Júma, 22 Qarasha 2024
Dep jatyr 7427 22 pikir 28 Aqpan, 2019 saghat 13:05

Balaeva kópbalaly otbasylargha 21 myng tenge jәrdemaqy qalay tólenetinin týsindirdi

QR Preziydenti Ákimshiligi ishki sayasat bólimining mengerushisi Aida Balaeva kópbalaly otbasylargha 21 myng tenge jәrdemaqy qalay tólenetindigin týsindirdi.

«Býgin men ýshin erekshe kýn! «Núr Otan» partiyasynyng sayasy kenesine saylandym. Partiyalastarymnyng joghary senimin aqtaugha tyrysatyn bolamyn. Osy orayda partiya sezindegi Memleket basshysy bayandamasynyng negizgi tezisterin aitqym keledi. Memleket basshysy atap ótkendey, býgingi sezd - el damuynyng jana kezenining bastauy. Is jýzinde býgin jana әleumettik doktrina úsynyldy desek te bolady. Onyng basty basymdyqtary - búl ómir sapasyn arttyru jәne halyqtyng az qamtylghan tobyna qoldau kórsetu. Meni eng manyzdy әleumettik bastamalardyng osy jyldan-aq jýzege asyryla bastaytyndyghy quantty», - dep jazdy Aida Balaeva Feysbuktegi paraqshasynda.

Onyng atap ótuinshe, Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes, aghymdaghy jyldyng birinshi shildesinen budjet salasynyng eng tómen jalaqy alatyn qyzmetkerlerining ailyghy 30 payyzgha (Olar sanitar júmysshylar, meyirbiykeler, tehnikalyq júmysshylar jәne t.b.); atqarushy organdardyng azamattarmen tikeley júmys isteytin tómengi satydaghy qyzmetkerlerining jalaqysy ortasha eseppen 25 payyzgha  kóteriletin bolady.

«Búl maqsattargha shamamen 980 mlrd tenge bólinedi. Ákimning búrynghy orynbasary retinde búl sifrlardyng tasasynda kóptegen adamnyng әl-auqatyn jaqsartugha degen ýmiti túrghandyghyn bilemin. Memleket basshysy aitqanday, reformanyng nәtiyjelerin býginnen-aq әrbir qazaqstandyq otbasy sezinui tiyis. Degenmen, meninshe, eng bastysy balalargha arnalghan tólemdi kóteru jónindegi sheshim. Kópshilik ýshin tólem tәrtibi qalay aiqyndalatyndyghy týsinikisiz. Týsindiruge tyrysyp kóreyin. Qazirgi uaqytta atauly әleumettik kómek jan basyna shaqqandaghy tabysy bekitilgen kedeyshilik sheginen - 14,8 myng tengeden nemese kýnkóris minimumynyng 50 payyzynan tómen azamattargha kórsetiledi. Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes, kedeyshilik shegi kýnkóris minimumynyng 70 payyzyna deyin kóterildi jәne 20 800 tengeni qúraydy. Búl atauly әleumettik kómek alushylardyng әrbir balasyna 20 800 tenge audarylady degendi bildiredi. Býgingi kýni 4 jәne odan da kóp balany tәrbiyelep otyrghan otbasy kópbalaly sanalady. Eger kópbalaly otbasyda 4 bala bolsa, onda jәrdemaqynyng jalpy somasy 83 myng tenge bolady. Al eger anasy ýide otyrsa, onda onyng atauly әleumettik kómegi qosylady. Múnday otbasynyng jalpy tabysy shamamen 103 myng tenge bolady», - dedi Aida Balaeva.

Sonymen qatar ol mýgedek bala tәrbiyelep otyrghan ata-analargha, qamqorshylar men otbasylargha jәrdemaqy 30 payyzgha kóteriletindigin atap ótti.

«Az qamtylghan otbasylargha arnalghan arnayy 40 myng jaldamaly pәter qúrylysyna qatysty bastama da qatty quantty. Búghan qosa, túrghynýiqúrylysjinaq jýiesi arqyly jyldyq 2-3 payyzben túrghyn ýy zaemderin beruding jenildetilgen tetigi әzirlenetin bolady. Búl az qamtylghan otbasylardy baspanamen qamtamasyz etude problemasyn sheshudegi manyzdy qadam dep sanaymyn. Búl júmysqa ómir sapasynyng jana standarttary jaldamaly baspana salu, zamanauy jergilikti joldar jelisin damytu, gaz tartu, auyz sugha qoljetimdilik syndy jana standarttardy engize otyryp, barlyq ónir júmylady», - dedi ol.

Bólim basshysynyng atap ótuinshe, eger búryndary avtobandar men respublikalyq manyzy bar joldardyng qúrylysyna nazar audarylsa, endgi uaqytta oblysaralyq jәne audandyq dengeydegi avtomobili joldarynyng jelisi qarqyndy damytylady. Búl oblysishilik kólik qatynasynyng dengeyin jaqsartyp, azamattardyng kýndelikti saparlaryn jayly qylady.

«Qorytyndysynda búl ónirlerding ekonomikasyna da, damuyna da septigin tiygizedi. Býgin aitylghan barlyq bastamalar qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng artuyna aitarlyqtay ýles qosatyndyghyna senimim mol. Búl rette partiya róli - halyqpen tiyimdi ózara is-qimyldy qamtamasyz etu jәne Memleket basshysy jýktegen barlyq mindetterding jýzege asyryluyn monitoringileu», - dedi Aida Balaeva.

Abai.kz

22 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5264