyn poliyseyler avtobus jýrgizushilerine de tarpa bas salghan.

№65 baghyttyq avtobustyng bes jýrgizushisi songhy ayaldamagha toqtaghany ýshin ghana «kinәli» bolyp, týske deyin qamauda jatqan. Perizat Azanbaeva - SOBR-dyng soyylynan әli aiygha almay jýrgen jandardyng biri. Ol basynan ashyq jaraqat alyp, kóp qan joghaltqan. Jәne miy shayqalghan. Múny dәrigerding bergen anyqtamasy kuәlandyrady. Bir otbasynyng asyraushysy sol oqighadan beri eki apta ótse de, júmysqa shygha almay, әli ýiinde otyr.

Osydan keyin «Dumandaghy» dýrbeleng beybit jolmen tarqady, eshkimge kýsh kórsetilgen joq degenge kim senedi? Qarap otyrsanyz, biylik búl joly sherudi tezdetip taratyp qana qoymay, júrttyng ýreyin alyp, esin shygharghysy, qorqytyp-ýrkitkisi kelgen siyaqty. Qara týnde qasqyrsha shabu qareketi osyghan menzeydi. Múny bir desek, ekinshiden, oqigha óte sala «Dumandaghy» ýilerge tintu jýrgizilgen. Yaghny әr ýide qansha adamnyng tirkeude túrghany, qanshasynyng pәter jaldaytyny esepke alynghan. Endi osy derek boyynsha pәterin jalgha bergender ýkimetke salyq tólemek. Demek, pәteraqy da kóteriletini anyq. Sonda búl ne? Búl - jayymen jýrmey jer basyp almaq bolghan «búzaqy topty» jazalaudyng taghy bir týri. Áytpese «Dumandaghy» júrttyng teng jartysy pәter jaldap túratynyn jergilikti biylikting búghan deyin bilmey kelui mýmkin emes. Áu bastan-aq «Duman» yqshamaudany auyldan kelgen ýisiz-kýisiz aghayyngha baspana bolyp keledi. Ras, qara qazaqtyng kindigi búl shaghyn audangha baylanyp qalghan joq. «Dumangha» úilyghudyng bir-aq sebebi bar: qaladan góri, búl jerde pәteraqy arzan. Endi onyng da qúny kóterileyin dep túr.

Osynyng bәri, ainalyp kelgende qarapayym júrttyng zyghyrdanyn qaynatatyn-aq mәsele. Al biylik halyqtyng talap-tilegin әzirge tek toqpaqpen ghana sheship keledi. Biraq onyng úzaqqa sozyluy tipti de mýmkin emes. Qashan auyldyng jaghdayy kóterilip, qaladaghy nópir azayghansha, «Jer turaly» Zangha ózgeris enip, qazaqqa da qala manynan toqymday jer tiygenshe, búqaranyng bas kótergeni - kótergen.

Perizat Azanbaeva, jәbirlenushi

1 mamyr kýni júmystan kelsem, elding bәri «Dumannyn» janynan 4 sotyqtan jer berip jatyr dep shulap jýr eken. Tórt balamdy ózim asyrap otyrghan anamyn. Kýieuimning densaulyghy joq. Júmys istemeydi. Baspananyng zaryn әbden tartqanbyz. Memlekettik mekemede júmys isteymin. Aylyghym - 20 myng tenge. Ol nege jetedi? Mine, kórip otyrsyzdar, taudyng basynda pәter jaldap túramyz. Sosyn men de bardym. Kópshilik týnimen otyrudy qosh kórdi. Polisiya: «Tәrtip búzbasandar, otyra berin-der», - degen. Biraq qaydan, týnning jarymynda jau tiygendey qyldy ghoy. Japatarmaghay qashtyq. Basymnan tiygen soqqydan sýrinip qúlaghanymdy bilem. Esimdi jighan son, sýiretilgen kýii auruhanagha qaray jýre berdim. Ýsti-basymdy qan juyp ketken. Áyteuir kóretin jaryghym bar eken, tura auruhananyng janyna jetkende esimnen tanyppyn. Kelesi kýni neyrohirurgiya bólimine auystyrdy. Basymnyng jarylghan jerin tikti. Biraq eki qolym kótertpeydi. Ayaghymnyng kógergen jerleri әli ketken joq.

Baqytjan Mergenbaev,

«Besaghash» auylynyng túrghyny:

Men «Besaghash» auylynyng uchaskelik polisiyasynyng janynda túrghanmyn. Núrlan Mәsimovtin: «Sen kimsin?» dep ózi súrady. Ne bolsa da, osynda qaludy oilap: «Jurnalispin», -  dedim. «Mynany tangha deyin ústandar!» - dep ózi búiryq berdi. Jala jauyp otyrghyzyp otyr ghoy. Hattamany «polisiyagha balaghat sóz aitty» dep toltyrypty. Ákimshilik jazagha tartylghan 40 adamnyng birazy menimen birge otyrdy. Olardyng kórgen súmdyqtaryn estisen, jaghandy ústaysyn. Bireuin janyp jatqan otqa laqtyryp jibergen. Tepkining astynda qalghandary da bar. 8 kýnnen keyin AIIB bastyghyna kirdim. «Sender qatang jaza qoldandyndar. Beker túrghan adamdy aparyp qamadyndar, balaghat sóz aitty dep jala japtyndar. Bas prokuraturagha hat jazam», - dedim.

«Jazsan, jaz. Ony biraq eshkim qaramaydy», - deydi beti býlk etpey. Sonymen, ne kerek, endi rúqsat etilmegen sheruge qatyssaq, últarazdyghyn tudyratyn qanday da bir sharadan kórinip qalsaq, bas bostandyghymyzdan aiyryluymyz mýmkin ekenin eskertip shygharyp saldy ghoy. Sonda men endi ýiden shyqpay, búryshta kitap oqyp qana otyruym kerek eken. Qalay, ә, oilary!?

Sansyzbay NÚRBABA,

«D»

Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 18 (101) 18 mamyr 2011 jyl