Úmyt bola bastaghan qazaq dәstýrleri
Kópshilik adamdar halqymyzdyng ghasyrlar boyy ústanyp kele jatqan asyl dәstýrlerin bilse de, olardy kýndelikti ómirde mýldem qoldanbaydy. Sondyqtan da biz qoldanystan shyghyp qalghan dәstýrlerding keybirin eske aludy jón sanadyq.
Erulik
Erulik — búl jana qonysqa kóship kelgenderdi ýige shaqyru dәstýri. Jana kóship kelgenderding tosyrqamay, ózderine tez ýirenip ketui ýshin jasalatyn yrym. Erulik kórshilerding arasyn jaqyndastyrady. Shaqyrushy tarap qonaqtardy jylqy etining eng sýbeli bolyp esepteletin qazy-qarta, jal-jayasyn, sonday-aq qoy etin berip syilaydy.
At tergeu
Qazaq dәstýri boyynsha әielder kýieuining tuystarynyng atyn atamaghan. Búl syilastyqtyqtyng kórinisi. Qazaq әieli kýieuining agha jәne әpkelerine, et jaqyn tuystaryna kópshilik jaghdayda «myrza qaynagha», «bay atam», «by agha», «tentegim», «erkejan», «sheber sheshey», «aq әje», «syrghalym», «shashbaulym» degen siyaqty at qoyghan.
Qúrsaq toy
Qúrsaq toy, qúrsaq shashu — búl ózining kelinining ayaghy auyr ekendigin bilgen ene dostaryn, tuystaryn, kórshi-qolandaryn shaqyryp, mol dastarhan jan dәstýri.
Búl sharanyng maqsaty jýkti bolghan kelinning kónilin aulau. Ýlkender jaghy bolashaq anagha batalaryn berse, qúrbylary, jengeleri ózderining ómirlik tәjiriybelerimen bólisedi.
Jarys qazan
Ayaghy auyr әielding qinalmay bosanuy ýshin jasalatyn yrym. Yrymgha sәikes onyng et jaqyn tuystary, kópshiligi әielder qonaqtargha arnap et asulary kerek. Qazangha salynghan et piskenshe әiel de bosanady degen senim qalyptasqan.
Sýiek janghyrtu
Sýiek janghyrtu degenimiz qúdalyqty jalghastyru, yaghny bir qúda taghy da bir ret qúdalasu dәstýri. Dәstýr qyz ben jigitting kelisimi boyynsha jýrgiziledi.
Selt etkizer
Qanday da bir saltanatty shara aldynda qyz ózi únatqan jigitke Úiqyashar taghamyn beredi. Múnyng qaytarymy retinde jigitter jaghy qyzdargha aina, taraq pen әshekey búiymdar syilaydy.
Abysyn asy
Búrynghy kezde qazaq kelinderi erlerining rúqsatynsyz kónil kótermegen. Erleri toygha, aitqa ketken kezde auylda tek әielder ghana qalghan. Osy kezde olar dәmdi etterin asyp, samauyryngha shәilerin qoyyp, bastaryn bir jerge qosyp әzil-әngimelerin jarastyrghan. Búl qazaq әielderining bereke-birligin, tatulyghyn arttyrghan. «Abysyn asy» әielderding tatulyqta ómir sýruine tәrbiyeleydi.
Asatu
Kópshilik auzy dualy, elge syily aqsaqaldar óz qolymen tabaqtyng týbinde qalghan asty ózining balalaryna bergen. Búrynghy kezde balalar qonaq shaqyrghan ýidi ainalshyqtap jýrgen, óitkeni olardy kez kelgen uaqytta asqa shaqyryp qaluy mýmkin. Áygili jazushy Sәbit Múqanov ózining shygharmalarynda búl dәstýrli nasihattaghan bolatyn.
Núrlan Tәshim-tegining facebook paraqshasynan
Abai.kz