Búrynghyday «júrt qatarly ómir sýrip otyrmyz ghoy» degen kónil kýy qalmaghan qazir...
Jaghday qiyn qazir. Júrttyng jighan-tergeni týgesilude. Mýlki tozyp, mәshinesi synyp, ýidegi tehnikasy isten shyghyp jatyr. Onyng ornyn almastyrar qarajat joq qolynda. Bala-shaghany asyrau qiyngha soghuda. Búrynghyday «kóppen kórgen úly toy, júrt qatarly ómir sýrip otyrmyz ghoy» degen kónil kýy qalmaghan qazir.
Taghy bir bayqaghanym búryndary bizding aldymyzdaghy buyn, tipti bizding zamandastarymyzdyng auzynan «әiteuir, ne bolsa da soghys bolmasynshy, elimiz tynysh, Elbasy aman bolsynshy» degen әngimeni jii estushi edim.
Al qazir bayqasanyz, ýlkeni de, kishisi de «ne bolsa da birdene bolsynshy» dep tilep otyr. Ashu, yza jatyr astarynda. Elding pikiri kýrt ózgergen. Biylik múny qazirden úqpasa, qazirden nazargha almasa, kýnderding kýni onbay opyq jeydi.
«Bәrin baqylap otyrmyz, eshkimdi tyrp etkizbeymiz» dep oilasa, qatelesedi biylik. Sebebi qogham qajy bastady. Qogham ózgeriske dayyn otyr. Osynu úghynu kerek biylikke.
Halyqqa betbúruy, birtaban jaqyndauy kerek múndayda. Halyqtyng synyn qabyldaytyn, pikirin tyndaytyn kezge keldi.
Biylik «auqymdy baghdarlamalardy jýzege asyryp jatyrmyz» deydi. Búldamasyn. Búl bizding nәpaqamyz әri-beriden son. Ata-babamyzdyng manday teri, nayzanyng úshymen saqtap qalghan qara jerding qazba baylyghy. Múny bizge bayaghyda berui kerek edi.
Biylikting ózi aityp qaldy. «Bizge memlekettik birlik: ekonomikalyq, sayasy jәne әleumettik birlik kerek» dedi. Áleumettik birlik degenimiz halyqtyng búl elde әdiletting bar ekenine senuinde jatyr. Ádilet mәselesin bir jónge keltirmey, biylikting qazirgi qareketining barlyghy bos tirlik.
Aydos Sarymnyng facebook paraqshasynan
Abai.kz